Informaatika ja klassiõpetaja on erialad, mis peaksid Haapsalu kolledžisse igal juhul alles jääma. Esimene on populaarne, teine on Haapsalu kolledži ajalooline kese ja heal tasemel.
Miks siis üliõpilasi ei ole? Üks põhjus võib olla, et üliõpilaste arv väheneb — laulva revolutsiooni põlvkond on kõrgkooli lõpetamise eas ja praegune ülikooli astujate põlvkond on väike.
Teine põhjus võib tõesti olla, et tudengid lihtsalt ei taha Haapsallu tulla: arvavad, et siin saab küll õppida, kuid tudengielu jääb vajaka. Kolledži direktor Triin Laasi seletab küll, et tegemist on müüdiga. Tegelikult on väikelinnal anonüümse ja laialivalguva ühistegevuse asemel pakkuda mõnusat kommuunielu, kus tudengid tunnevad üksteist ja igaühe tegudel on käegakatsutav mõju.
Üks vilets aasta ei tähenda veel midagi. Hea näide on informaatikaeriala, kus oli samuti alles mõni aasta tagasi üliõpilaste leidmisega raskusi. Õppekava reformiti, bakalaureuseõpe muudeti rakendusõppeks, leiti oma nišš ja nüüd ongi rakendusinformaatika kolledži populaarseim. Klassiõpetaja eriala nišš on õppe sidumine tänapäevase tehnoloogiaga ehk haridustehnoloogia. Loodetavasti järgneb ka populaarsus.