Neljapäeval Asuküla koolimajja Waldorfi kooli arutelule kogunenud lapsevanemaist ja õpetajast hakkab moodustuma algatusrühm, kelle eesmärk on luua kohapeale alternatiivkool.
“Tundub, et sellest võib asja saada. Leppisime kokku, et järgmiseks läheme vaatame, kuidas üks selline kool töötab, ja lõime meililisti,” ütles lähikonnas elav kolme koolieas lapse ema Kaia Kullamaa.
Kullamaa sõnul on Waldorfi koolist huvitatuid praegu kümmekond, sellest piisab kogukonna eestvõttel loodava kooli tekkeks täiesti. “Ega rohkem olegi vaja,” märkis Kullamaa.
Waldorfi kooli loomise algataja, ühe väikese lapse isa, lähikonnas elav Märt Järvik sõnas, et kohaliku omavalitsuse poole pole esialgu veel pöördutud, sest kiirustada pole vaja.
“Vaatame, suhtleme omavahel,” sõnas Järvik.
Asuküla paari aasta eest suletud kooli maja oleks Waldorfi koolile üks võimalik, sobiv asupaik. Kui on ka huvilisi lapsevanemaid, siis lähevadki asjad tasapisi oma loomulikku rada, ütles Järvik.
“Loomulik protsess oleks alustada lasteaiaga, aga kõik sõltub soovist,” sõnas Järvik.
Kokkutulnutele Waldorfi kooli tööpõhimõtteid tutvustanud Tallinna vaba Waldorfi kooli lapsevanem Aivar Haller märkis, et kui kogukond on valmis, siis tuleb ka õpetaja. Asuküla koolimaja pidas ta alternatiivkoolile sobivaks.
“See maja on väljast armas, sees on hea tunne. Kui leiate õpetaja, siis ma ei näe põhjust, miks peaks see kant olema Waldorfi koolita,” ütles ta. Kolme Waldorfi kooli asutamise juures olnud Haller leidis, et Asukülas on potentsiaali.
“Mina võtan seda kui huvigrupi kokkusaamist. Kui asi peaks võtma kindlama kuju, siis küllap kaasatakse ka kohalik omavalitsus,” ütles arutelul olnud Ridala valla haridus- ja kultuurinõunik Maire Vilbas. Tema sõnul on teretulnud initsiatiiv otsida tühjaks jäänud koolimajale rakendust ja alternatiivseid võimalusi.
Praegu tegutseb majas külaselts ja asub raamatukogu.
Aivar Haller märkis, et Waldorfi kool koolitüübina ei ole ainumõeldav, kuid on vajalik, kui kogukond seda soovib.
Kaia Kullamaa sõnul võib lapse potentsiaal tavakoolis jääda avamata: klassid on suured, õpetaja ei suuda igaüheni jõuda. “Tavakool ei panusta isiksuse arengule,” ütles ta.
Kutsehariduskeskuse kunstiõpetajana ütles Kullamaa olevat ennast näinud palju põhikoolist tulijaid, keda iseloomustab huvi ja innustuse puudumine.
“See, mis tavakool teeb lapsega, on sageli vale,” ütles ta.
Märt Järvik märkis, et Waldorfi koolis on pehmem õpe: “Ei pressita, ei sunnita, lastakse inimesel olla. Rõhutatakse uudishimu ja loovust.”
Pedagoogikateadlane Tõnu Ots pooldab Waldorfi kooli kui üht võimalikku alternatiivi. “Õppekavakeskne tavakool eeldab, et laste võimed on igas aines võrdselt tugevad. Waldorfi kool arvestab eripära,” märkis ta.
“Igas piirkonnas peaks olema kool, mis õpetab lapsi, kelle aju ei ole universaalne,” sõnas Ots.
Asüküla Waldorfi kooli huvilised saavad ühendust aadressil asu.wald@yahoo.com.
Ühes Läänemaa suuremas maakoolis on näiteks esimeses klassis 15 õpilast.Kool mõjub meelsuse poolest parja waldorfina,sõbralik direktor,õpetajad ja lapsed.Niisiis kaotame sellised maakoolid ja lööme lapsed efektiivsetesse koolkombinaatidesse,et siis rikkamad lapsevanemad saaksid lapsed raske raha eest lapsesõbralikku erakooli panna.Kas selline on haridusreformi mõte?
vaid vallaametnike ( parteistunud volikogude) mentaliteedis, kes seavad oma isiklikud huvid ja mugavuse prioriteediks vallarahva vajaduste ja huvide ees
Waldorf-kool on küll alternatiiv, kuid Eesti haridussüsteemis ja ühsikondlikus mõttes ei tööta. Õpilased ei saa sealt tööharjumusi, n-ö loovuse arendamine kulmineerub sageli igasuguseks piirideta komejandiks. Waldorf-kool sobiks õpilastele, kes ei saa tavakoolis hakkama, oleks õpiabi üks alternatiive. Ent siit saadud haridusliku tasemega ei ole keskmisel või nõrgemal lapsel edasi midagi teha. Waldorfi-süsteem ei haaku mitte kuidagi Eesti üldise haridussüsteemiga. Seega on kahju nendest lastest, keda on sellistes koolides solgutatud ning kelle tegelik potentsiaal on jäänud arendatamata (lastele, kes tavakoolis saaksid hästi või väga hästi hakkama, jääb Waldorf oma tilu-lilutamisega lahjaks). Lisaks tahaksin teada, kas need alternatiivist huvitatud vanemad üldse teavad,… Loe rohkem »
veel parem kui see komejant kõid ühte suurde saali ära mahuks. kogu ilm sõidaks vaatama ja me saaksime kuulsaks.
tühjalt seisvas majas võib ju alternatiivi korras hakata kohalikule vallarahvale näiteks med.teenust pakkuma ka posija, kaardipanija, organiserida korra valveks rahvamaleva staap, töötada võiks tünnisaun, kirbuturg, postikana kontor,G punkt ja ööpäevaringne kredit24 kontor ja autolavka peatus hoovis on juba 500000 eeku maksnud tivoli olemas niiet alternatiivi mahuks sinna kõvasti
Tehke rohkem neid vaba kasvatusega koole ja 10 aasta pärast ärgem siis virisegem. Pedagoog ei kasvata last pätiks, ikka vanema(te) tegemata töö…
Eks oma rahvas tea,mis on hea. See Asuküla algkool on küll ideaalne paik laste õpetamiseks. Praegused 30-40 õpilase suurused klassid on nagu broilerifarm. Ja vaene õpetaja seal nagu talitaja. Enne valimisi tasuks mõelda,kas koole-päästekomandosid sulgev erakond on see,mida vajame. Isegi praegu,olles Ansipi sõnul vie rikkama riigi hulögas.
Kus need 30-40 klassid on? 24 on seaduse järgi piir.
Tore, tehke ära. Soovin jöudu!