0

Parimad vene keele oskajad õpivad Läänemaal

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Grete Jõgisaar, Grete Põlluste, Anette Seiton, Kätlin Reinik, Kaarel Koel ja Henri Zibo tõid Pärnu Koidula gümnaasiumis toimunud üle-eestiliselt vene keele teatevõistluselt Läänemaale võidukarika. Foto: Jelena Turevitš
Grete Jõgisaar, Grete Põlluste, Anette Seiton, Kätlin Reinik, Kaarel Koel ja Henri Zibo tõid Pärnu Koidula gümnaasiumis toimunud üle-eestiliselt vene keele teatevõistluselt Läänemaale võidukarika. Foto: Jelena Turevitš

10. mail tuli Pärnust üle-eestiliselt vene keele teatevõistluselt võidukarikaga Läänema õpilaste võistkond.

Grete Põlluste (HG 8a, õp Marianne Samm), Grete Jõgisaar, Kaarel Koel (mõlemad HG, 8b), Henri Zibo (HG, 9a, kõigi kolme õpetaja Jelena Turevitš), Anette Seiton ja Kätlin Reinik (mõlemad Martna põhikool, 9. klass, õp Järvi Kimst) saavutasid võidu üheksa maakonna seas.

“Ikka päris palju ülesandeid oli,” kommenteeris Kaarel Koel lahendamiseks antud testi. Lisaks 22 küsimusele Pärnu linna kohta nõuti osalejailt vastamist pea sajale grammatikaküsimusele.

Kaarel Koel, Henri Zibo ja Grete Jõgisaar ütlesid kui ühest suust, et valisid kuuendas klassis teiseks võõrkeeleks vene keele vanemate soovitusel, kuid on valikuga rahul. “Saksa keelt jõuab hiljemgi juurde õppida,” arvasid nad. Lemmikaineks nad vene keelt ei pea. “Raske on,” ütlesid Koel ja Zibo.

Läänemaa õpilaste võistkonna teatevõistlusele viinud Jelena Turevitš kinnitas, et vene keel on eestlase jaoks tõepoolest raske, eriti inglise keelega võrreldes. “Inglise keel on loogilisem,” põhjendas Turevitš, “pealegi kuuleb seda igal pool.” Siiski pole vene keele õpetajal kunagi olnud muret sellega, et õpilased ei taha olümpiaadidel või muudel mõõduvõtmistel osaleda.

Turevitši sõnul on edukad need õpilased, kes teadvustavad, et iga keel on väärtus. “Hiljem mõistetakse, et keelteoskus on eeliseks tööturul,” ütles Turevitš. “Mitmed tööandjad on hädas, sest ei leia vene keele oskajaid,” lisas ta.

Zibo, Koel ja Jõgisaar enda sõnul väljaspool kooli vene keelega kokku ei puutu ja seni pole keeleoskust vaja läinud. “Eelmisel suvel Lätis ei osanud poemüüja peale kohaliku keele muud kui vene keelt,” tõi Kaarel Koel erandliku näite. “Sain hakkama küll.”

Eesti Ekspressi tõstatatud teema kohta, nagu kõlbaks Eesti koolides õpetatav vene keel vaid kirjanduse mõistmiseks, arvas Turevitš, et ainet õpetatakse kooliti erinevalt. Tema sõnul üritavad Haapsalu gümnaasiumi õpetajad panna põhja alla just kõnekeelele. “Siis tekib lastel oskamise üle ruttu hea tunne,” ütles ta.

Jelena Turevitši sõnul tekitab võrdlusmoment oma teadmistega inglise keeles ja võimaluste puudus naaberrahva keeles suhelda ikkagi olukorra, kus isegi kõige paremad vene keele rääkijad on oma keeleoskusest madalal arvamusel. “Olen kindel, et kolm aastat keelt õppinud ujuvad Venemaal juba igast olukorrast välja,” ei näinud Turevitš mingit põhjust õpilaste oskustes kahelda.

Pärnus Koidula gümnaasiumis peetud teatevõistluseks valmistumine oli õpetaja sõnul siiski suur töö ja tegemine. “Õpilased olid uskumatult tublid,” kiitis ta. Võitjad ja teise koha saavutanud õpilased said kõik auhinnaks 16-gigabaidised mälupulgad.

Vene keele teatevõistlust korraldab Tallinna Puškini Instituut koostöös vene keele ja kirjanduse õppejõudude assotsiatsiooniga 8. ja 9. klassi õpilastele, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Esimesel teatevõistlusel eelmisel aastal tuli Läänemaa võistkond kolmandaks, tänavustest võitjatest osalesid tookord ka Henri Zibo ja Kätlin Reinik.

Et statuudi järgi on võitnud maakond järgmine korraldaja, toimub kolmas vene keele teatevõistlus 2013. aasta mai algul Haapsalu gümnaasiumis.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz