1

Ruta Arumäe: Naised tööle ja mehed koju lapsi valvama

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Nädala jooksul avaldati tööturu statistikat esimese kvartali kohta, millest selgub, et töötuse määr seisis 11,5%-l sarnaselt eelmise kvartaliga (11,4%), mis märgib eelmisel aastal toimunud tööpuuduse kiire kahanemise trendi aeglustumist. Siiski lühiajalises perspektiivis prognoosiks veel veidi edasist langemist, kuid veidi pikemas plaanis langus pidurdub ning sõltuvalt arengutest eurotsoonis, on oht isegi veidi suureneda.

Ajalooliselt on majanduskasvu tempo ikka ületanud hõive kasvu tempot tootlikkuse kasvu võrra, kuid nüüdseks on hõive ja majanduskasvu määrad võrdseks saanud. See tähendab, et tootlikkuse kasv on nullilähedane. See asjaolu koos majanduskasvu edasise aeglustumisega toob alla ka hõive kasvu ning mõne aja pärast, ehk ca aasta teises pooles, puudub hõive edasise suurendamise järele tarvidus üldse.

Et lühiajalises perspektiivis töötus veel veidi väheneb, viitavad mitmed asjaolud. Esiteks viitaeg majanduse kasvutsükli pöördumisest, mille järgi peaks töötuse vähenemine kestma aasta keskkohani. Teiseks viiteks on ettevõtete küsitluste indikaatorid, mille kohaselt oodatakse järgmisel kolmel kuul töötajate arvu suurendamist kõigis majandussektoreis. Need indikaatorid suurenesid kuni märtsikuuni, aprillis püsisid ootused enam-vähem paigal.

Kolmandaks viiteks on registreeritud töötute arv, mis maikuu kolmanda nädala lõpuks oli alanenud 6,9%le ning mis on väga heaks suunanäitajaks üldisele tööpuudusele.

Kokkuvõttes, teise kvartali tööpuuduse määraks ILO metoodika järgi ootame 10,9% ning sealt edasi aasta teises pooles selle määra stabiliseerumist.

Statistikaamet tõi oma teates eraldi välja, et meeste tööpuudus on suurenenud rohkem kui naiste oma. Põhjuseid otsiksin mina mitte niiväga meeste ja naiste erinevusest või nende erinevatest palganõudmistest, vaid sektoritest, mis käesoleval ajal kahanevad või kasvavad.

Teenindussektoris töötab üle pooleteise korra rohkem naisi kui mehi ja see on sektor, kus tööd jagub hetkel rohkem, ning tööstussektoris jällegi töötab üle kahe korra rohkem mehi kui naisi, ning see sektor on hetkel haavatav rahvusvahelise nõudluse vähenemise poolt. Eelmisest kvartalist väiksem tööhõive oli näiteks ekspordi kasvu kahanemisest pihta saanud töötlevas tööstuses (-6%), aga ka sellistes tüüpiliselt „meeste aladel“ nagu elektri- ja veevarustuses (-5%), ehituses (-18%) ja mäetööstuses (-27%). Naised töötavad ilmselt tsükliliselt vähemtundlikumatel aladel, nagu ka majanduskriisi aegu selgelt välja joonistus.

Umbes pooled registreeritud töötutest on need, kellel puudub igasugune erialane haridus. Neist omakorda pooled on vaid keskkooliharidusega. Samal haridustasemel, aga koos kutseõppega, on töötuid juba hulga vähem. Seega on struktuurne tööpuudus Eestis endiselt tõsine probleem – oskusi napib, et tööd saada. Neist, kellel on eriala olemas, on töötute hulgas kõige enam tootmise ja töötlemise ala inimesi, aga ka masinaehitus, mehaanika, elektroonika, arhitektuur ja ehitus ning toitlustamise ja majutuse inimesi. See näitab potentsiaali, millistel aladel vähemalt mingis ulatuses kvalifikatsiooniga tööjõudu kõige enam saada on ning milliseid ettevõtteid siia perspektiivikas rajada oleks. Vabu töökohti on hetkel aga pakkuda kõige enam müümisega seotud ametikohtadele. Eks see tõsi ole, et müümisoskustega eestlased kohe kuidagi ei hiilga.

Positiivseks trendiks on, et töötuna arveloleku lõpetamise põhjusena on järjest kasvanud nende hulk, kes on läinud tööle ja kahaneb nende hulk, kes enam mingil põhjusel registreeritud töötuks ei kvalifitseeru.

Ruta Arumäe,
SEB majandusaanalüütik

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
tõemonopol
tõemonopol
Jah, see jutt ju kõik õige, aga ega eriala omamine siis töökohti juurde ei tee! Kõik kellel mingi ala ilusti selge läheb ikka sinna tööle kus ka palka makstakse, näiteks Soome. Näe uksetehases töötavad juba lausa vorstijupi eest!!! (vanasti töötati seal jõulupeo eest, aga nüüd ei saa sedagi, vist sõite seal liiga palju!) Kuulge uksetehase rahvas, kas te selle vorsti eest mida soomre (väike täht meelega) teile lubas ka sitsima olete nõus??? Mega irw! Enne masu tõmmati seal minu teada palk mingi 20- 30% maha ja nüüd tuli väike vennike rõõmusõnumiga, et tõstab palka 10% ja kes kõvasti ületunde teeb,… Loe rohkem »
wpDiscuz