0

Nõuanne: Millal aukliku tee pärast kahjuhüvitist nõuda?

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Igal kevadel on teed ja tänavad väga auklikud ning võimalusi auto ära lõhkuda jagub. Velgede ja rehvide vahetus võib maksma minna aga sadu või lausa tuhandeid eurosid, mille eest saab paljudel juhtudel nõuda teeomanikult hüvitist.

Teoreetiliselt on kahju hüvitamise kord küll selge, kuid praktikas on see tehtud üsna keeruliseks. Siiski on olemas kindlad juhtumid, mil hüvitise nõudmine on igati õigustatud.

Millistel juhtudel saab kompensatsiooni nõuda?

Teeseaduse kohaselt peab tee seisund tagama ohutu liiklemise. Kui see ei ole tagatud, peab tee omanik ohtlikud kohad liiklusmärkidega tähistama, liiklust piirama või tee sulgema. Kui seda ei ole tehtud ning samal ajal tekib liiklejale teel liigeldes kahju, on tee omanik seadusest tulenevat kohustatud kahju hüvitama.

Siiski ei vabasta pelgalt märgi paigaldamine tee omanikku vastutusest. Nii võib mõnel juhul esitada nõude kompensatsiooniks ka siis, kui teeomanik on liiklejaid halbadest teeoludest teavitanud, kuid pole seda teinud korrektselt. Nõuet on mõtet esitada juhul, kui kahju tekitanud auk ületab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud teeseisundi nõudeid ning teeomanik polnud teed liiklemiseks sulgenud või liiklust piiranud. Näiteks ei või kiirteel ja põhitänaval olla auke läbimõõduga üle 20 cm ning sügavusega üle 5 cm. Isegi alla nende kriteeriumide on olukord juba üsna kriitiline ning tasub põhjalikumat uurimist. Ka ei pruugi märk “Ebatasane tee” olla piisav, kui lisaks on tugev vihm teed märgatavalt kahjustanud ning kiirust peaks oluliselt vähendama.

Kaskokindlustus on kiireim viis hüvitise saamiseks

Löökaugust läbisõitmisel on kõige lihtsam küsida tekkinud kahju hüvitamist oma kindlustusseltsilt. Seda muidugi juhul, kui teie sõidukil on kehtiv kaskokindlustuse leping. Kaskokindlustuse raames saab hüvitist isegi siis, kui teeauk oli korrektselt tähistatud. Kaskokindlustuse raames hüvitise taotlemiseks tuleks juba õnnetuspaigast helistada kindlustusseltsi klienditeenindusse ning järgida neilt saadud juhiseid.

Arvestada tuleb aga sellega, et auto remondikuludest lahutab kindlustusselts maha kindlustuslepinguga määratud omavastutuse. Kui aga õnnetuspaigas on kohal käinud politsei ning kõik dokumendid korrektselt vormistatud, võib omavastutuse ulatuses hüvitist nõuda teeomanikult. Oma kahjunõudega tuleks teemaomaniku poole pöörduda ka kaskokindlustuse puudumisel, sest kohustuslik liikluskindlustus löökauku sattumisel saadud kahjusid ei hüvita.

Õnnetuse tõendamine sündmuspaigal

Teeomanikult kogu hüvitise või kaskokindlustuse omavastutuse sissenõudmine võib kujuneda üsna pikaks ja keerukaks protsessiks. On oluline rõhutada, et selleks on peaaegu alati vajalik politseipoolne juhtumi fikseerimine ja väga korrektselt vormistatud dokumentatsioon.

Lisaks on politsei kohalolek vajalik ka õnnetuspaiga fikseerimiseks – näiteks kui puudus halvast teeolust hoiatav liiklusmärk või kui vaatamata märgi olemasolule tundub löökauk kahtlaselt suur. Kuna vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud teeseisundi nõuetele ei või teatud ajavahemikul teel ja tänaval teatud läbimõõduga auke olla, peaks politsei löökaugu sügavuse, laiuse ja pikkuse kindlasti ära mõõtma.

Paha ei tee ka tunnistajate olemasolul neilt kontaktandmete võtmine ning fotod õnnetuspaigast. Piltide tegemisel tuleks neid teha erinevate nurkade alt, et oleks näha nii sõiduki asukoht teel kui ka tekkinud kahjud. Õnnetuse koha ja põhjuste paiga puuduliku fikseerimise korral võib teeomanik väita, et sõidukijuht oli õnnetuses ise süüdi või et sõidukit ei lõhutud tema omandis oleval tänaval.

Kuidas edasi käituda?

Kui auto remondi maksumus ja muud kulud on selgunud, tuleb kahjunõue koos tõendusmaterjaliga saata teeomanikule. Kahjunõue peab sisaldama juhtunu täpset asukohta, kuupäeva ja kellaaega, sõiduki ja selle omaniku andmeid ning tekkinud kahjude kirjeldust koos nende kõrvaldamise maksumusega. Tõendusmaterjaliks on remondi arve või hinnapakkumine, tunnistajate ütlused ning võimalusel ka fotod sündmuspaigast. Halvimal juhul võivad õigusabikulude kindlustuse kliendid pöörduda ka kohtusse, kuid tavaliselt on lihtsam ja kiirem jõuda kahjuhüvitises kokkuleppele läbirääkimiste teel.

Maiko Kalvet,
D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz