0

Maret Maripuu: Hea tervis omast käest

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com



Iga päevaga tunnetame üha rohkem õhus kevadet, isegi siis, kui vihma sajab, päike pilve taga või temperatuur kohati jäisena tundub. Lisaks looduse tärkamisele tuletab kevad meelde, et lähenemas on rannahooaeg ja meenuvad uue aasta lubadused – „võtan kaalust alla, et suvel ilus olla“.

Kevadised ilmad kutsuvad liikuma värskes õhus. Metsa- ja terviseradadele tuleb üha rohkem spordiklubide külastajaid, nendega liitub aga ka neid, kes spordiklubisse ei jõua/saa ning talvel kogunenut maha raputada soovivad. Rõõm on näha, et tervisesportijate seas on aina enam näha eakaid.

Selleaastane maailma tervisepäev 7. aprillil ongi pühendatud eakatele. Ka Euroopa Liidus on käesoleva aasta teema aktiivne vananemine. Keskmine oodatav eluiga on Eestis pikenenud märkimisväärselt. Siin on suur roll meditsiini kiires arengus, aga oluline on muutus inimeste endi suhtumises ja oskuses oma tervise eest hoolt kanda. Maailma Terviseorganisatsioon ütleb, et kui 30% tervisest sõltub arstiabist, siis ülejäänu tuleneb inimesest ja tema valikutest. Sama kinnitas hiljuti perearst dr Anneli Kalle-Talvik raadiointervjuus – liiga sageli kipuvad inimesed arvama, et arsti juures käik ongi juba tervisehädade ennetamine. Tegelikult aga algab tõeline ennetustöö siis, kui inimene jõuab koju, mõtleb arsti nõuannete peale ning muudab oma käitumist, jätab suitsetamise maha, muudab oma toidusedelit, läheb õue kõndima jmt. Tuleb nõustuda, hea tervise suurim komistuskivi on inimene ise. Ega arst ei tule inimeselt suitsu käest kiskuma, õhtusöögilaua äärde kaloreid lugema või terviserajale talutama.
Vabandused, vabandused, vabandused…

Elustiili harjumuste muutmise vältimise vabandusi leiab alati – spordiklubid on kallid, tervislikult toitumine on kallis, spordiriided on kallid; pole aega õue minna, miljon asja vaja teha; terviserada on kaugel; ilm on halb. Seda loetelu oskab igaüks ise jätkata. Ise me endale neid takistusi välja mõtleme. Alustada saab vähesest – kartulikrõpsu asemel krõbistada porgandit (tuleb kindlasti soodsam), ja kas seda jahukastet liha ja kartuli peale on ikka nii rohkelt ja alati vaja?

Mõistusepärane alkoholitarbimine hoiab tervist ja säästab rahakotti. Spordiklubisse mineku asemel võib teha kodukandis pikema jalutuskäigu või minna jala tööle. Kui muu ei aita, võib ju ette kujutada, et transporditöötajad streigivad või linnatransport on tasuta ja ülerahvastatud ning tööle pääsebki ainult jala. Peene spordidressi asemel kõlbab sportida ka täiesti tavalises dressis (sportlaste sõnul tunnebki amatööri ära säravast ja moodsast spordivarustusest). Ja kindlasti ei tohi mõtelda, et kõik vaatavad, milline ma olen, kõik ümberringi puha noored ja ilusad. Liikumisest saab hea enesetunde ja rõõmsa meele ning see kaalub üles kõik muu.

Talita kevadel targasti

Üks oluline kevadine traditsioon on suurpuhastus – ja nii, nagu teeme korda kodu, tuleks ette võtta ka muutuste tegemine oma igapäevases elus ja harjumustes. Üks olulisimaid oskusi on enda ja lähedaste tervise eest hoolitsemine. Palju on räägitud sellest, et meie inimesed peavad ise omast taskust kõvasti juurde maksma, et osta välja ravimeid. Siin on kevad toonud kaasa häid uudiseid – sotsiaalministeeriumis valminud ravikindlustusseaduse eelnõu kohaselt väheneb omaosalus tervelt 240 ravimi puhul, millel on enamasti 50% soodustus. Arvestuslikult väheneb 50% soodustusega ravimi retsepti puhul omaosalus 22% võrra. Ka on oluline meelde tuletada, et apteeki retseptiravimit välja ostma minnes peab apteeker teile tutvustama sama toimeainega kõige soodsamat ravimit. Geneeriliste ravimite laialdasem kasutus on aidanud Eesti inimestel tänaseks juba märgatavalt raha kokku hoida.

Selleks aga, et tervisehädasid ennetada, tuleb teha tähtis otsus, unustada vabandused ja ettekäänded, mis meid takistavad rohkem liikumast, tervislikumalt toitumast, vähem alkoholi tarbimast ja riskivabamalt käitumast. Ehk et jätta maha need harjumused, mis mitu eluaastat maha kustutab. Liigne alkohol, suits, ebatervislik toit, traumad ja õnnetused on Eesti kirstunaelad, mille läbi kaotame palju noori ja täies tööjõus inimesi. Väikese rahvana peame oskama hoida ennast ja teisi, nii noort kui ka vana, nii sõpra kui ka võõrast. Hea sõna ja naeratus oma lähedasele, sõbrale, kolleegile, vastutulijale on juba üks väike samm parema tervise poole. Ja selline tervise päev peaks olema iga päev, mitte vaid kord aastas.

Maret Maripuu
,
riigikogu liige (Reformierakond)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz