0

Politsei hoiatab ja selgitab: interneti kaudu eraisikutelt ostes peab olema tähelepanelik

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Internetist võib leida kümneid kuulutusteportaale ja veebilehekülgi, kus kas fikseeritud hinnaga või oksjoni korras pakutakse müügiks või soovitakse osta kõike, mida hing ihaldab ning tavapärasest odavama hinnaga. Siinkohal annab politsei nõu, kuidas internetis ostmine teha meeldivaks ja turvaliseks. Pettureid on vähe, aga nende poolt petetute arv võib õigeaegse sekkumiseta olla väga suur.

Tavaliselt on pakutava kauba juures pilt ja müüjapoolsed tingimused tasumise ning kättetoimetamise kohta. Ostuhuvilisel tarvitseb vaid müüjaga ühendust võtta, konkreetne kokkulepe saavutada, maksta raha ning jääda pakki ootama. Kuid sageli võibki ootama jääda…
Kaupa nõutama asudes ei vasta müüja enam meilidele või on tema mobiiltelefon välja lülitatud, kaup jääb saamata ning kaob ka lootus raha tagasi saada. Pole harv juhus, kus ühe ja sama asja eest on kasseeritud raha mitmelt ostuhuviliselt. Pärast pettasaamist sisestab heauskne ostja müüja või siis vähemalt pangakonto omaniku nime või kasutusel olnud kasutajanime või meiliaadressi internetiotsingusse ning selgubki kurb tõsiasi – tegemist on petturiga, kelle kohta on esitatud kaebusi ning hoiatatud temaga tehingute tegemise eest foorumites ja „mustades nimekirjades“. Lugedes selliste foorumite mõtteavaldusi, võib sealt leida vihaseid üleskutseid omavoliks ja ettepanekuid politseisse pöördumiseks, kuid tavaliselt tehakse viimast harva, kuna kaotatud summad ei ole eriti suured ning menetlustoimingutel käimine on tülikas ja sageli ka kulukam. Kui kannatanud endast politseile teada ei anna, tegutseb pettur julgelt ja sisuliselt karistamatult edasi ning seda põhimõttel „las koerad hauguvad, karavan läheb edasi“.

Kui teie kahjusumma on kuni 64 eurot, alustatakse väärteomenetlus, kus karistuseks on rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut (1200 eurot) või arest. Suuremate summade puhul alustatakse kriminaalmenetlus. Tuleb arvestada sellega, et väärteomenetluse korral, kui süüdlane vabatahtlikult varalist kahju ei hüvita, on kannatanul õigus seda nõuda tsiviilmenetluses kohtu kaudu. Kriminaalmenetluses on kannatanul õigus esitada tasuta tsiviilhagi avaldus, mis reeglina vaadatakse kohtus läbi koos kriminaalasjaga. Karistusseadustiku § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul ei kuulu menetlus prokuröri poolt seoses avaliku huvi puudumisega lõpetamisele ehk süüdlasel puudub võimalus pääseda kriminaalkaristusest, milleks on ühe- kuni viieaastane vangistus. Kui erinevad kannatanud üle Eesti pöörduvad politseisse küll igaüks väikese kahjusummaga, kuid ilmneb, et tegemist on ühise suunitluse ja tahtlusega toime pandud jätkuva teoga varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, on alust koondada eraldi menetlused tegude toimepanija elu- või tegutsemiskohajärgsesse politseiasutusse, kus kriminaalmenetlus läbi viiakse.

Õpetlik on tervet Eestit puudutanud internetipettusega seotud juhtum, kus Haapsalu politseijaoskonnal õnnestus tuvastada 203 juhtu, kus 171 inimest (osa soovis osta mitu eset) maksid portaalis www.osta.ee 2009 aasta sügisel avaldatud libakuulutuste peale kokku 75 433 krooni (4821,05 eurot) inimese pangakontodele, kellel polnud tegelikult mitte midagi müüa ning kuulutustele lisatud fotod pärinesid ilmselt mingite Kagu-Aasia riikide internetist kättesaadavatest moekataloogidest. Politseisse pöördus üle Eesti aga ainult seitse inimest, kelle avalduste alusel algatatud väärteomenetlused lõpetati ning alustati kriminaalmenetlus avalikkuse poole pöördumisega toime pandud kelmuse tunnustel (KarS § 209 lg 2 p 4). Haapsalu politseijaoskonnas läbi viidud menetluse lõpptulemusena õnnestus kõigil kannatanutel oma raha tagasi saada. 2011. aasta sügisel karistas Pärnu Maakohus Haapsalus tegutsenud noort naist 8-kuulise vangistusega 3-aastase katseajaga, lisaks tuleb tal tasuda üle 600 euro sundraha ja kohtukulusid.

Nõuanded turvaliseks kauplemiseks internetis:

* Enne internetiportaalis avaldatud kuulutuse kaudu ostu sooritamist tutvuge seal kehtivate tehingute sooritamise ja rahaliste arvelduste tegemise tingimustega.

* Võimalusel kasutage raha deposiitarvele maksmist.

* Lugege läbi müüjale selles portaalis teiste kasutajate poolt antud hinnangud.

* Guugeldage kõiki müüja teadaolevaid andmeid.

* Säilitage müüjaga peetud meilivahetus, MSN- Skype- jt vestlused, saadetud ja saadud SMSid.

* Ärge kartke müüjale teatada, et maksate talle raha siis, kui kaup on käes.

* Tähitult, kullerteenust kasutades või postipakiautomaatide kaudu pakkide saatmine on jälgitav ja hiljem tuvastatav. Sellised teenused on tagatiseks ka kauba saatjale, kuna välistatud pole võimalus, et müüja saadab kauba välja, kuid ostja jätab talle tasumata.

* Ärge lubage kellelgi kasutada oma pangakontot raha ülekandmiseks vms.

* Kahtluse korral, et olete langenud pettuse ohvriks, koguge kokku kõik olemasolev materjal müüja/ostja kohta (müügikuulutus, maksekorraldus, müüjaga peetud kirjavahetus jne) ning pöörduge politseisse.

Urve Reitkam,
Haapsalu politseijaoskond
menetlus- ja ennetusteenistus
vanemkomissar

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz