0

Tööinspektorid püüdsid massiliselt ümbrikupalka saavaid ehitajaid

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Maksu- ja tolliameti üle-eestiline kontrollreid teisipäeval ja kolmapäeval 66 ehitusplatsil näitas, et ligi veerand töötajatest saab ümbrikupalka.

130 tööinspektorit võtsid ligi 1000-lt ehituspaigal viibinud inimeselt selgitusi töösuhte või selle puudumise kohta ja ameti esialgsetel hinnangutel oli ümbrikusaajate hulk ligi 25 protsenti töötajaist.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Anne Osveti sõnul tuli reidil ette isegi põgenemisi. “Viimaste kontrollide käigus maksuhalduri eest 14 objektil ligi 40 inimest,” ütles ta.

Ehitusvaldkonnas kontrolle juhtiva Rauno Ellermaa sõnul näitab põgenemine selgelt, et nende inimeste tööandjad on oma äritegevuse üles ehitanud maksupettusele.

Kurioossete juhtumitena tõi Osvet näiteks ehitaja, kes põgenes ametnike eest katusele, ja teise, kes peitis end keldrisse ja väitis, et tuli äsja platsile tööd otsima. “Miks ta tööotsinguid just keldrist alustas ei osanud ta selgitada, kuid kontrollimisel selgus, et ta on sellel objektil siiski pikemat aega töötanud,” teatas Osvet.

“Ei puudunud ka tavapärased seletused, et ollakse ehitusplatsil juhuslikult kellelgi külas, või esimest päeva tööl, või et töötamise aluseks on suuline leping. Inimesed on seletustes otsesõnu öelnud, et nad on mustalt tööl just tööandja surve tõttu ja et nad nõustusid ümbrikupalgaga raske majandusliku olukorra tõttu,” märkis pressiesindaja.

Muuhulgas tuvastati objektidel ka tööjõudu Bulgaariast, Ukrainast ja Lätist ning esmase info põhjal avastati mitmeid rikkumisi.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul jäi 2011. aastal jäi riigil ehitusvaldkonnas saamata vähemalt 40 miljonit eurot. “Üle veerandi ehitusettevõtetest ei täida oma maksukohustusi korrektselt ja siin on kuhu minna. Selgelt on näha, et lisaks kontrolli mahtude suurendamisele on vaja muuta ka õiguslikku regulatsiooni,” tõdes Lemendik.

“Peame saavutama olukorra, kus ehitusplatsil viibivad töötajad on fikseeritud kellaajaliselt ja kuupäevaliselt. Näiteks Rootsis on teatud tegevusvaldkondades niisugune töötajate ja tööaja arvestuse pidamise kohustus. Rootsi maksuhalduril on õigus ette teatamata tegevuskohta siseneda ja arvestuse olemasolu ning täpsust kontrollida. See on loonud olukorra, kus objektidel ei ole enam esimest päeva tööl olevaid ega sugulasi külastama tulnud inimesi,“ soovitas ta.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz