Linn tahab jätta ühe osa valgustusest elanike kanda

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Tänavavalgustus Kastani 24 seinal oli seni linnavalitsuse mure, edaspidi aga on korteriühistu maksta ja hooldada. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu linnavalitsus kavatseb kokku hoida 16 000 eurot aastas ja eraldada linnavõrgust sadakond eramaal asuvat tänavavalgustit. Ühistutele tähendab see mitmesajaeurost väljaminekut ja elektrikulu kasvu.

Tänavavalgustusvõrgu eesmärk on valgustada teid, tänavaid ja avalikke pargialasid, selgitab linnavalitsus umbes 30 korteriühistule ja ühisusele saadetud kirjas. Linnavalitsus leiab, et erakinnistute valgustamine ei ole linnaraha õige kasutamine ja seetõttu eraldatakse need märtsi viimasel nädalal üldisest võrgust.

Kinnistule jäävad valgustid lubab linnavalitsus jätta kinnistu omanikule, et säiliks võimalus nende kasutamiseks.

Aselinnapea Peeter Vikman selgitas, et eramaal asuvad valgustid tõusid päevakorrale, kui linn hakkas ette valmistama tänavavalgustuse uuendamise europrojekti. Projekt on esitatud ja majandusministeerium on arvanud Haapsalu taotluse nende 15 hulka, kes võiksid raha saada.

Otsust raha saamise kohta veel ei ole, aga kui projekt peaks käivituma, ei tohi linn seda raha kasutada eramaal asuvate valgustite peale.

„Sadakond valgustit on kortermajade maa peal,” nentis Vikman. „Linnale teeb see praegu aastas 16 000 eurot.”

Et eramaal asuvate valgustite vahetamine ei ole abikõlblik töö, tegigi linnavalitsus otsuse need välja lülitada.
„Kes tahab, ühendab oma kommunaalvõrku ja lambid põlevad edasi,” ütles Vikman.

Vikmani sõnul tagasiside linlastelt peaaegu puudub. Ühe maja esindaja oli selgitanud, et nende maja kõrval on üldkasutatav mänguväljak ja seal võiks lamp põleda linna kulul. Teine soovis, et linn võiks siis juba ära koristada ka valgustuspostid, sest majarahvas valgusteid ei vaja.

„Mis meil üle jääb,” ütles Vikman postide kohta ja aktsepteeris ka mänguväljaku valgustamist linna kulul. „Kui aga mõistlikku ettepanekut pole, ei saa me erandeid teha.”

Kaablite ümbertõstmine maksab 300–400 eurot

Linnavalitsuse otsus tähendab ühistuile ootamatut ja üsna suurt väljaminekut.
Kui majarahvas leiab, et valgusteid on vaja, tuleb elektrifirmalt tellida ümberühendus. Sellele võib suurema maja puhul kuluda kaks tööpäeva, selgitas A ja T Elektri elektritööde juhataja Harri Hamburg.

„300–400 eurot minimaalselt koos töö ja materjaliga,” pakkus Hamburg välja töö umbkaudse hinna. „Kui ka vanad väsinud valgustid vahetada, läheb asi veel kallimaks.”

Et praegused valgustid on üsna vanad, tasuks mõelda ka nende asendamisele uuemate ja ökonoomsematega. LED–valgustite kohta ütles Hamburg, et need võtavad küll vähe voolu ja valgustavad hästi, aga on väga kallid.

Et lambid ei põleks ööd ja päevad, tuleb muretseda programmkell ja hämaraandur. „Odavad need kellad ei ole,” ütles Hamburg.

Peale selle tuleb ühistul edaspidi hakata maksma ka elektri eest. Kui näiteks üks 250vatine valgusti põleb neli tundi, on kilovatt läinud, aga öö on 6–8 tundi pikk, arutles Hamburg. Ta soovitas kaaluda, ehk piisab ka väiksemast valgusest.

Hamburgile paistis, et majaomanikud ei kiirusta tegutsema, sest nende firmalt ei ole veel mitte keegi ümberlülitamist tellinud.

Korteriühistutega võinuks nõu pidada

Aselinnapea Vikmani sõnul lõpetab linna otsus ebaõigluse, et eramuomanikud maksavad oma õue valguse ise kinni, kortermajade elanikud aga saavad valguse linna kulul.

Kastani 26 korteriühistu tegevjuht Rait Kikas ei pidanud linnavalitsuse otsust siiski väga õiglaseks. Enamik kortermaju asub linnas tänava ääres ega pea ise kulutama hoovi või parkla valgustamisele.

„Neid, kellel juhtumisi ei ole valgustuspostid enda maal, valgustatakse linna kulul edasi,” ütles Kikas. „Kas need 30 maja elanikud pole siis linnarahvas?”

Kikase sõnul võib kannatada turvalisus, sest kui ühistu otsustab kokku hoida ega valgustagi oma maja ümbrust, loob see pinna kuritegevuseks.

„Nii võib, aga nii ei ole ilus,” andis Kikas linnavalitsuse otsusele hinnangu. Tema meelest võinuks linnavalitsus ühistutega läbi rääkida ja pakkuda koostööd — arutada, ehk saab vähema arvu valgustitega läbi ja ehk võiks kulusid jagada.

„Et lõpptulemus oleks mõlemale poolele vastuvõetav,” ütles Kikas. „Praegune otsus lähtub jõupositsioonilt.”

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
31 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
galo jann
12 aastat tagasi

miks peaks linnarahadega valgustama kellegi privaathoovi?

Riin
12 aastat tagasi
Reply to  galo jann

Defineeri privaathoov!

ettepanek linnaviletsusele
12 aastat tagasi

sulgege ka kõik need auklikud linnatänavad millede remondiks teil raha ei jätku ja las siis seal tänava ääres elavad kodanikud remondivad neid ise kui seal liigelda tahavad. kokkuhoid oleks kolossaalne ja jääks raha üle ka petlema külastamiseks, et sealt uusi ideid ammutada

teine kodanik
12 aastat tagasi

Vikmani jutt ebaiglusest, et eramuomanikud maksavad oma õue valguse ise kinni, kortermajade elanikud aga saavad valguse linna kulul, on ikka väga küüniline. Lisaks muidugi ebaprofessionaalne, mis Vikmani puhul ei üllata. Klassikaline eraomand on eramu, millel aed ümber ja kuhu kõrvalistel inimestel asja pole. Suurte kortermajade ümbrus on aga kasutamiseks kõigile, mitte ainult konkreetse maja elanikele. Lisaks sellele on ju teada, et paljude majadeni ei pääsegi muud moodi kui üle teise kinnistu.

bart
12 aastat tagasi

Tere publik,linnavalitsus pole süüdi,süüdi on projekti ´´kirjutaja´´ kes ei osanud lampe linna maa peale nihutada aga see ei olnud juhuslik sest Teile´´kommeteerijatele´´oli vaja ´´kont´´hambusse visata mida ´´närida´´.

...
12 aastat tagasi

Täiesti arusaamatu, miks inimesed niimoodi reageerivad, kas tõesti ei suudeta MÕTTEGA läbi lugeda artiklit?!

Ajaratas
12 aastat tagasi

Meie linnavalitsus ei ole meie linnavalitsus.

mis te vingujale
12 aastat tagasi

No nii tuttav demagoogia 🙂 Randpere oled väääääääää?

mis te vingute
12 aastat tagasi

linnavalitsusel on rahva mandaat, rahvas on teinud valiku, et need valitud inimesed siinset linnaelu korraldavad oma parema äranägemise järgi.

KÜ esindaja
12 aastat tagasi

Mäletan aega kui linna kommunaalametnikust esinaine käis näitamas kuhu me oma kinnistul äärekivid, puud ja põõsad tohime panna ja seletas, et peame kõnniteed hooldama. Ka praegu töötavad mõningad selleaegsed inimesed linnavalitsuses. Tänud, et pr Lehtele, et ta üldse asja avalikustas. KÜ esindajad peaksime koonduma. Ei ole üllatus kui ühel päeval eemaldatakse veetorud kinnistult, sest needki on ju linna kulul paigaldatud!

kodanik
12 aastat tagasi

kui tuled ära kustutada, siis tunnetavad ka nägijad