Kui vahepeal tundus, et juba aastaid kavandatav haridusreform läheb haldusreformi teed, mis omavalitsuste õlule panduna venib — ja tundub, et jääbki venima —, siis nüüd on haridusminister teinud uue ootamatult jõulise avalduse. Esialgu on see küll jäänud paar päeva varem lahvatanud kadunud palgaraha skandaali varju, nii et hädakisa pole veel puhkenud, aga omavalitsustele, kes on vahepeal gümnaasiumireformi vaata et unustanud, on antud selge signaal: asi tuleb ära teha.
Ministri sõnul ei hakka riik küll koostama suletavate koolide nimekirja, kuid annab ette üsna kitsad raamid sellega, et püstitab gümnaasiumidele ülikõrged nõuded. Tõenäoliselt vaadatakse hiljutiste avalduste valguses üle ka tulevane rahastamisskeem.
Nii või naa — gümnaasiumireform tuleb. Haldusreformist erinevalt ei saa sellega lõputult venitada ega agooniat pikendada, sest lapsed saavad lihtsalt otsa. Läänemaa praegu kuue gümnaasiumi tarvis ei jätku neid ühelgi juhul. Igatahes on minister andnud õige signaali, väljendades seisukohta, et mitte kool ei hoia püsti kogukonda, vaid kogukond kooli. Gümnaasiumi silti võib kooliukse peal hoida ka siis, kui seespool suurt midagi ei pakuta. Riigile, aga ka igale kogukonnale, olgu ta suur või väike, oleks kasulikum, kui seda ei tehtaks.
Kaie Ilves
