Nagu varasemate aastate jõulukuudel on ka tänavu sagenenud küsimused seoses tööpäevade lühendamistega saabuvate pühade eel. Meeldetuletuseks lühidalt töölepingu seaduse § 53 sätestatust.
Selle sätte kohaselt lühendab tööandja uusaastale (1. jaanuar), Eesti Vabariigi aastapäevale (24. veebruar), võidupühale (23. juuni) ja jõululaupäevale (24. detsember) eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra. Paistab, et vaidlused teemal,kas lühendada tuleb vahetult eelnevat tööpäeva või viimast tööpäeva pühade eel, on vaibunud. Nii seaduseelnõu seletuskirja kui ka töölepinguseaduse käsiraamatu kohaselt tuleb lühendada vahetult eelnevat tööpäeva.
Tänavu on detsembris 21 kalendrijärgset tööpäeva. Tööpäeva lühendamisel tuleb esmaspäevast reedeni töötavate töötajate puhul jälgida, millisele nädalapäevale langeb vahetult eelnev tööpäev. Kuna 24. detsember on laupäev, siis lüheneb 3 tunni võrra tööpäev 23. detsembril. Seaduse kohaselt tuleks lühendada tööpäeva ka 31. detsembril. Kuna see on aga laupäev, siis tööpäeva lühendamist teist korda ei toimu. Seega tuleks kalendrijärgsetel tööpäevadel töötavatel töötajatel töötada selle aasta jõulukuul 165 töötundi.
Seadus ei tee vahet täis- ja osaajaga töötavatel töötajatel, sellest johtuvalt tuleb pühade eel lühendada ka osaajaga töötaja tööpäeva. Kui pooled on kokku leppinud, et töötaja töötab kalendrijärgsetel tööpäevadel ja tema töötundide arvuks päevas ongi 3 tundi, siis pühade eelsel tööpäeva lühendamisel töötaja sel päeval töötama ei peagi. Kui töötundide kokkulepe on üks või 2 tundi päevas, lüheneks vahetult eelnev tööpäev 23. detsembril nende tundide võrra. Vaatamata väiksemale lühendamisele ei ole vaja lühendama hakata täiendavalt mõnda teist tööpäeva.
Summeeritud tööaja kohaldamisel lühendatakse tööpäeva 3 tunni võrra vahetult enne pühi juhul kui graafikujärgne töövahetus langeb pühadele vahetult eelnevale tööpäevale. Kui töötatakse mõlema püha eel, tuleks tööpäevi lühendada 2×3 tundi. Seega tuleks selliselt töötavatel töötajatel töötada 162 töötundi. Kui graafikujärgne tööpäev langeb vaid ühele pühale vahetult eelnevale tööpäevale, on selliselt töötavatel töötajatel detsembris 165 töötundi. Kui graafiku kohaselt ei ole töötaja tööl ei jõululaupäevale ega uusaastale vahetult eelneval tööpäeval, on sellise töötaja töötundide arvuks kuus 168.
On rida töövaldkondi, kus tööandjal katkematu tööprotsessi tõttu ei ole võimalik tööpäeva lühendada ja siis kerkib küsimus, kas tööandja võib nõuda töö tegemist ka ilma tööpäeva lühendamata ja kas töötajal on õigus töö tegemisest isegi keelduda?
Töölepinguseaduse §-s 53 on sätestatud tööandja kohustus: asjaolu, et tööandjal on tegemist katkematu tööprotsessiga, ei anna alust jätta tööpäev lühendamata. Töö katkematu protsess on tööandjale teada ja töö korraldamisel tuleb sellega kindlasti arvestada. Seega tuleb pooltel kokku leppida, kuidas mõlema poole huve arvestades ja ühildades võimalikult sobivalt töö- ning pere-elu sellel päeval töötatakse. Võimalus on poolte kokkuleppel koostada töö ajakava selliselt, et lühendatakse mõnd teist tööpäeva või lepitakse kokku ületunnitöö tegemises. Viimase variandi korral hüvitatakse tehtud ületunnitöö eelkõige vaba aja andmisega mõistliku aja jooksul või sõlmitakse kokkulepe ületunnitöö hüvitamises rahaliselt. Kui tööandja töötajaga kokkuleppele ei jõua, on töötajal õigus töö tegemisest keelduda.
Töölepinguseadus ei välista tööandjal kehtestada oma töö korralduse reeglites töötajatele soodsamaid tingimusi, seega pole välistatud tööpäeva lühendamine mõnes asutuses/ettevõttes ka 30. detsembril. Seda siis tööandja poolt sätestatud ulatuses. Seadusest erinev tööpäevade lühendamine pühade eel võib tuleneda ka sõlmitud kollektiivlepingust.
…On rida töövaldkondi, kus tööandjal katkematu tööprotsessi tõttu ei ole võimalik tööpäeva lühendada ja siis kerkib küsimus, kas tööandja võib nõuda töö tegemist.
Blaa, blaa, blaa… Räägime parem nendest õnnetutest müüjatest, kes peavad pühade ajal ja pühade vahel tööpostil istuma! Nõme ju kui ahned ikka kaupmehed on. Et see raha teile kurku kinni jääks!