1

Jaanus Tamkivi: Esimese euroaasta kokkuvõtteks



Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Maailmas rahutuks ja ennustamatuks kujunenud  2011. aasta kestab viimaseid nädalaid. Eesti on tänavu jõudsalt taastunud paar viimast aastat kestnud kriisist. Majandus on kiirelt kasvanud, ettevõtjad suudavad siin toodetut rahvusvahelistel turgudel päris hästi müüa. Oleme olnud kõige kiiremini väheneva tööpuudusega riik Euroopas. Perede kindlustunne on kasvanud, jõuluoste tehakse taas julgemini.

Võib nõustuda pangamehe Hardo Pajulaga, kes kuu tagasi lausus, et Põhjala ja Balti riigid kujutavad majandusmuredega maailmas endast praegu oaasi, küsimus on vaid, kaua selline olukord kestab. Peame olema murelikult tähelepanelikud, jälgima toimuvat ja selle järele oma otsuseid seadma.

Aasta algas rahavahetusega. Saatsime krooni pensionile, asemele tuli euro. Rahakott läks raskemaks, münte on rohkem ja need on senisest palju väärtuslikumad. Taas, just nagu kakskümmend aastat tagasi, krooni tuleku ajal, hakkasime raha väärtusele rohkem mõtlema. Mõtlema ka sellele, et raha on tegelikult vaid üks mõõdupuu, millega mõõdetakse meie endi tublidust. Eesti esimese euroaasta viimastel kuudel räägitakse kogu maailmas sellest, mis saab eurost edasi. Eestil on siin Euroopale üht-teist õpetada. Aasta lõpp näitas, et reeglid, mida kogu meie rahvas kriisiaastatel hambad ristis täitis, on keskseks tõusnud ka Euroopas.

Eesti suurimaid saavutusi sel aastal ongi korras majandus. Oleme selle nimel pingutanud ja keegi ei ole pingutusest kõrvale jäänud. Et rahvas usaldab valitsejaid, tõestas kahe valitsuserakonna tulemus valimistel – olgugi et vahepeale jäi üleilmne majanduskriis ja eelarvekärped, valimistulemus tõi valitsuse moodustamiseks eelmisest tugevamagi mandaadi. Tööd jätkanud valitsus on tänavu tõsiselt hoolitsenud riigi julgeoleku eest – kaitsekulutused tõstetakse järgmisel aastal 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist nagu NATOs kombeks, oleme usaldusväärsed liitlased oma partneritele.

Käima on lükatud kõrghariduses vajalik kvaliteedireform, mis peab looma tingimused majanduse struktuuri edasiseks muutumiseks. Lihtsaid töid, mis paari nädalaga selgeks saavad, jääb maailmas järjest vähemaks. Asemele tulevad aastaid õppimist nõudvad ametid, kuid hea on siinjuures see, et nendes ametites makstakse ka paremat palka.

Lõppev aasta tõestas Eesti välispoliitika tugevust. Riigi toel jõudsid koju tagasi nii hätta sattunud jalgrattamatkajad kui ka vales kohas ja küsitavatel ajenditel maandunud lendur. Nägime, et riigi peale saame loota ka siis, kui mujal maailmas hätta jääme. Muidugi tuleb meeles pidada, et Eesti riik saab nii kodus kui piiri taga kõige paremini toeks olla nendele inimestele, kes ikka ise esmalt mõtlevad ja alles seejärel tegutsevad.

Eestisse on tänavu õnnestunud meelitada rohkelt välisinvesteeringuid. See tähendab uusi töökohti ja maksuraha ning on kindlasti otseselt seotud ka euro kasutuselevõtmisega. Näiteid tihedamast lõimumisest maailmaga on veelgi. Valminud on Koidula piirijaam, mis loob eeldused paremaks kaubavahetuseks ida suunal ja muuhulgas suurendab tartlaste turvalisust, sest kütusevagunid ei peatu enam keset linna. Alustatud on Eestile energia varustuskindluse tagamiseks väga olulise uue merekaabli Estlink2 ehitamist. Riik otsustas investeerida Estonian Airi 30 miljonit eurot lennuühenduste parandamiseks. Selgemat kuju on võtmas Balti koostöö Rail Baltica ehitamisel. Maailm tuleb peatselt veelgi paremini koju kätte kõikjal: alustati uue põlvkonna fiiberoptilistel kaablitel põhineva ülikiire internetiühenduse väljaehitamist kõikide Eesti maapiirkondadeni.

Vastu võeti otsus vähendada tulumaksumäära 20 protsendini aastal 2015. Tööandjatele on abiks seadusemuudatus, mis välistab töö- ja teenistussuhetes tööalase tasemekoolituse käsitlemise erisoodustusena. Koduomanike maksukoormuse vähendamiseks kaotati alates 1. jaanuarist 2013 maamaks kodualusele maale tiheasustusega kuni 1500 ruutmeetrit ja hajaasustusega piirkonnas kuni 2 hektari ulatuses. Vastu võeti ka tulumaksumuudatus, mille kohaselt lubatakse raieõiguse või uuendusraie käigus raiutud metsamaterjali võõrandamisel saadud maksustatavast tulust maha arvata kuni kolme aasta jooksul pärast võõrandamist tehtud metsa majandamise kulud.

Viimaks olgu nimetatud veel väga kaks tähtsat asja: uuel aastal tõusevad pensionid ja järgmise aasta alguses otsustatakse lõplikult ära, et vanemahüvitisele lisandub vanemapension: riik tasub noore lapsevanema eest väikelapsega kodus oldud ajal makseid tema pensionisambasse. Need otsused puudutavad väga paljusid inimesi ning peaksid aitama kaasa turvatunde kasvule. 

Ajalehed kirjutavad, et aktiivse päikese aasta toob tänavu sooja talve ja rohkesti virmalisi. Läheb kuidas läheb, igal juhul soovin kõigile aastavahetuseks mahti olla koos lähedastega ning mõtelda, et elame suurepärases riigis, mis on meie kõigi ühine looming.

Jaanus Tamkivi,

Reformierakonna fraktsiooni esimees

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Quo vadis?
Quo vadis?
DELFI GRAAFIK: Vaata, kui suur on alampalk erinevates riikides! (12) Delfi Majandus 21. detsember 2011 08:20 DELFI GRAAFIK: Vaata, kui suur on alampalk erinevates riikides! Foto: Sven Arbet Erinevate riikide alampalku kõrvutades tundub Eesti riigis pakutav 278,02 eurot kuus eriti nadi. Alampalkade nn TOPi troonivad Luksemburg 1757,56 euroga ning Iirimaa 1461,85 euroga. Kui Luksemburgiga näib Eestit üsna mõttetu võrrelda, siis olgu teadmiseks, et Iirimaal on alampalk enam kui viis korda suurem kui Eestis.Järgmisel aastal Eesti positsioon veidi paraneb. Kuigi valitsus ei ole veel kinnitanud, tõuseb alampalk tõenäoliselt 12 euro võrra 290 eurole. Sellega möödume Lätist, kus on alampalk 281,93 eurot.… Loe rohkem »
wpDiscuz