Neljapäeval, 27. oktoobril käis Haapsalu kutsehariduskeskuses õpilastega kohtumas maailmameister ja olümpiavõitja Gerd Kanter.
Kettaheitesangar rääkis oma sportlasteest. Selgus, et kooliajal oli ta täiesti tavaline poiss, kes proovis erinevaid huvi- ja spordialasid. "Kõige suurem armastus oli mul korvpall, tahtsin Michael Jordani eeskujul jõuda NBAsse," meenutas Kanter.
Korvpallurikarjäärile tõmbas kriipsu peale treenerite Haapsalus peetud laagri järel tehtud otsus, et poissi ei võeta vastu tollasesse spordiinternaatkooli. "Tagantjärele on muidugi hea meel, et korvpallitreenerid tegid mulle teene ja mind vastu ei võtnud," naeris Kanter. "Ja elus on tihti nii: esmapilgul hull asi osutub aja möödudes päris heaks!"
Põhilised iseloomuomadused, mis on aidanud tal tulemusi saavutada, on Kanteri sõnul tahtejõud ja visadus. Ja pani noortele südamele: eesmärke ei ole võimalik saavutada nüüd ja kohe.
“Rutiini ja tagasilööke on raske taluda," teab olümpiavõitja omast käest. "Aga kui endasse usume, oleme kannatlikud ja proovime lõpuni, saabuvad lõpuks ka tulemused.
Ja mõelge suurelt! Kellelgi ei tohi lasta oma unistusi rikkuda," rõhutas Kanter.
“Ja ma ütlen veel, miks tuleb suurelt mõelda,” jätkas kettaheitja. “Kui mõtleme suurelt, siis oleme ka poolele teele jõudes jõudnud kaugele. Aga kui paneme juba algselt madala eesmärgi, võib eesmärk jõuda kätte väga ruttu. Ning siis tekib moment: mis edasi?”
Kanter rääkis, et ka tema meeskond on saanud kriitikat, et nende unistused on liiga suured ja väljaütlemised liiga julged.
“Ma ütlen teile: kõige tähtsam on ikkagi see, mida te ise tahate ja tunnete,” kinnitas Kanter. “Ja teiste arvamus ei ole üldse oluline. Eesmärgini jõuame siis, kui teeme just seda, mida me südames tahame. Kui laseme südamesse kõhklusi, siis need takistavad edasiliikumist.
Mina olen endasse uskunud ka kõige raskematel hetkedel − ja usk pole mind alt vedanud.”
Kanter rääkis, et viimased kolm aastat on olnud päris keerulised. “Pärast 2008. aasta Pekingi olümpiat tundus, et edasi minna on lihtne, kuid järgnevad hooajad on näidanud hoopis teisi tulemusi.” 2010 ei tulnud näiteks ühtki tiitlivõistluste medalit.
“Ei läinud nii lihtsalt, kui lootsime,” võttis Kanter need aastad kokku. “2009. aastal treenisin üle ja sellest tuligi see langevate tulemuste jada.”
Kuid 2012. aasta olümpiamängud on juba ukse ees. “Usun, et kolme aasta jooksul oleme leidnud mudeli, millega Londoni olümpiamängudele vastu minna," ütles Kanter. "Usun, et mu tarkused ja kogemused on piisavad, et mõelda kullast või vähemalt medalist!” kinnitas ta.
Õnn kaasa sulle Gerd ! Hoian Sulle pöialt.