Läänemaa omavalitsusliidu katse leida tervele Läänemaale konkursi korras ühine prügivedaja on seiskunud, sest kaks firmat on hanke tingimused vaidlustanud.
Juba enne prügikonkursi tähtaja lõppu vaidlustasid Veolia ja Ragn–Sells hanke mõned tingimused riigihangete vaidluskomisjonis ja mõlemad said ka osalise õiguse.
Läänemaa omavalitsusliit, kes prügiveohanke korraldas ja 26. septembriks pakkumusi ootas, vaidlustas riigihangete vaidluskomisjoni otsused.
Vaidluste tõttu on konkurss peatatud, ütles omavalitsusliidu tegevjuhi kt Tiit Koel.
Põhimõtteline vaidlus
Mõlemat prügifirmat häirib, et Pullapääl asuv jäätmejaam on üks osa hankest.
Tiit Koeli sõnul on tegemist pretsedenti loova vaidlusega, sest seni ei ole Eestis ükski varasem hange jäätmejaama hõlmanud.
Veolia kahtlustab, et kuna praegu opereerib Pullapää jäätmejaama Ragn–Sells, võib see anda talle konkureerimisel põhjendamatuid eeliseid.
Veolia leiab, et Ragn–Sells saab teha kõige realistlikuma maksumusega pakkumuse. Kui juhtub, et Veolia pakkumus on ikkagi odavam — hind oli konkursi ainus kriteerium —, on Ragn–Sellsil hea taotleda võitja pakkumuse tagasilükkamist sellega, et see on põhjendamatult madala maksumusega.
Hanke korraldanud omavalitsusliit leiab, et nad ei saa kuidagi kõrvaldada jäätmejaama praeguse teenindaja eelist teiste pakkujate ees, sest elu jäätmejaamas käib viis aastat tagasi sõlmitud lepingu alusel.
Samasuguste jäätmejaamade käitamise hanked on näidanud, et sellist jaama saab majandada ka palju odavamalt, kuid toona tuli konkursile vaid üks pakkuja, Ragn–Sells.
„Jäätmejaamade käitamine ja biojäätmete kompostimisplatsi väljaarendamine ei ole osa korraldatud jäätmeveo kontsessioonist,” kaebas Ragn–Sells vaidluskomisjonile.
Ragn–Sells paneb kahtluse alla, kas hanke korraldajal on ikka õigus nõuda, et võitja peab tasuta haldama veel keskkonnajaamu ja tühjendama avalikke jäätmemahuteid.
Ragn–Sells leiab, et biojäätmete kompostimisväljaku nõue on põhjendamatu. See on kallis töö, aga hankedokumentidest ei selgu, millal ja kui suurelt see plats tuleb välja arendada.
Omavalitsusliit selgitas vaidluskomisjonis, et praeguse jäätmejaama juurde on rajatud korralik kompostimisväljak, mille saab vajadusel kasutusele võtta. Seda peaks Ragn–Sells teadma ja see ei eelda suuri kulutusi. Ragn–Sells leidis, et pakkumuste hindamise kord on segane.
Veolia vaidlustas vaidluskomisjonis muu hulgas, et korraldatud jäätmeveo alla ei peaks kuuluma pakendijäätmete kogumine ja vedamine.
Komisjon andis õiguse
Osa Ragn–Sellsi pretensioone tunnistas vaidluskomisjon õigustatuks, osa lükkas tagasi. Muu hulgas pidas komisjon õigeks, et hankijal on õigus koos korraldatud olmejäätmete veoga tellida ka muid teenuseid, sh jäätmejaama ja keskkonnajaamade haldamist.
Hanke korraldaja peab Ragn–Sellsile maksma pool riigilõivust ehk ligi 320 eurot.
Veolia kuuest taotlusest rahuldas vaidluskomisjon neli ja mõistis hanke korraldajalt välja riigilõivu 426 eurot.
Korraldatud jäätmeveoleping peaks hakkama kehtima tuleva aasta 1. veebruarist ja lõppema 31. jaanuaril 2017.
Veebruarist pidi võitja alustama korraldatud jäätmevedu Kullamaa, Martna ja Noarootsi vallas, tegelema Läänemaa jäätmejaama ja Haapsalu linna keskkonnajaamadega.
1. juunist 2013 alustab võitja korraldatud jäätmeveoga Haapsalu linnas, Hanila, Lihula, Nõva, Oru, Ridala, Risti, Taebla ja Vormsi vallas.
Tiit Koelil ei olnud eile andmeid, kas halduskohus on juba määranud läänlaste kaebuse arutamise aja.
teeb prügikogumisest farsi ja ei teeni oma esmast eesmärki – loodushoidu. veolia korjab sundraha maapiirkonnas põhiliselt tühisõiduarvete esitamisega. prügikartell püüab aga sogases vees suurt kala.
Täitsa õige kommentaar. Sunnib prügi tekkitama ja mida rohkem sa seda toodad seda vähem maksad prügi aravedu.