Remo Holsmer: Vanemahüvitis saab täiendust vanemapensioniga

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena on minult palju küsitud vanemapensioni maksmise kohta. Mis tingimustel ja kuidas hakkab uus süsteem tööle? Kellel tekib õigus vanemapensionile? Kui suur on mõju riigieelarvele?

Oleme vanemapensioni eelnõu ettevalmistamisega tegelenud kevadest saati. Järgnevalt lühike ülevaade uuest pensioniliigist, mille eesmärgiks on veelgi enam väärtustada laste saamist.

 

Vanemahüvitise täiendus

Kehtiv vanemahüvitise süsteem on olnud edukas demograafiline meede, mille peaeesmärgiks on tõsta sündide arvu Eestis. Vanemahüvitis annab vanematele kindlustunde sissetulekute säilimise osas kuni lapse 1,5aastaseks saamiseni.  Praegu sotsiaalministeeriumis ette valmistatav vanemapensioni seaduseelnõu loob kindlustunde, et lapsega kodus olemise ajal hoolitseb riik tema pensionikogumise eest. Ja nagu juba öeldud, edukalt toimiva vanemahüvitise maksmise põhimõtteid ei muudeta.

Vanemapensioni idee jaguneb kolme rühma. Esiteks, alates 2013. aastast sündinud lapse ühele vanemale makstakse teise pensionisambasse 4% riigi keskmiselt palgalt kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Võrdluseks, et praegu maksab riik vanemahüvitise perioodi ajal vanema II pensionisambasse 1% vanemahüvitise summast.

Lisaks täiendava makse tegemisele lapsevanema pensionisambasse plaanib riik maksta aastatel 1991−2012 sündinud lapse ühele vanemale pensionilisa kahe aastahinde väärtuses. Kui 2010. aastal oli keskmine pension 306 eurot, siis vanem, kelle laps sündis eelpoolnimetatud ajavahemikus, saaks lisapensioni ühe lapse arvestuses 156 eurot ja kahe lapse arvestuses 313 eurot aastas. Ehk näiteks kahe lapse vanem hakkab aastas saama täiendavat ehk nii-öelda 13. pensioni aastas.

Kolmandaks hakkab riik alates 2015. aastast enne 1991. aastat sündinud laste vanematele maksma lisapensioni ühe pensionistaaži aasta väärtuses. Praegu on neil vanematel välja teeninud kaks aastat pensioniõiguslikku staaži (eeldusel, et ta on lapse vähemalt kaheksa-aastaseks kasvatanud). Nendele vanematele oleks lisaraha ühe lapse arvestuses 52 eurot ja kahe lapse arvestuses 105 eurot aastas.

Debatt vanemapensioni üle seisab riigikogus ees, kuid eelpoolkirjeldatud aluspõhimõtted  ei tohiks selle käigus muutuda. Siinkohal on oluline fakt, et vanemapensioni rakendamiseks kuluv raha ei tule teiste pensionäride arvel. Riik on arvestanud need kulud täiendavalt eelarvesse. Kokkuvõtlikult ja lihtsustatult öeldes on vanemapensioni sisseviimise eesmärgiks see, et Eestis sünniks rohkem lapsi. Loodetavasti saame vanemapensioni näol juurde veel ühe hästi toimiva demograafilise abimeetme.
 

Remo Holsmer,
riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Reformierakond

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz