Ühest küljest on raske vastu vaielda Lihula valla plaanile sulgeda vähem kui aasta pärast kolm väikest kooli ja koondada lapsed ühe, Lihula gümnaasiumi katuse alla. Teoorias on mõistlikum pidada ühte kooli nelja asemel, paranema peaksid nii õpetuse kvaliteet kui ka õpikeskkond, sest kõik vahendid saab suunata ühte kohta, näiteks palgata paremaid õpetajaid. Praktikas ei pruugi see nii minna.
Metskülas on kooli sulgemisotsuse eelnõu kohanud nii tugevat vastuseisu, et lapsevanemad lubavad oma lapsi mitte Lihula kooli panna. Võimalik, et need on emotsioonid, mis vaibuvad. Võimalik aga, et vald kaotab nii potentsiaalsed Lihula kooli lapsed kui ka Metsküla kandi elanikud, kes pealinna tagasi kolivad või sealt laste kooliealiseks saades kolimata jätavad.
Valla andmeil laste arv väheneb ja aastal 2017 on Lihulas vaid tosin 1. klassi minevat last, Metskülas vaid mõni. Metsküla kooli direktori andmeil on neid lapsi rohkem, sest tõmbekeskusena tullakse Metskülla ka mujalt kui oma kooli piirkonnast ja oma valla piirest. Nii ehk teisiti on mõlemal juhul tegemist prognoosiga, millest tegelik olukord võib palju erineda.
Pühapäeval Metskülas peetud rahvakoosolekul igatahes ei suutnud vallavanem kogukonda kooli sulgemise vajalikkuses veenda ja õhku jäi küsimus, miks sellega nii kiire on. Miks vastandab omavalitsus ennast nii tugeva kogukonnaga, kes võitleb oma niigi suuresti kodanikualgatuse korras tekkinud kooli eest?
