0

Galerii: Kullamaal peeti rahvuspäeva ja avati mälestuskivi

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Akadeemik Mihkel Veiderma asetas lilleõie oma onu Eero Veiderma mälestuseks. Foto Arvo Tarmula

Kullamaa traditsioonilisel sügisesel rahvuspäeval avati kiriku ja kalmistu kõrvale kerkinud kivipargis uus mälestuskivi, kus peal kahe Kullamaa kandi mehe, Artur Kasterpalu ja Eero Veiderma, nimi.

“Rahvuspäeval meenutame neid, kes Kullamaale hariduslikult või mõnel muul moel aluse on pannud. On selge, et need kaks meest on palju teinud, et Kullamaa on täna selline, nagu ta on,” ütles Kullamaa vallavanem Jüri Ott.

Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus lisas, et mälestuskive ei panda Kullamaal püsti selleks, et platsile muud panna ei oleks, vaid sellepärast et nad möödujatele minevikku meenutaksid.

Kullamaa kihelkonna Jõgisoo vallas sündinud Artur Kasterpalu (1897–1942) oli 1920-1930 Jõgisoo vallavanem, 1930-1940 Lääne maavanem ja 1938–1940 riigikogu liige.

Kullamaa valla Vaikna külast pärit Eero Veiderma (1882-1942) oli Vaikna vallakooli juhataja, kes ühtlasi oli Kullamaa kandi ühistegevuse üks kesksemaid kujusid, Kullamaa omakaitse asutajaid ja hilisem Kaitseliidu Kullamaa ja Vaikna kompanii pealik.

Mõlema mehe saatus oli sarnane – 1941 suvel nad arreteeriti ja 1942 hukati vangilaagris. Kummagi mehe hauakohta pole teada.

Naiskodukaitse Risti ringkonna esinaine Kati Ojaver tõi välja kujuka fakti Artur Kasterpalust rääkides: “Kui tema abikaasa ja kolm poega küüditati, siis läbi Silla aleviku sõites seisid poisid küüditamisauto kastis püsti ja laulsid isamaalisi laule.”

Lille oma onu mälestussambale asetas ka Kullamaa juurtega akadeemik Mihkel Veiderma: “Oma onu Eero, hea inimese ja Eesti patrioodi mälestuseks.”

Mälestuskivi avamisele järgnes Kullamaa kultuurimajas kultuurikonverents, kus Jüri Ott kõneles Artur Kasterpalu ja Eero Veiderma elust ja saatusest. Mihkel Veiderma luges oma onu Eero Veidermad meenutades ette lõigu oma mälestusteraamatust.

Kultuurikonverentsi lõpuks esitles Lembitu Twerdjanski Kullamaa rahva ees oma äsjailmunud raamatut “Läänlaste lood. Kullamaa mälestused II”. Autor teatas esitlusel, et raamat sai hiljuti ka sertifikaadi, et on hinnatud Eesti Vabariik 100 kingituse vääriliseks.

Autor, kelle sõnul on raamat üldistav läbilõige ühiskondlikust mälust, tuletas meelde ühiskondliku mälu olulisust. Tema sõnul on totalitaarsed ühiskonnad tegelenud ühiskondliku mälu hävitamisega.

“Ühiskondlik mälu on suunatud arengule ja kui seda enam ei ole, jääb inimestele ainult alalhoiuinstinkt – ehk inimesi huvitab ainult see, kust süüa saada,” rääkis ta.

Twerdjanski hinnangul on eesti rahvas olnud päris hea mälulõhkujate õpilane ning nüüd kutsuski ta üles ühiskondlikku mälu taastama, panema kõrvale oma pilte, kirju, diplomeid, märke, päevikud jm.

“Ühiskondlik elu muutub nii kiiresti, et kui me olnut ei jäädvusta, ei saa ka noored aru, millised ajad on olnud. Kui räägin oma lapselastele, kuidas elati 1950.–1960. aastatel, arvavad nad, et need lood on sarjast “Eesti rahva ennemustsed jutud”.

Rahvuspäev Kullamaal lõppes kringlisöömise ja Kaitseliidu Tallinna maleva orkestri kontserdiga.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz