Avakülg » Arvamus, Uudised » Kinnisvarakommentaar: üüriäri ei näita taandumisemärke

Kinnisvarakommentaar: üüriäri ei näita taandumisemärke (4)

haapsalu korterite hinnad mai 2017 Haapsalu korteriturg. Graafik: Pindi Kinnisvara

Pea pooled korteritehingutest tehakse jätkuvalt rahakate üüriinvestorite poolt, see hoiab aga kinnisvarahindu üleval.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et hoolimata juba üle kolme aasta aset leidnud Tallinna ja Tartu üürikorterite ostulainest teeb kodumajapidamiste hoiuste jääk jätkuvalt rekordeid. „Märtsi lõpu seisuga oli ainuüksi residentidest kodumajapidamistel 6,4 miljardit eurot vaba raha, mis on uus ajalooline rekord. Teisisõnu on eestlane hetkel rikkam kui kunagi varem,“ nentis Sooman.

„See rikkus otsib olematute hoiuseintresside tõttu meeleheitlikult väljundit, mis on aga eelkõige pruugitud ja kohe üürileandmiseks valmisolevate korterite hinnad niivõrd kõrgeks ajanud, et omatarbeks noortest peredest ostjatel ei jagu enam ostuks lihtsalt ei raha ega laenuvõimet. Tekkinud on surnud ring, sest tehingute arv on oma pesa punujate arvelt langenud,“ selgitas Sooman.

„Samas pole investoritest eraisikutel ka erilist alternatiivi- tooraineturud on liiga keerulised, aktsiabörsid liiga riskantsed ja hoiuseintressid sisuliselt nullis. Kuskile tuleb raha paigutada ja betoon on selleks üks turvalisemaid kohti, eriti, kui selle betooni saab kohe välja üürida ja tulu tootma panna,“ ütles ta. Soomani sõnul on järelturult korterit ostes üüritootlus peale tulumaksu maha arvestamist 5-6% aastas. See on tema hinnangul ka põhjus, miks korterite hinnad on kiirelt kasvanud – investor ei vaata mitte lõpphinda, vaid tootlust ja kuniks tootlusmäär on üle planeeritu, siis pole investoril suurt vahet, kas ta maksab korteri eest mõni tuhat eurot rohkem või vähem.

„Lõpmatuseni selline olukord muidugi kesta ei saa, sest rahvusspordiks kujunevat üüriäri toetab tugevalt Tallinna elanikkonna kasv, aga väheneva iibega Eestis see kasv lõpmatu olla ei saa ja ühel hetkel saab üüriäri läbi, iseasi, kes näeme seda lähiaastatel või järgmisel kümnendil,“ lisas Sooman.   

Ühistute moodustamine kogub hoogu

Järgmisest aastast muutub korteriühistu moodustamine kohustuslikuks, edumeelsemad kortermajad on eeltööga alustanud juba praegu.

Pindi Kinnisvarahalduse kvaliteedijuht Heliis Anto ütles, et tellimuste arv korteriühistute moodustamiseks üha kasvab. „Viimasele hetkele ei ole mõtet seda asja jätta, sest lõpuks lähevad järjekorrad ebameeldivalt pikaks,“ selgitas Anto.

Tema sõnul aitab Pindi Kinnisvarahaldus ühes kuus moodustada paarkümmend korteriühistut. „Kokku on vaja üle Eesti moodustada pea kümme tuhat ühistut, sest ka mõne boksiga ridamajas peab tulenevalt seadusest järgmisest aastast olema korteriühistu,“ rääkis ta.

Anto sõnul maksab ühistu moodustamine tervele majale 180-240 eurot, mis sisaldab endas kõikide dokumentide ettevalmistamist, lisanduvad riigilõivud ja vajadusel notaritasud. 

Vaata kui palju maksavad korterid erinevates linnades

Elukondlikust kinnisvaraturust rääkides keskendutakse tavaliselt Tallinnas ja Tartus toimuvale. Eesti korteriturg on aga märksa mitmekesisem ning siinkohal toome välja Eesti teiste maakonnakeskuste ja suuremate linnade korteriomandite keskmised ruutmeetrihinnad koos tehingute arvuga.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et kui mõnel linnal on kinnisvaraturu kontekstis tugevat potentsiaali (nt Rakvere, Viljandi, Haapsalu), siis osad linnad on praeguseks paraku hääbumisele määratud. „Hetkel ei näe me ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, miks näiteks poolenisti tühjaks valgunud Kohtla-Järve linnas toimuks märkimisväärne areng, sest ülepakkumist ja vaba elamufondi on seal juba talumatult palju, töökohti ja muid magneteid aga liiga vähe,“ ütles ta.  

Suuremate linnade korteriomandite keskmine hind ja tehingute arv (aprill 2017)

Linn – €/m²; Tehingute arv

  • Haapsalu – 379; 13
  • Jõgeva – 118; 10
  • Jõhvi – 255; 12
  • Kohtla-Järve – 91; 40
  • Kuressaare – 621; 16
  • Kärdla* – 375; 6
  • Narva – 398; 66
  • Paide – 269; 12
  • Põlva* – 567; 11
  • Pärnu – 1212; 55
  • Rakvere – 544; 15
  • Rapla* – 717; 9
  • Tallinn – 1638; 651
  • Tartu – 1288; 115
  • Valga – 166; 14
  • Viljandi – 648; 18
  • Võru – 333; 19

*Märtsi andmed, kuna aprillis tehti alla 5 tehingu ning statistika pole kättesaadav

Kinnisvaratehingute arv kukkus kolinal

Eesti suuremates linnades tehti aprillis 1065 korteriomanditehingut, mis on pea kolmandiku võrra vähem kui märtsis.  

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks langes aprillis 1,3% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1279 eurot ruutmeetri kohta. Märtsis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1296 €/m².

Kui 2017. aasta märtsis tehti indeksilinnades 1548 korteriomandi tehingut, siis aprillis langes tehingute arv 1065-le. Võrdluseks- 2106. aasta aprillis tehti indeksilinnades 1152 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 10 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 105 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

4 “Kinnisvarakommentaar: üüriäri ei näita taandumisemärke”

  1. Korterite väljaüürimisel keskmine tootlus ca 7% ja jooksmist palju. Ühisrahastuses tootlus üle 10% ja saab paari hiireklikiga tehtud. Kuidas pole kusagile investeerida?

  2. Rapla, Viljandi ja eriti Põlva m2 hinnad tunduvad küll üle mõistuse olevat.
    Kuressaare samuti üle makstud ja suure tööpuudusega Pärnu natuke odavam, kui Tallinn. Haapsalus küsib ka mõni oma kolmetoalise eest 55 tonni. Absurd.
    Samas väga atraktiivne tundub olevat Valga ja ka Võru.

  3. Tapa on perspektiiv

  4. on korteri olukord ja milline remont on teostatud, sellest tuleb ka lähtuda hinna küsimisel.Kapitaalremondiga ,kus on vahetatud kogu torustik ja radiaatorid, samuti kanalisatsioon, elektrijuhtmestik,siseuksed, aknad, uued laed, põrandad,siis kindlasti võib õigeks pidada ka Haapsalus 800-900m2 hinda.

Leave a Reply to kont

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.