Lääne prefektuuris relvalubade väljastamist koordineeriva Pärnu teeninduse vanema sõnul on relvaeksamil läbikukkujate hulk murettekitavalt suur, vahendas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Heiko Leesment.
Lääne prefektuuri haldusalas on relvaeksamitel (Pärnus, Raplas, Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas ja Paides) selle aasta kümne kuuga osalenud kokku 386 inimest. 2015. aasta sama perioodiga oli eksamitel osalejaid 228. Relvaeksamil osalejate arvu suurenemise taga on see, et paljude eksamineeritavate ettevalmistuse tase ei võimalda esimesel korral eksamit edukalt sooritada. Esmakordselt relvaeksamil osalejate arv suurenenud ei ole.
Relvaeksam koosneb teoreetilisest osast ja laskmiskatsest. Viimasele pääsu eelduseks on edukalt sooritatud teoreetiline osa, kus tuleb tunda relvaseadust, sellega seonduvaid õigusakte, ohutust ja esmaabi laskevigastuse korral.
Lääne prefektuuris relvalubade väljastamist koordineeriva Pärnu teeninduse vanem Annika Pärna sõnul on eksamil läbikukkumise taga see, et relvaeksamiks ei valmistuta piisava tõsidusega.
„Eksamile tulles peab inimene olema selgeks teinud baasteadmised, mis on hädavajalikud relva ohutuks käitlemiseks. Kahjuks eksitakse ka elementaarsetes küsimustes.“
Pärna hinnangul on kõige olulisem, et tulirelv ei satuks nende kätte, kelle teadmised ja oskused pole piisavad.
„Ei ole mõeldav, et hädavajalike põhiteadmisi omamata oleks võimalik usaldada inimesele õigust omada või kasutada relva. Tulirelva oskamatu käitlemine ohustab nii inimest ennast kui ka ümbritsevaid.“
Teoreetilise osa edukaks sooritamiseks tuleb kirjalikult ühe tunni jooksul õigesti vastata kümnest küsimusest vähemalt kaheksale. Põhimõttelt sarnaneb relvaeksami test juhiloa taotlemisel kasutatavaga, kus ette antud valikust tuleb leida õiged vastused.
Lääne prefektuuri relvaeksamil põrunute statistika markantseimaks näiteks on inimene, kes on sel aastal kümme korda eksamil põrunud. Talle järgnevad nimistus kaks inimest, kelle kontol on sellest aastast seitse eksamit. Enamus on relvaeksamit sooritanud kaks kuni neli korda.
Pärna toob näite viimasest relvaeksamist Pärnus, kus 17 osalejast sooritas teooriaeksami edukalt viis ja neist laskmiskatse kaks.
„Meil on olnud inimesi, kes ütlevad, et eksamiga kaasneva pingega ei suuda nad olla nii täpsed kui harjutades. Järeleandmisi pole nõuete täitmises võimalik teha, sest tulirelva käitleja peab toime tulema igas olukorras. See, kuidas omanik relva käitleb ja hoiustab, on väga oluline. Ohutuse tagamiseks peab iga relvaomanik vajalikke põhimõtteid tundma piisava põhjalikkusega,“ ütles Pärna.
Pärna sõnul näitavad eksamineeritavate tulemused, et eksamil osalejate ettevalmistuse tase on enamasti nõrk ja vastutusrikkaks rolliks ei valmistuta piisava tõsidusega. Pärna paneb inimestele südamele, et relvaeksamile ei ole mõtet tulla proovima, sest eksami eduka läbimise aluseks on siiski piisavad teadmised ja oskused, mille tarbeks peab õppima ning harjutama.
Lolliks läinud? Kümme korda eksamile pääsenud? Kui ei saa teisel korral läbi, ostku hernepüss!t
Sama lugu ka liikluseksamitega!