REPORTAAŽ. Ääremaarahva hirm: kel käsi kaukale lähemal, võtab suurema noosi

Lääne Elu võttis ette kolmanda reidi, et uurida, mida inimesed haldusreformist arvavad, kardavad ja loodavad. Põhja- ja Lõuna-Läänemaal on käidud, järg on Haapsalu ja Ridala käes. Eelmiste reidide kohta loe: "Reportaaž. Haldusreform – mis see maakeeli on?"  ja "Reportaaž. Läänemaa lõunas ja Pärnumaa põhjas võtab kuju Lääneranna suurvald".

Puise: tuuline ja turvaline

Selle nädala teisipäeva taevas on tinahall, meri on porikarva ja vahused lained Puise ninal käivad risti-rästi. Puise bussipeatuses seisab väike nukumaja, pitskardinad akna ees, laual linik, Õhtuleht ja äraviimist ootavad kirjad Starmanilt, Tele 2-lt, pangalt. Nurgas on Fiskarsi tutikas lumelabidas ja paar põrandaharja. Talgujuht Margit on pannud teadetetahvlile südamliku tänukirja. Seinal ripub kalender, punane ruuduke esmaspäeva, 16. mai peal. Täna on 17. mai. Tuul puistab toomehelbeid.

Nina talu külalistemaja ees seisavad uhkemat sorti autod.

„Soomlased, šveitslased, inglased,” tutvustab pisut väsinud olekuga perenaine Leili Jõgisoo kundesid-linnuvaatlejaid. Kaks šveitslast on tal juba kümme päeva öömajal.

Viimane sissekanne külalisraamatus kiidab hommikusööki. See olevat kümnetärnihotelli vääriline. Teine sissekanne nendib: „Tulin tunniks, jäin päevaks.” Nina talu perenaine Leili Jõgisoo on 60. Ta on ka ühinemiskõnelustes asjaline, MTÜde komisjoni liige.

„Kas vallakeskus on Uuemõisas või Haapsalus, vahet ei ole,” arvab ta, aga lisab, et inimene tahab stabiilsust, muudatused on hirmutavad. Kardetakse, et uues vallas ei lükata talvel enam teid lahti, et Haapsalu sööb Ridala ära. Enne majandas igaüks ise, nüüd läheb kõik suurde katlasse. Mis paremaks läheb, ta ei tea. Ta ei usu, et ühinemine raha kokku hoiab.

Leili nendib, et vald ei saa ettevõtjat aidata ja suurt pistmist ei ole tal vallaga olnud. Küll aga tunneb ta, et ettevõtjat pitsitatakse igal sammul. Kõik nõuavad midagi ja see maksab. Nina talul on oma puurkaev. Enne võis Leili ise veeproovi laborisse viia, aga nüüd tuleb maksta 1200 eurot, et spetsialist saaks viis aastat veeproove võtmas käia. Laste töölevõtt on tehtud nii keeruliseks, et sellega ei tasu tegelda.

„Lapsed kasvavad kandikul ja kui palka nõuavad, siis sellist, mida minagi ei saa,” nendib Leili. „Igaüks kontrollib ja paneb ikka täiega, kuigi ma ei ole Viru hotell.” Nina talu külalistemajas on seitse kahe kohaga tuba, igal oma rõdu ja merevaade.

Leilil on tunne, et ühel ajal tehakse väikesed vallad jälle tagasi. Tulevad uued inimesed võimule ja tehakse kõik jälle teistmoodi.

Panga küla ja NATO hävitajad

Panga pood tehakse lahti kell 10 ja veerand tundi hiljem võtab Tiit, 65 turjal, esimese õlle. Raivol on trimmerdamine pooleli. Ta on endale lipsu ette sidunud, see kaunistab ta pikka päevinäinud tööpõlle. Tema on alati heas tujus.

Tiidu jutt on lühike: „Ei ole meil Suklest vaja, maksku ise oma võlad.” Tiit paneb pahaks, et nii kui linn metsa tagasi sai, pandi see kohe müüki. Nii suur rahahäda oli. Tiit võtab kuraasi maha ja nendib, et reform ise on õige asi, sest see on ka anekdoot, kui iga küla on ka vald. Aga Ridala nimi peab uues vallas alles jääma.

Poepidaja Mare on 42, elab Kiidevas. Ta loeb sente kokku ja rehmab: „Mul on pood ja lapsed, muuks pole aega.” Tema kardab, et linn on oma teedegagi hädas, kas ta suudab talvel äärekülade teid lahti hoida. Kundede jutust on ta järeldanud, et ega Haapsaluga liituda taheta.

Panga külast viib otsetee Haeskasse. Tee äärde jääb Ivi (76) ja Väino (75) Uuetoa talu.

„Mis meil arvata,” ütleb Väino, kelle nutikus ja kuldsed käed on kõrges hinnas.

„Meie ei juhi ja meid ei ole vaja juhtida,” arvab ta. „Pension võiks suurem olla, aga seda juttu ei maksa rääkidagi.”

NATO hävitajad lendavad hirmsa mürinaga Vene lennukeid taga ajama ja piksekartlik Bella on endast täiesti väljas. Kui suurem lärm vaibub ja Bella rahuneb, arutleb Väino edasi. Suurem vald, suurem raha, aga kuidas seda jaotatakse. Kel käsi kaukale lähemal, saab rohkem, ääremaarahvale jääb vähem.

Ivile näib, et praegune reform on üks poliitilise sekeldamise järjekordseid vorme. Poliitikud peavad ju näitama, et teevad midagi. Kui inimesed ise tahavad ja lepivad kokku, siis saab sellest hea asi. Kui vägisi peale surutakse, on asi kahtlane. Ivile ei meeldi, et rahva käest justkui küsitakse arvamust, aga kui see otsustajaile ei meeldi, siis ei arvestata sellega. Milleks siis üldse küsida?

Haeska: kaunitar traktoriroolis

Haeskas sõidab vastu punane traktor ja muidugi on Urmas see, kes märkab, et roolis on naine. Kui traktor Perdi-Jaani farmi õuel peatub, astub sellest välja blond kaunitar, traktoriga toon toonis tunked üll. Ta on 19aastane Helen, elab Haapsalus, aga töötab juba ammu onu Eino Valgemäe (63) farmis. Niidab, künnab ja külvab, äsja ajas loomi üle tee karjamaale. Ühinemise asi teda ei huvita.

Eino jutu järgi on uus traktor kallim kui Lexus. Kui Helen külvab, siis sõidab traktor GPSi järgi, kätega pole vaja rooli hoida ja külviread on nagu püssist lastud. Mahevilja müüb Eino Saksamaale. Kord vilja viima tulnud autojuht öelnud Einole, et ta ei armasta oma tütart – ta mõtles, et Helen on Eino tütar. Autojuhi enda tütar õppivat Tartu ülikoolis eesti filoloogiat, aga isa ise ei mõistnud sõnagi eesti keelt.

Eino arvab, et ega ühinemise vastu saa. Kardetakse, et siis Uuemõisa põhikooli ei tule ja see on halb. Ridala põhikool jääb, usub ta. Tema soov on, et maa ei jääks vaeslapse ossa, et teid remonditaks. Talle meeldis ka maavanema mõte: üks maakond, üks vald. Vallavanemaks tahaks Eino noort ja hakkajat.

Haeska on pikk nagu soolikas ja eluvaimu täis. Mahajäetud maju hakkab vähe silma.

Parila: korras kolhoosiküla

Parilast paistavad suure tee äärde vana, kunagi kaunis, nüüd kokkukukkumise äärel veski ja kolhoosiaegsed töökojad. Elu jääb eemale puude taha. Seal on hoolitsetud eramute piirkond ja õdusate õuedega korrusmajad. Nõukogude ajal ehitatud Parila pood on liiga suur, pool maja on tühi ja laguneb.

Poemüüja Tiiu (44) poolest võiksid linn ja vald ühineda, aga enamik ta tuttavaid on vastu. Eelarvamused, lisab Tiiu.

Silja, 59, on ühinemise vastu ükskõikne, sest see vallavanema sõu ehk viis, kuidas Toomas Schmidt maha võeti, oli muserdav. Ta meenutas, kuidas volikogu liige Raivo Õiglas volikogu istungil rahva poole seljaga istus. Uuelt omavalitsuselt ootab Silja, et tehakse kergliiklustee Haapsallu. Parila rahvas korjas allkirju ja temagi oma on teiste seas.

Üsse: külal on silmad ja kõrvad

Võnnu mõisa varemete varjus müriseb suur kütuseauto, täidetakse üht suurt plasttünni. Sõbraliku olekuga suuremat sorti koer on paelaga puu külge seotud. Vene mees püüab meile kätega selgeks teha: tõmmake uttu, kui koer lahti saab, siis… Ta tõmbab käega üle kõri.

Kolhoosiajal kalkunifarmide poolest kuulsas Üsse külas näeme küll paari inimest, aga need kas kõnelevad telefoniga või vene keeles ega ole kohalikud.

Bussipeatusest leiame 60aastase Aavo. Ta räägib, et külas käivad ringi Jehoova tunnistajad. Ta jäigi sellepärast bussipeatusse postiautot ootama, ei julgenud koju minna. Esiotsa arvas meidki nende hulka. Aavol kohalik leht ei käi ja ühinemisest ta suurt ei tea.

„Ridala on vist rikas vald,” arutleb ta. „Haapsalust ei tea ja ega meie saa ka selle vastu, kui nad ühinevad.” Üsse on Haapsalu külje all, aga mahajäetum kui Parila. Aavo sõnul on soomlased palju kortereid ära ostnud. Vahel käivad siis vaatamas, aga nüüd pole neid ammu nähtud

Jutud räägitud, nendib Aavo, et ega postimees vist veel tule, ja otsustab koju minna.

„Kedagi näha ei ole, aga kõik on teada,” resümeerib Urmas. Sõidame Silmale.

Silmal saab vene keelt purssida

Silma, kunagine suvilapiirkond, hakkab muutuma püsiasustusega alaks. Et ilm on vastikult külm ja tuuline, pole Silmal inimesi näha.

Küla servast leiame 83aastase Ivani kraavikallast riisumas. Tema elab Haapsalus ja tema pärast võivad linn ja vald ühineda. Siis ei ole nii, et elatakse vallas, tööl käiakse linnas. Suurt valda on lihtsam valitseda ja probleeme on ka lahendada. Tema mure on hoopis Tallinna maantee kõnnitee kaubamaja taga Niine bussipeatuse juures. Seal ei kõlba traktorgi sõitma, saati siis inimene kõndima. Nii on see olnud aastaid. Ivan tunneb puudust kunagi ilmunud venekeelsest infolehest. Nüüd kuuleb ta uudiseid naabrite käest.

Veidi eemal külvab 76aastane Vitali küüslauku. „Ei ole ühinemise vastu, ülemusi on vähem,” arvab ta. Tema mure on, et Silmale tehtaks veevärk ja kanalisatsioon. Neil on viie maja peale kaev, sealt saab kastmisvett, aga juua see ei kõlba. Sõbralik mees saadab meid väravani ja ütleb eesti keeles „head aega”.

Uuemõisa on leebelt ükskõikne

Maria on 70aastane Haapsalu elanik, aga tal on Uuemõisas aiamaa. Et ta eesti keelt ei räägi, ei kuule ta ka kohalikke uudiseid. Ühinemise koha pealt on tal ükskõik, kui ainult tasuta bussisõit jääb alles. Siis on hea Haapsalust Uuemõisas aiamaal käia.

Maarika, 50, elab Parilas, 44aastane Margit Võnnus. Uuemõisas on nad koolituse pärast.

Maarika on ühinemisega nõus, kui Parilast Haapsalusse tehakse kergliiklustee. Tal oleks siis hea rattaga linnas tööl käia. Praegu ta rattaga sõita ei julge, suured autod lähevad nii lähedalt mööda, et elu ripub juuksekarva otsas. Uuelt vallalt loodab ta, et sotsiaaltöö läheb paremaks. Ta on kuulnud, et inimesed ei taha vallast abi otsidagi.

Margit pole sotsiaaltöö kriitikaga nõus, sest on ise raskel ajal vallast abi saanud.

Küsimusele, kas Urmas Sukles võiks saada vallavanemaks, kõlab üksmeelne „Eiiii!”

76aastane Õie ei tea, mis ühinedes paremaks läheb, aga tema meelest võiksid Ridala ja Haapsalu ühineda küll. Uuemõisast vaadates on nad väga ühtemoodi.

Esimene ühinemise vastane on 48aastane Urmas. „Pigem mitte ühineda,” ütleb ta. „Uuemõisal läheb ju hästi.” Tema elab Uuemõisas, lapsi tuleb Haapsallu kooli viia. Uuemõisas on poed, nii et nädalavahetusel tal linna asja ei ole. Gigantvallad talle ei meeldi – teenuseni on pikem maa. Haapsalu kahjuks kõneleb ka suur võlakoorem ja pealegi räägitakse, et Uuemõisa kool pannakse kinni, kui võim vahetub. Viimast võimuvahetust peab Urmas inetuks.

Punapäine Aliide, 59, peab Uuemõisas omanimelist pagarikoda, aga elab Haapsalus. „Ühinemine on kahe otsaga asi,” ütleb ta. „Oleneb, kes mida tähtsaks peab ja mis nurga alt vaatab.”

Vald hoolitseb ka väikeste külateede eest, linn ei saa oma tänavailgi lumeveoga hakkama. Tal on maakodu Ridala vallas, sellest see teemure.

Teine Uuemõisas kohatud ühinemise eitaja on 43aastane Maarika. Ta on Ridala vallaga harjunud ja rahul. „Paljud ei ole nõus ühinema,” ütleb ta. „Aga eks see kõik ole üks poliitiline värk.”

Haapsalu: miks mitte ühineda

Kastani kaupluse parkla on autosid puupüsti täis. Viiuliõpetaja Taimi, 53, ei ole vastu, et Ridala ja Haapsalu ühinevad. Üheks valukohaks peab ta aga linna ja Uuemõisa algkooli saatust. Tema meelest võiksid mõlemad alles jääda, aga mis neist saab, pole teada. Taimil on ka omakasu mängus: Urmas Sukles olevat lubanud, et kui tuleb ühinemine, remonditakse muusikakool ära. Küsimusele, kuhu võiks uus omavalitsus ühinemisraha investeerida, vastab Taimi võluva naeratuse saatel: „Viiuliõpetaja käest ei maksa investeeringute kohta küsida. Meie ei tööta mitte raha, vaid kutsumuse pärast.” Ostab lilleletist lille ja läinud ta ongi.

Sander on 26aastane IT-mees. Ühinemise vastu ta ei ole, aga mis siis muutub, tal teavet ei ole. Ta arutleb, et Haapsalu võlgadega tuleks hakata tegelema, aga töökohti luua ja uusi firmasid Haapsallu tuua on raske, kui mitte lootusetu. Talle pakub praegu huvi, kuidas ühinejad uue valla nime asjus madistavad. Tema ise pooldab Haapsalut, see on kaubamärk, Ridalat nii väga ei teata.

Vanalinna A ja O poe müüja, 55aastane Helve on saarlane, aga üle 30 aasta Haapsalus elanud. Tema pärast võiks ühineda küll, sest Uuemõisa ja Haapsalu on teineteisele nii lähedal – temal nagu paljudel teistelgi haapsallastel seostub Ridala vald pelgalt Uuemõisaga. Kokku hoitud rahaga võiks ehitada linna pallimänguväljakud. Väikestele on mänguväljakuid juba päris parajalt, vaja oleks ka suuremaile kohta, kus palli mängida. Tema pärast võiks Sukles jätkata vallajuhina.

Valve on 74, elab poolenisti Soomes, poolenisti Haapsalus. Ta ütleb, et iga algus on konfliktne. See on inimloomuses, et uut võõristatakse, aga kui asi on paigas, harjutakse. Soome haldusreformi ajast ta siiski nii suurt vastuseisu ja nii suuri kahtlusi ei mäleta. Võimalik, et soomlased usaldavad oma otsustajaid rohkem, pakub ta. Soomes on suured omavalitsused, inimesed on rahul ja keegi ei ole millestki ilma jäänud, nendib Valve.

Kristjan, 34, on kuursaali rentnik, kes jagab oma elu Tallinna ja Haapsalu vahel. Ühinemise küsimusele ei ole tal olnud mahti mõelda. „Mis praegu halvasti on, et peab ühinema?” esitab ta küsimuse ja tõttab kuursaali avamise asju ajama.

Panfilovka: tundmatuseni muutunud

Piir valla ja linna vahel jääks täiesti märkamata, kui Kiltsi ja Männiku tee ristil poleks valla silti. Kunagised koledad barakid on üles vuntsitud, juurde on tulnud uusi uhkeid maju ja eramualasid. Ometi on nii kungine vene koleküla kui ka uued asumid inimtühjad. Kas inimesed teenivad palehigis raha, et majalaenu maksta? Igatahes kohtame pika tiirutamise peale vaid kaht naist ja needki pole „kohalikud”.

Marje elab Topul ja on parajasti tütrel külas, Päivi elab Haapsalus ja on Marjel külas. Kahe peale on neil kaks arvamust. Marje on Ridala vallaga rahul. Vald on küllalt suur, võiks nii jäädagi. Milleks on vaja kaht suurt kokku panna, ei saa ta aru. Ainus, millega ta rahul ei ole, on kruusatee Topul. Talvel aetakse tee lahti, aga suvel vald seda ei hoolda. „Linna all hakatakse ehk hooldama,” loodab ta.

Päivi ütleb, et on Haapsaluga rahul ja ühinemise asjus neutraalne.

Uuemõisa algkool ei kasva põhikooliks

Uuemõisa algkooli hakatakse remontima ja laiendama, aga põhikooli mõte on maha maetud.

„Lossi hakatakse remontima, kui Uuemõisa Teenuse müügiraha laekub,” ütles Ridala volikogu esimees Olev Peetris. Mis töid ja millises järjekorras, alles arutatakse. Tema sõnul tegutseb algkool kitsastes oludes, pole ka ventilatsiooni.

Põhikooli rajamise mõte on maha maetud. „Analüüsid näitavad, et põhikooli tegemine ei ole mõttekas,” ütles Peetris. Ta lisas, et koolivõrk säilib sellisena, nagu see praegu on.

„Kas teeme korda kooliruumid, mis on juba kasutuses, või teeme korda ruumid, mida veel ei kasutata ja kas hakataksegi kasutama,” sõnastas vallavanema ülesandeid täitev Helen Koppa dilemma. Ta lisas, et need küsimused on vallavolikogu otsustada.

Parila kergliiklustee kohta ütles Peetris, et see ei ole aasta ega paari teema, aga mõtet maha ei maeta. Koppa sõnul on vald tellinud Stratumilt uuringu, et selgitada, kui suur on vajadus tee järele. Tee rajamine on maanteeameti pädevuses, omavalitsusel peab olema valmisolek osta ära maa.

Uue omavalitsuse nime arutelu ühinemiskomisjonis käib. Kui uueks omavalitsuseks saab linn, kaotab Ridala vald oma staatuse ja sümbolid. Kui uueks omavalitsuseks saab vald, kaotab linn oma staatuse, sümbolid, linnapea jms.

Eelmiste reidide kohta loe: "Reportaaž. Haldusreform – mis see maakeeli on?"  ja "Reportaaž. Läänemaa lõunas ja Pärnumaa põhjas võtab kuju Lääneranna suurvald"
 

Fotod: Urmas Lauri