Kortsnapühkija Anti Nöör. ARVO TARMULA
Korstnapühkijail on praegu käed-jalad tööd täis, sest peale tavapäraselt töörohke küttehooaja alguse nõuab viis aastat tagasi jõustunud tuleohutuse seadus, et ka eramajades peab sellest sügisest olema ette näidata kutsetunnistusega korstnapühkija väljastatud akt.
Korstnapühkija Risto Koch tõdes, et sügisese küttehooaja algus on korstnapühkijaile ka muidu kiire aeg, kuid seaduses pandud tärmin on töökoormust kasvatanud ja järjekord veninud üle kuu.
Kochi sõnul ollakse paljudes majapidamistes harjutud korstnaid ise pühkima või lastakse seda teha naabrimehel. „On neid, kes oskavad ise pühkida, aga on ka neid, kes arvavad oskavat,” ütles Koch. Ta tõi näite, kuidas üks majaomanik oli nagu tavaliselt võtnud tahma korstna alt välja, kuid ei märganud, et ülevalt on korsten umbes ja ämblikuvõrke täis.
Kui kortermajades peab kutsetunnistusega korstnapühkija igal aastal küttesüsteemi üle vaatama, siis eramajades lubab tuleohutuse seadus ise korstnat pühkida. Kord viie aasta jooksul peab seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija, kes selle kohta ka akti kirjutab.
Seaduse nõuet peab Koch mõistlikuks, sest kõrvalt tulnud spetsialist näeb vigu, mida majomanik ise ei märka. „Vahel, kui vigadele tähelepanu juhid, öeldakse, et ma olen 30 aastat nii teinud,” tõi ta näite.
Korstnapühkija ja pottsepp Anti Nöör toonitas, et korstnapühkija ei piirdu pelgalt korstna puhastamisega, vaid puhastab ja vaatab üle kogu küttesüsteemi. Suuremaid vigu märgates võib korstnapühkija keelata kütmise ja kui olukord on päris tuleohtlik, teavitab sellest kümne päeva jooksul ka päästeametit.
Lääne päästepiirkonna tuleohutuskontrolli juhtivspetsialist Piret Sarapuu ütles, et kuigi korstnapühkijail on sel sügisel tööd juurde tulnud, pole päästeametile korrast ära küttesüsteemidest tavapärasest rohkem teateid tulnud.
„Midagi väga hullu pole olnud. Inimesed on väga abivalmis ja tahavad ka ise asja korda saada,” ütles Sarapuu. Ta lisas, et võib-olla need, kel on küttesüsteem korrast ära, ei kutsugi korstnapühkijat.
Kuigi tuleohutuse seadus on kehtinud juba viis aastat, kipuvad majaomanikud selle täitmise ikka viimasele minutile jätma. „Viis aastat oli aega ja igal aastal oleme meedia kaudu sellest ka rääkinud,” ütles Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja Jaak Jaanso.
Jaanso sõnul ei tähenda seaduses pandud tärmini täitumine, et tuleohutusametnikud hakkavad eramaju mööda käima ja akti küsima. „Akt on ikka inimese enda jaoks ja näitab, et asjad on korras,” ütles ta.
Piret Sarapuu lisas, et kuigi akti olemasolu eraldi kontrollima ei hakata, küsitakse seda siiski näha muu kontrolli või kodukülastuse ajal.
Kast:
Kust leida korstnapühkijat?
Litsentsitud korstnapühkijate kontaktandmed leiab Korstnapühkijate koja koduleheküljelt www.korsten.ee, kuid seal on kirjas ainult koja liikmetest korstnapühkijad.
Korstnapühkija kutsetunnistuse kehtivust saab kontrollida:
- päästeala infotelefonilt 1524,
- kutsekoja lehelt www.kutsekoda.ee, sisestades korstnapühkija nime, näeb tunnistuse olemasolu.
Väljavõte tuleohutuse seadusest
(1) Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.
(4) Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud tahmapõletus suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.
No ja kui ei ole seda tunnistust, mis siis?
Teenuse hind oli ka ilus 20 min. tegevust 40€ arve aga kütesüsteem oli korras ja puhas. Nüüd oktoobrist tahad, ei taha aga seisvale autole pead kindlustust tegema jne. Valitsus tagab erasektorile tööd. ebanormaalne!!!
20 minutit ja 40€? Poolmuidu said, peab ütlema.
Ikka väga odavalt jah Teil maal.
Eesti riigis on elamine muutunud ellujäämiseks. Inimvaenulike seadustega on inimeste taluvuspiir ületatud. Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõte PREAMBUL ütleb: lugege ise! Eesti Riigi Valitsus töötab põhiseadusele vastu, ta on reetnud oma rahva. Kutsun ülesse kodaniku allumatusele!
Olen aasta-kümneid katlamajades töötanud ja miks oleks vaja korstnapühkijat mulle koju.Enamuse nende teadmised on nõrga võitu.kui tross käes siis ei ole veel kõva puhastaja.Olen nendega vestelnud ja sellist jutu oskab iga normaalne mees.Las puhastavad riigi või firmade kütteseadmeid ja igaühe kodu olgu omaniku teha.
Mis järgmiseks? Lambipirni vahetamiseks litsentseeritud elektrik, duššiotsiku vahetamiseks litsentseeritud santehnik?
Kas tavainimene ahju kütta veel tohib võib peab selleks ka paberitega katlakütja tellima?
Juba ilmus mõisnikkudegi sekka laiema silmaringiga mehi. Need saiwad ikka enam ja enam aru, et kauemini talurahwaga enam elajate wiisi ümber käia ei tohi. Esimene mõisnik, kes talurahwa elu parandada püüdis, oli parun Karl von Schoultz. Pikema wiibimise järele wõõral maal wõttis ta kodumaale tagasi tulles wanematelt päritud mõisade walitsuse oma kätte. Wõõral maal oli ta Prantsuse mõttetarkade aadetega tuttawaks saanud. Neid aateid püüdis ta kodumaalgi tõeks teha. Ta walmistas 1764 oma waldade rahwastele iseäraliku seaduseraamatu, mis talupoegade õigused ja kohused ära määras. Schoultzi seaduse raamatus leiduwad järgmised mõtted: 1) Talupoega ei tohi mõisast müüa ega kinkida, kui talupoeg ise… Loe rohkem »
Sellepärast tuleb juurde et sa oled harimatu inimene. Loe põhiseadust – Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe välja selgitamiseks kriminaalmenetluses.- NII ET MA EI OSKA NÜÜD ÖELDA KUIDAS SEE KORTNaPÜHKIJA SELLE KRIMINAALMENETLUSE MINU SUHTES ALGATAB
sa ikka loetust aru saad?
nii? aga kui seadus vastu võetakse ja selle raames peab see korstnapühkija sinu koju tulema- kuidas sa siis seda keelata saad?
need küsimused tuleks enne valimissedeli kasti lasmist või otsust e- hääletada, meelde tuletada, ehk siis pole vaja hiljem kiruda
Korstnad peavad korras olema, pole kahtlustki. paraku tekib väike küsimus, miks sundnõudeid pidevalt juurde tuleb. Kui neid ei täida, siis on trahvid ja koormised kaelas. Tõepoolest, paljud on aastaid pühkinud ise korstnaid- kusjuures pestakse ka ise põrandaid ja remonditakse autosid. Miks inimesi õpitud abitusse suunata, kus oma majapidamises tehtud tööd peavad olema litsenseeritud, eraldi maksustatud jne jne. Elupäevad on koju ka korstnapühkijaid tellitud, kui ise selle tööga hakkama ei saa. See, kellel täiesti savi, ei kutsu ka nüüd. Üldiselt- tavainimesele suurenevad pidevalt igasugused rahalised koormised. Riigilõivudest rääkimata. Riik võtab lihtsalt otsuse vastu, et tänasest päevast on passi, id kaari, juhiloa… Loe rohkem »