Juba vanarahvas ütles, et ei ole halba ilma heata. Kui maakonna suurim tööandja PKC Eesti eelmise aasta augustis teatas, et viib tootmise Haapsalust ära, oli see uudis vägagi süsimusta värvi. 273 töökoha kadumine ja linna rahakotti ähvardav 220 000 euro suurune maksuauk aastas on vaieldamatu kaotus.
Nüüd veidi rohkem kui aasta hiljem on põhjust rõõmustada. Nagu tänane Lääne Elu kirjutab, on uued ettevõtted-tööandjad kohal ja praeguste hinnangute kohaselt peaks Haapsalus aasta lõpuks olema umbes 80 uut töökohta. PKCst jäänud tühimiku kõrval võib ju öelda, et see on vaid tilk meres. Aga nagu ütles Läänemaa arenduskeskuse juht Andres Huul, ei olegi suured ettevõtted Läänemaale need kõige õigemad ja paremad. Pigem sobivadki just 30, 60 ja ehk ka kuni 100 töötajaga tootmised.
Nii on linnal töökohtade mõttes munad eri korvides ja kui mõni ettevõte peaks kunagi ka uksed kinni panema, ei saa sellest Eesti viimase viie aasta suurimat koondamist, nagu PKC lahkudes juhtus.
Läänemaale tulnud Soome omanikega ekspordile orienteeritud ettevõtted kavatsevad siin tasa ja targu kasvada. Kui palju on neis töökohti aasta, kahe või kolme pärast, näitab aeg. Kindlasti ei jää nad ainukesteks tulijateks. Paljud Soome ja Rootsi ettevõtted peavad juba mõnda aega Baltimaadesse laienemise plaani ja Eesti on neil esimene, loogiline valik. Soome majanduse musta seisu arvestades on tootmiskulude vähendamine paljudele sealsetele ettevõtetele eluküsimus ja Eesti nende päästerõngas.
Haapsalu osutus seekord väljavalituks sobivate tootmisruumide ja vaba tööjõu tõttu. Augusti lõpu seisuga oli Läänemaal töötukassa hingekirjas veel 230 inimest rohkem kui mullu. Paljud neist on pikaajalise töökogemusega seadme- ja masinaoperaatorid ehk just need, keda Skandinaavia ettevõtted vajavad. Seega on Läänemaal Huule sõnul väga hea väljavaade juba lähiajal veel mõni uus tööandja kohapeale meelitada.