Matsalu filmipeo avasid kümme aastat tehtud film ja lõbusad kõned

Matsalu filmifestivali avamisele oli kogunenud mitmeid nimekaid avaliku elu tegelasi. Foto: Arvo Tarmula

Matsalu filmifestival avati eile uus-meremaalasest fotograafi Richard Sidey tänavu valminud filmiga, mis näitas polaaralade loodust ja elu.

Filmis ei lausutud ühtki sõna, 44 minuti jooksul kõnelesid vaatajaga vaid imeline loodus ja pildirea taustal kõlav muusika.

Sidey oli filminud väga intiimseid stseene pingviinide elust, morsad-merelõvid haigutasid ja röhitsesid otse kaamerasse, liustikud kukkusid mürinal merre.

Kirjanik ja filmimees Olev Remsu arutles pärast avamist, kuidas need võtted tehti ja kui kaua võis selle filmi tegemiseks aega kuluda. Eriti kui arvestada, kui halb on polaaraladel ilm ja kui harva on filmimiseks vajalikku valgust. Ta pakkus, et ehk viis aastat.

Festivali teatmik ütleb, et selle filmi tegemiseks kulus kümme aastat.

Kas filmi mõjul või mingil muul põhjusel, aga filmile järgnenud pidukõned peeti kergel ja lõbusal toonil, justkui oleks tegemist ühe suure pere koosviibimisega. Kõnelejad alustasid siiski ametlikult, pöördudes esmalt Hispaania suursaadiku Tema Eksellentsi Fernando García Casase poole. Üks põhjus suursaadikul Lihulasse tulla oli, et festivalil linastub viis Hispaania filmi.

Bioloogiharidusega keskkonnaminister Marko Pomerants alustas oma kõnet küsimusega – tõstku käsi, kes on käinud Schengenis. Ühtki kätt ei tõusnud.

„Sina, Neeme, kas sina ka ei ole käinud?” pöördus minister vastse maavanema Neeme Suure poole.

Vaikus.

„Schengenis on ka palju inimesi, kes ei ole Lihulas käinud,” lohutas minister seejärel. Oma jutuga tahtis Pomerants jõuda sinna, et suurus pole tähtis. Lihulast veel väiksemat Luksemburi kirikuküla teatakse kõikjal maailmas. Ka Lihula on maailmanimi, seda kohta teavad loodusfilmitegijad üle maailma.

Pomerantsi jutuga haakus Neeme Suur, kes on lubanud ametisse asudes seista selle eest, et Koluvere erihooldekodu peremajad ehitataks Koluverre, mitte mõnda suuremasse linna. Ta arutles: kui keegi küsinuks 13 aastat tagasi, kui suur peab olema asula, kus teha loodusfilmifestivali, siis tõenäoliselt poleks mitte keegi pakkunud selleks kohaks umbes 1400 elanikuga Lihulat.

„Peame end suureks mõtlema ja suureks tegema,” ütles Suur. „Seda on Lihulas tehtud nüüd juba 13 aastat.”

Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos toonitas, et Matsalu festival paneb kohaliku kogukonna tööle ja toob maailma koju kätte.

Festivali algataja ja direktor Tiit Mesila lisas selle teema lõpetuseks, et Lihula on tõepoolest eriline, sest Matsalu festival on ilmselt ainuke maailmas, mida peetakse linnas, kus pole hotelli. Festivali külalised on majutatud Voosemetsa turismitallu naabervallas Hanilas.

Lihula muusikakool andis avapeol mõnusa kontserdi. Lastega koos musitseerinud õpetaja Mati Põder oli kokku pannud eilse sooja sügisõhtu meeleoludega sobiva nukker-mõtliku eeskava. Eriti kaunilt kõlas noore solisti Hanna Malki laul, klaveril saatis Mati Põder.

Täna näeb Lihula kultuurimaja suures saalis 11 võistlusfilmi. Esimene film läks käima 9.30 ja viimane algab kl 19.45. Need filmid on saanud hea eestikeelse tõlke.

Filme näeb ka kultuurimajapeeglisaalis ja mõisa esimese korruse saalis, aga need on tõlketa. Vaadata on kaheksa näitust: mõisas ja mõisa aidas, muusika- ja kunstikoolis, kultuurimajas.

Reedel on õhtul rändaja kohvik. Laupäev on keskendunud fotograafidele ja fotograafiale. Festivali võidufilm selgub laupäeva õhtul.

Pühapäeval linastub võidufilm kolm korda, kokku näidatakse sel päeval kuut filmi.