Foto: Arvo Tarmula
Ridala vallavalitsus küsis teisipäeval volikogult heaksiitu mõttele müüa vallale kuuluv soojaettevõte Uuemõisa Teenus ja kasutada saadud raha Uuemõisa lossi idatiiva kordategemiseks.
Uuemõisa lossi korda tehtud idatiib lubaks täita Uuemõisa inimeste soovi, et praegusest algkoolist-lasteaiast saaks põhikool. Mais koguti Uuemõisas põhikooli toetuseks üle 300 allkirja, teisipäeval anti need koos pöördumisega volikogule üle.
Ridala vallavanema Toomas Schmidti sõnul ei ole praegu muud võimalust, kui põhikool omal jõul valmis ehitada, sest uute koolikohtade loomiseks ja spordisaali ehituseks toetust ei saa.
Lossi põhiprojekt on vallavalitsusel olemas. Selle järgi saaks idatiivas taastada kaht korrust läbiva saali ja ehitada valmis põhikooli kolmanda astme (7., 8. ja 9. kl) ruumid. Saali saaks kasutada spordisaalina.
Põhikooliosa mahutaks 72 õpilast. Kui need lapsed õpiksid valla koolis, ei peaks vald nende eest maksma teistele koolipidajaile 91 eurot kuus koolikoha eest. Seda raha saaks kasutada idatiiva ülalpidamiseks, argumenteeris Schmidt. Remondiga saaks korda teha ka algkooliosa ventilatsiooni, vahetada elektrijuhtmestiku ja paigaldada paarkümmend tuletõkkeust, nagu päästeamet nõuab.
Põhikooli mahuks õppima 200 õpilast ja see rahuldaks kogu piirkonna vajaduse. Sel sügisel läheb Uuemõisa algkooli 1. klassi kahe klassi jagu lapsi, nende seas on ainult üks Haapsalu linna laps, teised on kõik oma vallast.
Schmidti sõnul poleks õige, kui vallavalitsus kasutaks kogu vaba laenulimiidi lossi idatiiva kordategemiseks, sest siis jääksid seisma muud investeeringud, näiteks Panga küla spordihoone, mida vajab nii kohalik rahvas kui ka Ridala põhikool.
„Kui tahame põhikooli ja mõisat ehitada, pole muud lahendust,” ütles Schmidt soojafirma müügi kohta.
Esialgu andis volikogu vallavalitsusele loa tellida eksperdihinnang soojaettevõtte väärtuse väljaselgitamiseks.
Et vald on Uuemõisa Teenusesse üksjagu investeerinud ja saanud soojatorustiku ning katlamaja korrastamiseks ka KIKilt toetust, tuleb uurida, kas erastamine on KIKi meelest praegu üldse võimalik.
Uuemõisa elanikele peab jääma ka garantii, et uue omaniku ajal jääb soojahind mõistlikuks, nagu on see siiani olnud, lisas Schmidt.
„Hind võiks tüürida miljoni euro kanti,” pakkus Schmidt soojafirma umbkaudseks väärtuseks. „Mõisa idatiiva saaks selle rahaga valmis ja raha jääks ülegi.”
Pealegi jääks soojafirma müügiraha Uuemõisa, lisas Schmidt veel ühe tahu.
Lossi keskmise, praeguse algkooliosa korrastamiseks oleks ehk võimalik mõne uue taotlusega saada raha, loodab Schmidt. Seni on vald esitanud terve lossi kordategemsieks mitu taotlust, aga et summa on olnud suur, pole raha antud.
Teisipäeval pooldas volikogu 15 liikmest 12 Uuemõisa Teenuse väärtuse väljaselgitamist, kolm volinikku jäi erapooletuks, vastu ei olnud keegi, ütles volikogu esimees Toomas Vallimäe.
Vallimäe sõnul väljendati istungil kartust, et erastamise järel võib soojahind tõusta. Praegu on soojahind suhteliselt odav.
Volikogu Reformierakonna fraktsiooni liige, opositsiooni esindav Reimo Nebokat ütles, et fraktsioon vaatab soojafirma erastamisele positiivselt. „Müüks enne ära ja siis vaataks, kuhu raha panna,” ei kiirustanud Nebokat vallavalitsuse plaani siiski kohe heaks kiitma.
Mõisa projekt sai valmis juba mullu. See tähendab, et kui on raha, saab kohe idatiiva ehitushanke välja kuulutada. Kui müük õnnestuks selle aasta sees, saaks ehitama hakata järgmise aasta alguses ja siis võiks 2016. aasta 1. septembril Uuemõisa põhikool olemas olla, ütles Schmidt.