Merle Mäesalu: Läänemaal lahkumise peapõhjus on töökohtade puuduses

Kas kasutada 5,6 miljonit eurot investeeringuraha turismi või ettevõtluse edendamsieks?

Euroopa Liidu uuel toetusperioodil on taas võimalik investeerida maakonnale vajalikesse  ettevõtluskeskkonna projektidesse. Seekord usaldati objektide valik ja maakondliku pingerea koostamine maavalitsustele. Läänemaal tegeles sellega maavalitsuse nõuandev organ arenduskoda.

Koja ees oli suur küsimus: kuhu investeerida 5,6 miljonit eurot? See on raha, mis aitaks lahendada meie kõige suuremat, töökohtade puudusest tuleneva väljarände probleemi. Siseministeeriumi tellimusel valminud uuringu järgi eristus Läänemaa teistest maakondadest pretsedenditult: 67% ulatuses on maakonnast lahkumise põhjus töökoha puudumises.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise kava järgi on Läänemaal kaht liiki töökohti loovaid investeeringuobjekte: turismiobjektid ja ettevõtlusalad. Arenduskoja liikmed hindasid objektide mõju maakonna arengule ja vastavust rahastamise eesmärkidele. Arvutati välja, kui suur on loodava töökoha maksumus. Turismiobjektide puhul oli see keskmiselt 185 000 eurot, ettevõtlusaladel 13 000 eurot.

Turismiobjektidesse võib investeerida, kuid tootmisse peab investeerima

Euroopa Liidu eelmise perioodi toetusega rekonstrueeriti Haapsalu promenaad ja kuursaal. See on suurepärane mainekujunduslik investeering ja meelitab turiste. Suvel ilusate ilmadega ongi Haapsalus elu – kohvikud ja majutuskohad on rahvast täis, tööd jätkub hooajatöötajaile ja kooliõpilastele.

Kui ettevõtjad teenivad suvega omanikutulu, mis võimaldab neil ja nende perel ära elada ülejäänud üheksa kuud, siis hooajatöötajate kolme kuu sissetulekuga pole see võimalik. Just palgatöötajad on need, kes töökoha puudumise pärast Haapsalust ja üldse Läänemaalt lahkuvad. Elu on näidanud, et Läänemaal ei toimi turism ettevõtluse vedurina, mis tagaks äraelamise võimaluse terve aasta jooksul. Kui jaotatav 5,6 miljonit eurot on maakonna ainus arenguraha, siis turismiobjektidesse võib investeerida. Headesse töökohtadesse, mis hoiaksid siin kinni meie inimesi, peab aga investeerima.

Arenduskoja hääletustulemuse ja osaliselt ka töökohtade maksumuse põhjal kujunenud pingerea tipus on Virtsu ettevõtluskeskuse ja Kiltsi tööstusala arendamise projektid.

Lääne Elu 20. juuni artiklis „Toetusraha ajas Haapsalu ja Lääne maavalitsuse tülli” on eksitav järeldus, nagu tähendaks Haapsalu piiskopilinnuse asetsemine investeeringute pingerea 7. kohal, et selleks ei pruugi raha jätkuda. Tõsiasi on, et kõik selles kavas nimetatud projektid saavad võimaluse esitada taotlus ja ühes voorus esitatud projektid konkureerivad omavahel. Koht pingereas mõjutab raha saamist vaid 15% ulatuses.

Taotlusi ei võeta vastu ega rahastata mitte maakonnas koostatud pingerea järjestuses, vaid pigem põhimõttel „kes ees, see mees”. Kui sügisel avatakse esimene voor, on SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid valmis toetust küsima ligi 4 miljoni euro suurusele projektile. Eduka taotlemise korral võtab projekt rohkem kui poole saadaolevast 5,6 miljonist eurost.

Piiskopilinnuse koht investeeringuobjektide pingereas on teisejärguline teema. Põhiline on leida need suure mõjuga projektid, mida võiksid teha linn ja vallad koostöös, et peatada väljaränne ja ääremaastumine. Üks neist on kindlasti rongiliikluse taastamine, kuid ainuüksi see ei ole imerohi. Selleks on ikkagi aastaringsed palgatöökohad, mida saab pakkuda Haapsalule ja Ridala vallale arendatav Kiltsi ettevõtlusala ligi 100 planeeritava töökohaga.

Praegu ei ole Kiltsi ettevõtlusalal ette näidata ühtki ettevõtjast koostööpartnerit, mis on toetuse taotlemiseks vajalik eeltingimus. Ettevõtjate leidmisega pole keegi järjepidevalt tegelnudki. Kuigi Ridala ja Haapsalu on sõlminud asjaomase koostöölepingu Kiltsi arendamiseks, on Ridala vald üksi teinud ettevalmistusi oma eelarvest ja toetusrahaga: lammutanud sõjaväelinnaku, koostanud detailplaneeringu ja tasuvusanalüüsi.

Kiltsi ala töölehakkamine on maakonna tööhõivele suure mõjuga ja just selliseid objekte toetabki konkursivõime kava. Küsimus on: kes otsib Kiltsi ettevõtlusalale ettevõtjaist huvilisi? Üks võimalus on, et seda teeb Läänemaa arenduskeskus, kuid selleks on vaja omavalitsuste, eelkõige Haapsalu ja Ridala omavahelist kokkulepet, koostööd ning pikaajalist tegevus- ja finantsplaani.

Kui meie ei tee, siis kes teeb?

Omavalitsuste ülesannete hulka ei kuulu otseselt ettevõtlusega tegelemine ja nad ei pea looma soodsaid tingimusi ettevõtjaile. Mõistetav on, et valdadel ja linnal on palju muret lasteaedade ja koolide ülalpidamisega, teede ja tänavate remondiga. Paraku pole tühjalt seisvate hoonete ja väheneva elanike arvu tõttu varsti enam kedagi valitseda.

Seni saame öelda, et Kiltsil ei ole huvilisi. Kuni vee- ja kanalisatsiooniseadmed, teed ja elektriliinid pole valmis ehitatud, ei ole võimalik leidagi asjahuvilisi ettevõtjaid, sest ettevõtja ei ole nõus ootama 2–3 aastat, mis kuluvad ettevalmistuseks. Kumb peaks olema enne, kas ootel ettevõtjad või ettevalmistatud ettevõtlusala? Esmalt peab olema plaan ja tahe.

Ridala vald otsustas Kiltsit edasi arendada etapiti: esialgse 3miljonilise investeeringu asemel esitati taotlus 1,1 miljoni euro suuruse toetuse peale. Plaanis on luua kümne krundiga ala, igal arvestuslikult 10 töökohta. Esialgsete suuremate plaanide korrigeerimisel arvestati ka elanike, sh tööealiste elanike vähenemisega. (Ridala elanike arv kasvas 2015. aasta esimese kuue kuuga 15, samal ajal Haapsalus vähenes 78 võrra.)

 Olemine piirkondade konkurentsivõime tugevdamise objektide pingereas annab võimaluse Kiltsile Euroopa Liidu toetust küsida. Seda on aega taotleda ja kasutada aastani 2023. Seni on asjast huvitatud osapooltel aega kokkuleppele jõuda, kas ja kuidas ettevõtlusala edasi arendada.

Merle Mäesalu

arenduskoja liige

SA Läänemaa Arenduskeskus nõukogu esimees