Haapsalu raudtee saaks valmis teha kahe aastaga

Lehte Ilves

lehte.ilves@gmail.com

Türi-Viljandi raudteelõigu rekonstrueerimise näitel võiks Riisipere-Haapsalu raudtee rajamiseks kuluda vähem kui kaks aastat, ütles reedel Haapsalu linnavolinikele raudtee taastamise seisust ülevaate andnud ekspert Rein Riisalu.

“Üks aasta projekteerimisele, veebruaris-märtsis algas ehitus ja jõuluks oli raudtee valmis,” meenutas Riisalu. “52 kilomeetrit rööpaid sai soojal ajal maha.”

Haapsalu raudteed ei saaks siiski ka kõige parema tahtmise juures projekteerima ja ehitama hakata enne 2016. aastat, sest selleks ajaks lõpeb raudteeplaneeringu koostamine.

Türi-Viljandi lõigu rekonstrueerimisest oli volikogus mitmel puhul juttu. Esiteks on arusaamatu ja ebaõiglane, miks rekonstrueeriti pikema jutu ja arutamiseta Türi-Viljandi 52 km pikkune raudteelõik ja miks suhtub valitsus Haapsalu raudtee taastamisse nii pika hambaga.

“Seda ebaõiglust ma ei mõista,” ütles Riisalu.

Kummalisele vastuolule juhtis tähelrpanu ka volikogu aseesimees Kalju Aigro. Ta küsis, kas see, et riigi käepikendus – Lääne maavalitsus – teeb raudtee taastamise planeeringut ja uuringut, tähendab, et ka valitsus toetab raudtee taastamist?

Kaubavahetus Türi-Viljandi lõigul oli enne renoveerimist peaaegu olematu. Sotsiaalmajanduslik analüüs näitas miinust, aga raudtee uuendati põhjendusega, et ka ratastooliga liikujad peavad saama rongiga liikuma – vanal raudteel ei pääsenud perroonilt ratastooliga rongi.

Riisalu sõnul tegeldakse praegu Haapsalu raudtee trassikoridori planeerimisega. Uus raudtee hakkab kulgema rohkem kui 99% ulatuses praeguses koridoris. Õgvendamist vajab vaid mõni järsuma käänuga koht, et rongid saaksid sõita 160 kilomeetrit tunnis.

Et raudteed ehitatakse aastakümneteks, tuleb juba praegu arvestada trassi kulgemise juures kiirustega, mis on raudteel 40 aasta pärast, lisas Riisalu.

Praeguse kava kohaselt jõuaks uus rong Laagrist Haapsallu 70 minutiga, kui teha peatus kõigis jaamades. Kiirrongil kuluks aga 60minutit.

Raudtee taastamise täpne maksumus selgub hanke käigus, aga Riisalu sõnul võis odavama variandi, diiselrongi puhul arvestada 35 miljoni euroga.

Riisipere – Haapsalu raudteetrassi alune maa kuulub riigile, muldkeha Aarne Taalile. Haapsalu-Rohuküla teetamm ja selle alune maa kuulub tervenisti Taalile.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
21 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
tore on
10 aastat tagasi

muldkeha mis saab nihutatud raudtee kõrvale võiks kasutada hooldus tee nime all.Suvel saaks kasutada jalgratta teena ja talvel suusatada ja seda veel,et iga omanik peab hoolitsema oma valduste eest!

sesst,et
10 aastat tagasi

Mida rohkem on peatusi seda kallimaks tuleb.Mõjub sõidu mugavusele matka ajale ja müra tasemele.Ekspluatatsiooni käigus kulub lisa raha jaamadele,rauteele ja rongile.

keda see
10 aastat tagasi
Reply to  sesst,et

kotib, kui raudtee minu lähedalt mööda läheb pean saama seda kasutada, seda ei ole vaja ehitada VIP-idele vaid kõigi tarbeks, kes raudtee lähedal elavad, muud eesmärki sellel raudteel ei peaks olema

meie
10 aastat tagasi

kui teha peatus kõigis jaamades.Kas on ikka mõtekas teha kõikki peatusi(Uuemõisa,Ridala;Jaakna jne)?Kui muldkeha kuulub Taalile siis see tuleks lükata kõrvale,et saaks nõuetele vastava tee tammi ja omanikul tuleks koristada oma muld riigi maalt.Siin oleks kompromissi võimalus,et koristab oma mulla enne ehitamise algust,kui ei nõustu muus osas riigiga?Haapsalu-Rohuküla teetammi saab kindlasti ehitada niipalju kõrvale,kui ei õnnestu normaalse hinnaga välja osta muldkeha?Tunnel ja viadukt on tänapäev.

see
10 aastat tagasi
Reply to  meie

raudtee tuleb ehitada postidele monorelsile

Kalev Raud
10 aastat tagasi

Kannatage ära 2015.a. Riigikogu valimised. Kui pärast valimisi jätkab sama koalitsioon, milline on täna võimul, ei tulegi tõenäoliselt Riisipere- Haapsalu- Rohuküla raudteed. Kui saab võimule keskklass, tuleb raudtee. Minge ja vaadake, mis on ära tehtud Tallinnas ja mida tehakse. See oleneb valijaskonnast, millise võimu valijaskond riigipiruka juurde laseb.

HRT
10 aastat tagasi

Kiiruseni kuni 160, pole mingit põhjust takistada inimeste liikumist üle raudtee. Nii et ei mingeid ringe ega tunneleid. Muidugi, alati on võimalus mõnes kohas teha ülekäigu asemel tunnelid.
http://eestimaablogi.blogspot.com/2012/11/haapsalu-raudtee-analuus.html

Vaatleja
10 aastat tagasi

“Riisipere – Haapsalu raudteetrassi alune maa kuulub riigile, muldkeha Aarne Taalile. Haapsalu-Rohuküla teetamm ja selle alune maa kuulub tervenisti Taalile”

mida see tähendab – maalune kuulub riigile, teetamm ja sellealune maa Taalile. No ei saa aru, milline mullakiht kellele kuulub, appi, mis süsteemid siin riigis on!

see
10 aastat tagasi
Reply to  Vaatleja

teetammi mulle tuleb nüüd taalilt tagasi osta, kes oli see, kes selliseid kingituse talle tegi , jääb loota, et vana kommunist selle riigile 1 krooniga tagasi müüb

Kuulaja
10 aastat tagasi
Reply to  Vaatleja

Muldkeha on siin eraldi objekt… nagu ehitis. (nt maja kuulub isikule A, maa maja all riigile.)

Ei tea, kas Taal riigile renti maksab oma muldkeha hoidmise eest riigi maal?

Ardo
10 aastat tagasi
Reply to  Kuulaja

Mis küsimus see on? Maamaks on ju kõigil kes omavad maa peal miskit, selge see, et maksab. Tekkis kahtlusi ve :)))

Kuigi omal
10 aastat tagasi

….pappi pole ja raudteele peab maksumaksja hakkama dotatsiooni peale maksma,teeme ikka ära. Sest korra tuli lihtsalt selline uitmõte.Aga kas on mõeldud sellele,et paljud raudtee äärsed elanikud enam otse oma metsa või naaberkülla ei pääse ja peab hakkama ringiga mõne tunneli kaudu ronima ??

Q
10 aastat tagasi

Kuna sellel lõigul on omanikuks Taal siis tuleb välja et ehitatakse talle rahva rahadega uus raudtee???

jur
10 aastat tagasi
Reply to  Q

pole kena teiste inimeste raha lugeda 😉

Ardo
10 aastat tagasi

jah see oleks nice

HRT
10 aastat tagasi

Kiirrongiga ( vaid paari peatusega) saaks kindlasti Tallinna tunni ajaga, vahemaa 104,4km. Suuremal osal rongidest tuleb aga panna 12-14 peatust (ümberistumisvõimalustega Riisiperes ja Keilas), seega oleks vähemalt 1 h 20 min. Balti jaamani. Reisijate aarvus pole vaja kahelda,selleks on eelkõige vaja head sõiduplaani. kuni kümmekond rongi päevas. Ja neist vähemalt pooled Rohukülani.