Majandusministeerium muutis transpordi arengukava teksti: Haapsalu raudtee kohta käiv lõik on muudatuse järel mittemidagiütlev ega kohusta valitsust tegutsema. Kolmapäeval riigikogus transpordi arengukava aastaiks 2014–2020 eelnõu tutvustanud majandusminister Juhan Parts laveeris Haapsalu raudtee taastamise küsimustele vastates.
Riigikogu majanduskomisjon sõnastas oma ettepaneku arengukavas konkreetselt: teha ettevalmistustööd raudtee taastamiseks. Majandusministeeriumi muudatuste järel on sõnastus aga järgmine: kaaluda rongiliikluse laiendamist uutel suundadel (Riisipere–Haapsalu ja Valga–Koidula–Pihkva), analüüsides seni tehtud investeeringute mõju, sotsiaal–majanduslikku tasuvust ja investeerimisvõimalusi.
Haapsalu ning Valga-Koidula-Pihkva liinide asetamine ühele pulgale tähendab aga seda, et mingitki lootust pole. Nii üks kui ka teine lõik on majandusministeeriumi ametnike arvates mõttetud, nende ehitamine ei tasu end kunagi ära.
Riigikogu liikme Lauri Luige küsimusele, miks on muudetud riigikogu majanduskomisjonis tehtud Haapsalu raudtee kohta käivat sõnastust, vastas Parts lakooniliselt: „Mulle tundus, et see sõnastus on parem kui majanduskomisjoni poolt ette pandud sõnastus.”
Haapsalu raudteest kõneldes oli Parts laveeriv ja põiklev. Ta ütles, et „vaatame, kuidas need uued investeeringud tööle hakkavad, uurime veel kord seda konkreetset lõiku, siis saab selle juurde tagasi tulla.”
„Vaevalt et meil on mõtet ehitada täiesti uusi sisereisirongiliine, pigem on ju Eesti 150aastane rongiareng ikkagi nagu taandarengus olnud, kuigi teatud sinusoididega,” vastas Parts Neeme Suure küsimusele, milline võiks Eestis taristu välja näha aastal 2030.
Parts lisas — küll Rail Balticu projekti kaitstes —, et täiesti uus infrastruktuur võib luua uut reaalsust. Ta tõi näiteks Tallinna–Helsingi vahelise liikluse. 1990. aastate alguses oli reisijaid aastas 100 000, nüüd 9 miljonit. Selles on muude põhjuste kõrval tähtis osa ka infrastruktuuril, ütles Parts.
Kiirest rongiühendusest kõneles riigikogus ka Partsi erakonnakaaslane IRList Aivar Kokk. Tema sõnul tuleb hinnata, milliste Eesti tõmbekeskustega on veel võimalik sisse seada kiire rongiühendus Tallinnaga. Analüüsida tuleb Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee rajamise tasuvust, leidis Kokk.
„Investeeringud Eesti–siseste raudteeühenduste parandamiseks on vajalikud sõltumata sellest, kas Rail Baltic tuleb, ja kui tuleb, siis millisesse trassikoridori see paigutatakse,” ütles Kokk. „Rail Baltic ei lahenda riigisiseseid puudujääke, nagu Tallinna–Tartu maantee laiendamise kõrvalt tuleb tagada ka teiste linnade omavaheline ühendus.”
Raudtee peab toetama regionaalarengut. Kiired ühendused loovad võrdsemad tingimused ettevõtluse arenguks üle kogu Eesti. See suurendaks majanduskasvu ja maksutulu ning looks uusi töökohti, kõneles Kokk.
Rail Baltic — kellele ja milleks
Haapsalu raudtee kõrval esitati Partsile küsimusi ka Rail Balticu kohta.
Jaak Allikut huvitas, kas siis, kui parlament on transpordi arengukava heaks kiitnud, on veel mõtet rääkida Tallinna–Tartu–Valga trassist Rail Balticu kontekstis. Nimelt on arengukavas Rail Balticu raudteejaamad kavandatud Ülemistele ja Pärnu.
Parts vastas, et majanduslikult on realistlikum teha lühem raudtee, selmet teha 100 km pikem kiirraudtee, kus rongid sõidavad 240 km/t.
Allikut huvitas veel, mida arengukavas Rail Balticu all õieti mõeldakse. Lubatud on kiirliiklust marsruudil Tallinn–Berliin. Lehtedest aga on lugeda, et poolakad ei kavatse midagi ette võtta Varssavi ja Leedu piiri vahelise kiirraudtee rajamiseks.
„Rail Baltic on raudtee infrastruktuur, mis suudab teenindada 240 km/t sõitvaid ronge Tallinnast Leedu–Poola piirini,” vastas Parts Allikule.
Parts tunnistas, et Leedu–Poola piirilt edasi Varssavi poole on raudtee üsna kehvas seisukorras. Keskmine kiirus on 60–70 km/t. Poola on aga Partsi sõnul otsustanud, et järgmise kuue aasta jooksul kasvab kiirus 160 km/t peale.
„Seda on kinnitanud Poola peaminister, seda on kinnitanud Poola transpordiminister,” ütles Parts. „Poola on ka öelnud, et kui kiirused tõusevad 240 km/t peale, nagu on kirjas Rail Balticu nii–öelda definitsioonis, siis nad kindlasti on valmis täiendavalt investeerima.”
Partsi hinnangul võetakse otsus eelistatud trassi kohta vastu lähima kuu või vähemalt selle aasta esimesel poolaastal. Ehitus peaks algama lähema kuue aasta jooksul. Transpordi arengukava täitmisse kavatseb riik paigutada 3,1 miljardit eurot.
jevroopas ei ole odavus tähtis, see on ainult jutuks. Rahad peavad liikuma ja mida rohkem, seda uhkem. Jevroopa liidus makstakse see kõik kinni meie kõigi poolt. Kogu see toetuste süsteem baseerub tohutute rahamasside tekitamises ja siis jälle ümberjagamises. Ei saa sina vend Vähk sellest sotti ja ei peagi saama…
Tegelikuses et muuta Tallinn_ Rohuküla Raudtee Kaasaeksek ja ennast õigustavaks peaks kogu raudtee tammi ja rööpmepaari uuendama ja tegema kahe realiseks. Siis võiks panna käima Elektri raudeel mille kiirus on palju suurem ja mis täidags mittut ülesannet . Mis kõlbaks nii kauba veoks kui kaa reisiate veoks. See oleks kasulik saarte rahvale .Pole vaja autoga Tallinna sõita ja vähendaks kaa Tallinnas autode koormuset.Samuti kaa Väheneks autotee koormus kuna kupu võib vedata ronkiga.. Mis aga puutu Rail Baltikuc siis see on tee mis seob Eesti mis aub Euroopa tagahoovis Euroopa keskusega ja aitab kaasa Balti riigide arengule ja kaupade veole ja… Loe rohkem »
Huvitav, kes kellele allub: kas valitsus Riigikogule või pigem vastupidi.
Ahtoga nõus.
Kulla inimesed, tasuta asju pole. Miks lõppes rongiliiklus? Põhiliselt seepärast,et ei tasunud ära. Ja miks seda lähiajal ei tule? Seepärast,et kaubavedu,mis tooks põhitulu,ei ole ega tule. Piletiraha on üldse naljanumber. Õiglane dotatsioon on ainult saarte vahel,sest need on ka Eesti riigi osad ning sealsed elanikud lihtsalt ei jaksaks üksi kõige eest plekkida. Kas rongiliikluse pooldajad on nõus poejärjekorras naabri toidukorvi eest maksma ?? Lihtsalt üks alatu häältepüüdmise viis mõnedele poliitikutele…
Ega seda asja me nii ei jäta.
Üsna ammu oli selge, et raudteed ei tule. Parts ju ainult hämas ja venitas asjaga.
Parts ei hämanud, vaid ütles kohe välja, et enne tuleb liiklus Viimsi suunal ja siis võib Haapsalust rääkida. Aga kuna ka Viimsisse ei tule midagi, siis Haapsalu võib oodata ja oodata. Enne järgmisi valimisi jälle hea hüppelaud valmis pandud.
No nii,karta oligi,et meie helesinine lootus raudtee ehitamisest sõidab karidele ! Õnneks pole elu Läänemaal veel lõppenud,me elame veel,me alles hakkame raudtee taastamise nimel tegutsema ! On ülim aeg härjal sarvist haarata ! Kaua võib lihtsalt lubadustel oodata ! Jõuab riik üleval pidada teisi reisiliiklusi,suudab ka Haapsalu raudtee taastada meile!
niipea, kui uuesti taastada raudtee, kohe külastama Vene tsaar Nikolai ja tema sõber gay-Tshaikovski
jaama, rongi ootama
Mis ajal minek on???