Läänemaa Kodukandi liikumise 20 liiget võtsid Saaremaal nädalavahetusel peetud Eesti X maapäevast kõik, mis võtta jaksasid, kinnitas delegatsiooni juht Urmas Naudre.
Kuna maakonnast maakonda rändav maapäev on populaarne, võis igast maakonnast osa võtta vaid 20 inimest. Saarlased olid külalismaakonnad oma valdade vahel ära jaganud, läänlasi võõrustas Kihelkonna vald. Läänlased said Kihelkonna rahvalt suitsulesta ja soolavimma ning tutvuda Mihkli talumuuseumiga.
Ühe päeva pärast poleks 400 Eesti maaelu eestvedajal olnud mõtet mere taha sõita, seepärast kestis maapäev reedest pühapäevani.
Reede õhtul pidas maapäevalistele kõne president Toomas Hendrik Ilves. President Ilvese hinnangul sõltub külaliikumise tegudest ja mõtetest külade käekäik, aga ka meie kõigi ühine tulevik. „Mida tegusam ja julgem on meie vabakond, seda targem ning ettepoole vaatavam on meie riik,” ütles ta.
„President on ka varasematel maapäevadel kohal olnud. Minu jaoks on positiivne kogemus, kui lähedal on meie president külaliikumisele ja kui hästi ta sellesse suhtub. See on innustav,” ütles Urmas Naudre.
President Ilves kuulutas reedel maapäeval välja ka Eesti aasta küla. Tiitli sai Jõgeva maakonna Lustivere külade piirkond. Nominent oli ka Virtsu, mille esindaja Aimar Roomets sai presidendilt käepigistuse ja kingiks Ene Ergma tähekaardi.
Laupäeval jagati maapäeval osalejad pisikesteks rühmadeks ja saadeti Saaremaa küladesse. Urmas Naudre sattus koos Võru–, Rapla– ja Jõgevamaa esindajaga Saaremetsa ja Saare külla. Maapäeva peateema oli „Aastaring külas”, konkreetsemalt pidid külalised oma külamuljetest kokku panema ettekande kohalike ja suvekülaliste suhetest. Külas oli sel päeval laat ja suvekohvik. „Küla seisukohast ei olnudki laada kõige tähtsam eesmärk asju vahetada, vaid pakkuda kohta, kus ühe küla inimesed omavahel suhelda saaks. Pole ju enam piimapukke ja autolavkasid,” ütles Naudre.
Eriti just sellistes külades, kus on valdavalt üle 50aastased põliselanikud ja endale maja või krundi soetanud aktiivsed suveelanikud, on küla ühendavaid suhtlemisvõimalusi vaja.
Need võivad tekkida täiesti ootamatutest kohtadest. „Meie vastuvõtja Eha Ennemuist rääkis, kuidas projektirahaga soetati põllumasinaid, millega kartulit panna ja võtta. Et see töö tuleb hea ilmaga kiiresti ära teha, koguneb selleks nüüd kogu küla. Nii et hoopis teise valdkonna asi aitas küla omavahel läbi käima panna,” rääkis Naudre. Või näiline pisiasi avatud suhtlemine — igaüks küla peal tervitas ja tegi juttu.
Veel panid rühmaliikmed külast ideekaardile kirja näiteks küla oma ajalehe (trükiarv 70, oma loo saab iga teise ilma lahkunu ja kõik, mis selle kogukonna inimesi puudutab); naabrivalve (suveelanikel on vähe kasu turvasüsteemidest, kui elanikke pole talv läbi kohal ja turvafirmagi tuleb häire peale 60 km kauguselt Kuressaarest).
Laupäeva pärastlõunal said maapäevalised jälle kokku ja jagasid saadud mõtteid ja kogemusi.
Laupäeva õhtusse mahtus spordiprogramm, mille rannajooksu võitis läänlane Raimond Danilov, ja juba legendaarne traditsioon toidulaud. Iga maakond sai kaks meetrit lauapinda oma hõrgutiste väljapanekuks ja teistega jagamiseks. „Meie laud oli esinduslik ja ilus,” rääkis Naudre. „Oli vürtsikilu ja kalakotletti, palju kooke ja hoidiseid, põdravorsti ja Kirimäe küla suitsuvorsti, veine Vormsist ja Kirblast. Kes maitsmas käis, kiitis.”
Teiste laualt oli Naudre jaoks meeldejäävaim vinnutatud hobuseliha.
Õhtul viidi osalejad Salme valda külateatri etendust vaatama. Muusikalisest naljamängust „Puujala ja Ükssilma sõda” võttis osa 33 tegelast. „Kujutan ette, kui vahva võiks see olla näiteks Haapsalu jahisadamas,” ütles Urmas Naudre. „Külateatrigurmaanile oli see supersuutäis.”
Pika päeva lõpetas simman.
Pühapäeva hommikul peeti maha foorum „Haldusuuendus läbi kogukondliku toe”, millest võttis osa ka regionaalminister Siim Valmar Kiisler. „Meile, Lääne–Nigula ühinejaile, oli see väga kasulik kuulata. Eriti see, mis puudutab vallamaja, teenuste kaugust inimestest ja e–teenuseid, andis Naudrele mõtlemisainet. „Kasu sai, aga pean kuuldut veel enda sees seedima,” ütles ta.
Pühapäeval esitleti Saaremaal ka raamatut „Külavedurid — lood Eestimaa tegusatest külavanematest”, milles läänlastest leiab tutvustamist Aime Koit.
Külaliikumise maapäev ehk külade parlament toimub alates 1996. aastast. Selle eesmärk on koondada oma liikmed, maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemal.
„Kokkuvõttes tahan kiita Läänemaa delegatsiooni, mis oli vahva, töine, osavõtlik,” ütles Naudre.
