Kunagi rajatud tuletõrje veevõtukohtadest ei vasta paljud nõuetele või on mahajäetuna muutunud ohtlikuks.
Noarootsi tuletõrjeselts kaardistas Leader–projekti osana nelja valla — Oru, Taebla, Ridala ja Nõva — tuletõrje veevõtukohad.
„Juba enne oli teada, et olukord on kehv, aga kui tulemusi vaadata, on asi ikka päris kole,” ütles Aivar Kroon Noarootsi tuletõrjeseltsist.
Tuletõrje veevõtukohtadena kasutatakse nii looduslikke veekogusid kui ka selle tarvis rajatud mahuteid.
Nelja valla vanu veevõtukohti üle vaadates selgus, et sageli on need märgistamata või on kunagi paigaldatud silt roostetanud või maha kukkunud. Suurem probleem on veevõtukohtade halb ligipääsetavus. Näiteks puudub mahuti juures korralik pealesõiduvõimalus või on veevõtukoha juurde viiv tee selline, kuhu päästeauto võib kinni jääda.
Ka maakonna operatiivkorrapidaja Risto Roomet tõdes, et päris palju on veevõtukohti, millele tänapäeva masinatega ligi ei saa või on veetase liiga madal.
Looduslike veevõtukohtade nagu ojade–tiikide põhihäda kipub olema, et neid ei saa jäätumise tõttu aasta ringi kasutada. Selle vältimiseks rajatakse loodusliku veevõtukoha kõrvale kaev, mis on toru kaudu veekoguga ühendatud.
Risto Roometi sõnul võib tuletõrje veevõtukohti alati olla pigem rohkem kui vähem. Tema sõnul ei arvesta päästjad selliste paikadega, mis on kunagi veevõtukohana kirjas olnud, kuid aja jooksul kasutuskõlbmatuks muutunud. „See on välistatud, et sõidame öösel kell 3 tuld kustutama ja avastame, et veevõtukohast vett ei saa,” ütles Roomet.
Päästjail on kasutuskõlblikest veevõtukohtadest oma andmebaas, kus on kirjas veevõtukoha koordinaadid, mis masinatega sellele ligi pääseb, kas on aasta ringi kasutatav, kui suur on sellest saadav veekogus jms. Kõige olulisemaid kohti kontrollitakse süstemaatiliselt.
Ka Aivar Krooni sõnul pole mõtet kõiki kunagisi veevõtukohti korda teha, sest mõnel puhul on see liiga kallis, kuid sellisel juhul tuleb mahutid korralikult kinni katta, et poleks ohtu sinna sisse kukkuda.
„Kui kampaania [Teata ohtlikest kaevudest – toim.] raames kaardistati Läänemaal vaid mõni üksik ohtlik kaev, siis juba tuletõrje veevõtukohtade hulgas on ohtlike kaevude koguarv suur,” ütles Kroon.
Neljast kontrollitud vallast kõige rohkem oli ohtlikke, peamiselt kaaneta veevõtukohti Ridala ja Taebla vallas.
Kunagiste kaevukohtade kinnikatmisest tõi Kroon näiteks Oru vallas Linnamäe töökodade juures oleva, kus vana veevõtukoha avale on peale veeretatud suur kivi. „Seegi on lahendus,” ütles Kroon.
Seaduse järgi vastutab veevõtukohtade korrasoleku eest omanik. „Meie veevõtukohti ei loo. Loodud veevõtukohad kontrollime üle ja kui meile sobib, siis kanname oma andmebaasi,” selgitas Risto Roomet.
Aivar Kroon ütles, et neljas vallas ellu viidud projekti tulemusena on kaardistatud võimalike veevõtukohtade asukoht ja seisukord ning tehtud ka esmane eelarve nende korrastamiseks. „Nüüd loodame, et vallad kasutavad seda infot uue projekti koostamisel,” ütles Kroon.
Varem on Noarootsi tuletõrjeselts kaardistanud Noarootsi valla veevõtukohad ja need ka korda teinud.
Nüüdki pakuti projektis osalemist teistelegi Läänemaa valdadele, kuid need polnud huvitatud.
