Silt: Urmas Sukles

[caption id="attachment_368883" align="alignnone" width="2000"] Posti tänava avamine tõi vastremonditud teed vaatama suure hulga inimesi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu linnavalitsus ja ehitaja avasid laupäeval Haapsalu peatänava, kuid tööd veel lõppenud ei ole. „Oleme jõudnud niikaugele, et täna veel mõnele harjumatu Posti tänav on liikluseks avatud,” ütles laupäevasel väikesel tseremoonial Haapsalu linnapea Urmas Sukles. „Siin on veel mõningaid konarusi, mida me peame lihvima, aga suur töö on tehtud.” Kuigi tänav on liiklusele avatud, tuleb veel korrastada ülekäigurajad, sest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse järgi ei tohi ülekäigurajad koosneda muna-, täringu- ega muudest ebatasastest ning laia ja sügava vuugivahega kividest, mida on Haapsalus kasutatud. „Need tuleb nõuetega vastavusse viia,” ütles Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu ülekäiguradade kohta.

[caption id="attachment_368251" align="alignnone" width="2000"] Janika Allmets kukkus Haapsalu Posti tänava ülekäigurajal ninaluu puruks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeval avatava Posti tänava ülekäigurajad on laotud ebatasaste kividega, mis on neli aastat vöötradadel keelatud olnud. „Sellest ei tea mina küll midagi. Kui selline määrus on, siis tuleb vaadata, mis saab,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Posti tänava ülekäigurajad on vastuolus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 2018. aasta suvel välja antud ja seni kehtiva määrusega, mis sätestab puuetega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitistele. Määruse järgi ei tohi ülekäiguradadel kasutada muna-, täringu- ega muid ebatasast ning laia ja sügava vuugivahega kive. Erandiks on vaid muinsuskaitsealal olevad ülekäigud. Vaba tänava ristmikust algav Posti tänav aga Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealasse ei kuulu. Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul on kogu Posti tänav ehitatud maastikuarhitektuurse nägemuse järgi. „Saan aru, et nende krobeliste kivide mõte on lisaks kujundusele ka turvalisus ehk ratturite hoo vähendamine ja autodele märguande andmine, et nad on jõudmas ristuvale alale,” ütles Mäesalu.

[caption id="attachment_367426" align="alignnone" width="696"] Risti raudteejaam. Foto Arvo Tarmula[/caption] Turba–Risti raudteelõigu ehitamiseks oli Eesti Raudteel kõik valmis, ehituse algus seisis vaid ministri allkirja taga, mida aga ei tulnudki. Valitsuse kinnitatud ajakava järgi pidanuks 30. juuniks olema Turba–Risti raudteelõigu ehitaja teada. Selleks ajaks oli ehitushange lõppenud, vaidlustusperiood möödas ja enne jaanipäeva valminud leping ootas vaid ministri allkirja. Pärast allkirja saamist võinuks ehitaja kohe kopa maasse lüüa.

[caption id="attachment_367300" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles tänase valitsuse otsuse peale mitte rahastada Haapsalu raudtee-ehitust, et nii rumalat otsust ei osanud ta oodata. Turba-Risti raudtee ehitushange oli just lõppenud. „Raha oli olemas, viimasel hetkel tõmbas valitsus piduri peale,” ütles Sukles.

[caption id="attachment_344432" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linnapea, Umani aukodanik Urmas Sukles. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Ukrainas asuva Haapsalu sõpruslinna Umani linnavolikogu valis Haapsalu linnapea Urmas Suklese Umani aukodanikuks, teatas Sukles tänasel Haapsalu linnavolikogu istungil. Sukles, kes andis volikogu istungil ülevaate koostööst sõpruslinnadega, ütles, et talle helistas paar nädalat tagasi Umani linnapea Irõna Pletnõva andis aukodanikuks valimisest teada.

[caption id="attachment_362797" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kesklinna on maetud nii esimeses kui ka teises maailmasõjas hukkunuid. Paremal asuvatel väikestel hauakividel on peamiselt eesti nimed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Ukraina sõda on kolmandat korda päevakorda toonud nõukogude ajal paigaldatud monumentide saatuse – esimene arutelulaine oli kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, teine 2007. aastal. Punamonumentide arvu Läänemaal ei tea täpselt keegi. Muinsuskaitseameti kultuuriväärtuste registris on neid kinnismälestistena arvel kuus ja Lääneranna vallas viis. Tegelikult on eri aegadel ja eri põhjustel paigaldatud monumente rohkem – nii kalmistutel, avalikus linnaruumis kui ka metsa all. Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul on tal kontoris 1970.–1980. aastatest pärit kaustik, kus on kirjas, milliste koolide hooldada on millised obeliskid ja millal tuleb nende juurde pidulikult lilli viia. Samuti on märkmikusse kirja pandud monumentide mõõdud ja joonised.

[caption id="attachment_360083" align="alignnone" width="2000"] Promenaadi tänav sai kivisillutise. Foto: Urmas Lauri[/caption] Sel kevadel parandab Haapsalu linn promenaadiäärseid teid – uue katte on saanud Promenaadi tänav, mais saab uue väljanägemise Aafrika rannas olev laudtee. Promenaadi tänava Supeluse tänava ja Kõlakoja tänava vahelise lõigu punaste kividega sillutamise hanke võitis Rannavesi Ehitus OÜ. „Nädala lõpuks on valmis, rohkem ei tohiks minna,” lausus töödejuhataja Vahur Viitmaa nelja töömehe tegutsemist takseerides eelmisel nädalal.

[caption id="attachment_359570" align="alignnone" width="2000"] Hiiu–Lääne päästepiirkonna juhi Hannes Aasma sõnul on Haapsalu spordikeskus linna üks evakuatsioonipunktidest, kus on toimunud ka õppus Orkaan[/caption] Kuigi siinsed omavalitsusjuhid peavad sõjaohtu Läänemaale väikeseks, on Ukraina sõda tõstnud elanikkonnakaitse teravalt päevakorrale. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et sõjaolukorras ei ole Haapsalu strateegiline sihtmärk. Lääne-Nigula vallavanema Aivar Riisalu hinnangul Eestile praegu sõjalist ohtu ei ole. „Kui me aga Ukraina sõjast ühiskonnas laiemalt ei õpi, oleme lausrumalad,“ ütles ta. Lääne maleva pealiku major Andres Välli on sõjaohu suhtes Suklese ja Riisaluga ühte meelt, kuid tema hinnangul peavad kohalikul omavalitsused ja päästeamet koos kaitseliiduga valmistuma kõikvõimalikeks kriisideks. „Kriis ei pea olema ainult sõjaline, vaid olla võib ükskõik mis muu kriis, kus tuleb elanikkonnaga tegeleda,“ ütles Välli.

2005. aasta jaanuaritormi ja sellega kaasnenud üleujutuse kogemus läänlastel juba on, kuid näiteks ulatuslikest elektrikatkestustest oleme seni pääsenud.

Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainasse koguneb iga nädal regionaalne kriisikomisjon, kuhu kuuluvad omavalitsusjuhid ning pääste, politsei ja kaitseliidu esindajad. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul on kriisikomisjoni kokkusaamistel praegu peamised teemad põgenikud ja julgeolekukriis. „Mulle tundub, et suurte teemade ja kriiside puhul on kõige olulisem koordineerimine – kes kellele infot annab, kuidas on jaotatud vastutus ja rollid,“ ütles Jõgeva.