Silt: Ülla Paras
Muinsuskaitse toetusi jagus üksikutele objektidele
[caption id="attachment_354512" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu arenguspetsialisti Ülla Parase sõnul on kalmistumüür ohtlikult välja vajunud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Suur osa muinsuskaitseametilt toetust taotlenud Läänemaa objekte jäi toetusest ilma.
Läänemaa objektidele eraldati 87 000 eurot, Lääneranna vallale 76 300 eurot. Taotlusi esitati aga mitu korda suurematele summadele.
„Vaatan meie summasid – meie kultuuripärand lihtsalt hääbub ja sellest on hästi kurb,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets. „Samas lähevad üüratud summad koolidele kiirtestide ostmiseks – aga see on paratamatu.”
Läänemaa muististest suurima toetuse, 71 000 eurot, sai omandireformi reservfondist Vormsi kogudus kiriku pikihoone katuse vahetamiseks. Vormsi kirikuõpetaja Ants Rajando sõnul on 1988. aastal pandud plekk-katus avariilises olukorras. „Toona tehti see viga, et katuseplekk on ühekordsete valtsidega, mistõttu on katus 20 aastat läbi jooksnud,” selgitas ta. Rajando sõnul on läbijooksude tõttu kahjustada saanud ka kiriku puitlagi.
Haapsalu arenguspetsialisti Ülla Parase sõnul on kalmistumüür ohtlikult välja vajunud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Suur osa muinsuskaitseametilt toetust taotlenud Läänemaa objekte jäi toetusest ilma.
Läänemaa objektidele eraldati 87 000 eurot, Lääneranna vallale 76 300 eurot. Taotlusi esitati aga mitu korda suurematele summadele.
„Vaatan meie summasid – meie kultuuripärand lihtsalt hääbub ja sellest on hästi kurb,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets. „Samas lähevad üüratud summad koolidele kiirtestide ostmiseks – aga see on paratamatu.”
Läänemaa muististest suurima toetuse, 71 000 eurot, sai omandireformi reservfondist Vormsi kogudus kiriku pikihoone katuse vahetamiseks. Vormsi kirikuõpetaja Ants Rajando sõnul on 1988. aastal pandud plekk-katus avariilises olukorras. „Toona tehti see viga, et katuseplekk on ühekordsete valtsidega, mistõttu on katus 20 aastat läbi jooksnud,” selgitas ta. Rajando sõnul on läbijooksude tõttu kahjustada saanud ka kiriku puitlagi. 
Linnavalitsus sõitis ratastel mööda Haapsalut
Kolmapäeva tegi Haapsalu linnavalitsus traditsioonilise jalgrattaretke mööda linna, et tutvuda probleemsemate kohtadega ja kontrollida tulevaste tööde paiku.
Kahe tunniga läbisid linnavalitsuse töötajad peaaegu 13 kilomeetrit. Kõige ees sõitis rahulikus tempos linnakeskkonna nõunik Ailar Ladva, ülejäänud tema järel.
Esimene peatus oli Lehise tänava lõpus, kohas, kus lõpeb linn ja algab Uuemõisa alevik. Kahe asula vahel on kitsuke nimeta tee, mille mõlemas otsas on sissesõidukeelumärk. Kui need maha võtta, saaks juurde veel ühe otsetee Haapsalust Uuemõisa. Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu pakkus lahenduseks tõmmata Tallinna maantee remondi ajaks kellelegi teatamata keelumärgile kott peale.
Haapsalu tähistab sünnipäeva raamatu ja tulevärgiga
[caption id="attachment_281325" align="alignnone" width="6000"]
Ajaloolane Ülla Paras värskelt trükitud Haapsalu raamatuga. Arvo Tarmula[/caption]
Homme kell 17 kuulutab Haapsalu linnapea Urmas Sukles Kodaniketorni juures avatuks Valge Daami Aja ja Haapsalu 740. sünnipäevapeo, mis kestab kolm päeva.
Samas esitletakse linna sünnipäevaks välja antud raamatut „Haapsalu. Aeg. Inimesed”, mis annab inimeste kaudu ülevaate Haapsalu ajaloost. „Haapsalu elanikud, Haapsaluga seotud inimesed, Haapsalut külastanud inimesed,” loetles raamatu koostaja Ülla Paras. Vaateid ja maju on kogumikku jõudnud vähe. Kui Paras kaheksa kuud tagasi hakkas seda koostama, teadis ta kohe, et keskendub inimestele, kes on Haapsalu tänavail kõndinud. Teoses on üle saja foto.
Ajaloolane Ülla Paras värskelt trükitud Haapsalu raamatuga. Arvo Tarmula[/caption]
Homme kell 17 kuulutab Haapsalu linnapea Urmas Sukles Kodaniketorni juures avatuks Valge Daami Aja ja Haapsalu 740. sünnipäevapeo, mis kestab kolm päeva.
Samas esitletakse linna sünnipäevaks välja antud raamatut „Haapsalu. Aeg. Inimesed”, mis annab inimeste kaudu ülevaate Haapsalu ajaloost. „Haapsalu elanikud, Haapsaluga seotud inimesed, Haapsalut külastanud inimesed,” loetles raamatu koostaja Ülla Paras. Vaateid ja maju on kogumikku jõudnud vähe. Kui Paras kaheksa kuud tagasi hakkas seda koostama, teadis ta kohe, et keskendub inimestele, kes on Haapsalu tänavail kõndinud. Teoses on üle saja foto. 
Lapsevanem ministrile: ärge lammutage Viigi kooli!
[caption id="attachment_275376" align="aligncenter" width="2048"]
Reedel pidas Viigi kool lõpuaktust, teele saadeti 15 põhikoolilõpetajat. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu Viigi kooli lapsevanem Ülla Paras pöördus kooli päästmiseks haridusminister Mailis Repsi poole.
Paras leiab avalikus kirjas, et haridusministeerium sõidab laste huvidest üle, kui tahab erivajadustega lastele mõeldud Viigi kooli selle senisest asukohast mere ääres kolida Kastani elamurajooni.
„Mis riik see on, mis võtab haigetelt lastelt mereäärse kooli ja võimaluse käia taastusravil ratastooliga, kuna see on magus koht kinnisvaraarenduseks?!” küsib Paras ministrilt.
Reedel pidas Viigi kool lõpuaktust, teele saadeti 15 põhikoolilõpetajat. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu Viigi kooli lapsevanem Ülla Paras pöördus kooli päästmiseks haridusminister Mailis Repsi poole.
Paras leiab avalikus kirjas, et haridusministeerium sõidab laste huvidest üle, kui tahab erivajadustega lastele mõeldud Viigi kooli selle senisest asukohast mere ääres kolida Kastani elamurajooni.
„Mis riik see on, mis võtab haigetelt lastelt mereäärse kooli ja võimaluse käia taastusravil ratastooliga, kuna see on magus koht kinnisvaraarenduseks?!” küsib Paras ministrilt. 