Silt: sõda ukrainas

[gallery ids="381352,381354,381356,381358,381360,381362,381364,381366,381368,381370,381372,381374"] Malle-Liisa Raigla fotod Kolmapäeva õhtul kohtus julgeoleku ekspert ja kevadistel valimistel Eesti 200 kandideeriv Kalev Stoicescu Haapsalu kultuurikeskuses huvilistega, kellega rääkis Ukrainas toimuvast sõjast ja Poolat tabanud raketist.

[caption id="attachment_364151" align="alignnone" width="2000"] Tetjana Himitš. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Mina ei valinud Eestit, tõenäoliselt olen siin lihtsalt asjaolude õnneliku kokkulangemise tõttu. Juhul, kui oleksin sattunud Tšehhi Vabariiki, nagu mu sõbranna Katja, Norra nagu naabri-Vova või klassikaaslane Karina, Soome, nagu mu sõbranna Vika või Saksamaale, nagu Alena või Anja, tunneksin tohutut emotsionaalset survet. Kõnniksin võhivõõral maal, kuulaksin võõrast keelt ja tunduksin iseendale võõrana, üleliigsena.

Umani linnavalitsuse ametnik Halina Kutšer ütles telefonivestluses Lääne Eluga teisipäeval, et olukord nende linnas on samasugune nagu kõikjal Ukrainas. Varjutakse õhurünnakute eest, elatakse elektrisäästurežiimil, taastatakse purustatut. Ja üritatakse säilitada rahu.

[gallery ids="380646,380645,380647,380648,380649,380651,380650"] Haapsalu Ukraina sõpruslinnas Umanis saab pragu elektrit kahe tunni kaupa neljatunniste vahedega, veevarustus on kortermajades tagatud vaid teise korruseni.

[caption id="attachment_362579" align="alignnone" width="696"] Mariupoli ülikoolis ajakirjandust õppinud Tetjana Himitš on üks paarisajast Haapsallu jõudnud sõjapõgenikust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Võõral maal elades paned tahtmatult kaalukausile oma praeguse ja varasema elukogemuse. Kõike saab ju omavahel võrrelda. Kõrvaltvaataja süütu pilgu alla jääb kõik: meditsiin, haridus, kultuur, vaba aeg, sport jne.

[caption id="attachment_364151" align="aligncenter" width="2000"] Tetjana Himitš. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Ema ei lubanud meil enam Malijanisolist kuhugi minna. Möödus nädal või umbes nii ja meid hakkas Mariupoli tagasi tõmbama, hoolimata sellest, et külas oli turvalisem. Esiteks lootis abikaasa veenda oma vanemaid linnast lahkuma ja teiseks oli palju asju, mida ta tahtis sealt kaasa võtta. Jäi aga küsimus, kust saada auto tankimiseks kütust. Kas tõesti ainult territooriumilt, mis läks 2014. aastal DNRi (isehakanud Donetski rahvavabariigi) kontrolli alla? Lähim asula asus Malojanisolist umbes saja kilomeetri kaugusel Donetski oblastis. Telmanivi linna tüüpi asula. Kuna meie autol oli ema juurde jõudes paak tühjaks saanud, taris ta kuurist välja kanistri bensiiniga, et meil jaguks kütust lähima tanklani jõudmiseks (aitäh veel kord emale tema kokkuhoidlikkuse eest). Aga kuidas maksta? Meil polnud ühtegi rubla.

[caption id="attachment_285380" align="aligncenter" width="1735"] Hannes Rumm. Foto: Arvo Tarmula[/caption] 24. veebruaril alanud sõda on toonud „Venemaale tohutut kasu” ning „suurendanud Venemaa suveräänsust”, teatas president Vladimir Putin üleeile oma tänavustest avalikest esinemistest ühes kõige põhjalikumas. Iga päev sõjauudiseid jälgides kuhjuvad sündmused üksteise otsa ja kipuvad hägustama suurt pilti. Sõda on kestnud juba kaheksa kuud ja on juba ununenud, kuidas Vene dessantväelased hõivasid Hostomelis Antonovi lennujaama või kuidas teel Kiievi poole takerdusid Vene sõjamasinad 64 kilomeetri pikkusesse ummikusse. Putini üleeilsed Valdai konverentsil öeldud sõnad panid aga mõtlema, mida siis Venemaa on saavutanud ja milles väljendub selle 146 miljoni elanikuga tuumariigi suveräänsuse kindlustamine?

[caption id="attachment_379306" align="alignnone" width="1024"] Päevalille pannoo[/caption] Haapsalu laste meisterdatud enam kui 300 päevalillest koosneva pannoo oksjon kukkus läbi, sest ühtegi pakkumist ei tehtud.