Silt: sõda ukrainas

Lääne-Nigula vallas elab praegu hinnanguliselt 50 sõjapõgenikku Ukrainast, neist 22 last. Sügisel alustas Lääne-Nigula valla koolides ukraina 25 õpilast ja lasteaedades oli toona 13 last. „Praegu on koolides 16 ukraina õpilast ja lasteaedades käib kuus last,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse liige, sotsiaalvaldkonda kureeriv Katrin Viks volikogule sõjapõgenikest ülevaadet andes.

[gallery ids="381519,381520,381521,381522,381523,381524,381525,381526,381527,381528"] Fotod: Urmas Lauri Haapsalu rannarootsi muuseumi käsitöötoas ripub üleval juba 42. mõrralina, mis muutub sentimeeterhaaval porise sügise värvi varjevõrguks Ukrainale. „Neljakümne teine on üleval,” ütles muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa reedel. Riba-ribalt saab mõrralinast varjevõrk, millega Ukrainas katta sõjategevuse eest kaitsmist vajavaid objekte. Peale tankide jm sõidukite peidavad ja päästavad varjevõrgud Ukrainas näiteks enne liivakottidega kaetud kultuuriväärtusi, et neid ülalt näha ei oleks. „Siin ongi meie püsipersonal,” tutvustas muuseumipedagoog Lydia Kalda mõrravõrku varjevõrguks punuvaid naisi: Liivi Viljaste, Õie Tomingas ja Tiina Tammistu ning ukrainlannad Aljona Jevtšenko, Viktorija Tšepurna ja Darina Karban.

[gallery ids="381352,381354,381356,381358,381360,381362,381364,381366,381368,381370,381372,381374"] Malle-Liisa Raigla fotod Kolmapäeva õhtul kohtus julgeoleku ekspert ja kevadistel valimistel Eesti 200 kandideeriv Kalev Stoicescu Haapsalu kultuurikeskuses huvilistega, kellega rääkis Ukrainas toimuvast sõjast ja Poolat tabanud raketist.

[caption id="attachment_364151" align="alignnone" width="2000"] Tetjana Himitš. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Mina ei valinud Eestit, tõenäoliselt olen siin lihtsalt asjaolude õnneliku kokkulangemise tõttu. Juhul, kui oleksin sattunud Tšehhi Vabariiki, nagu mu sõbranna Katja, Norra nagu naabri-Vova või klassikaaslane Karina, Soome, nagu mu sõbranna Vika või Saksamaale, nagu Alena või Anja, tunneksin tohutut emotsionaalset survet. Kõnniksin võhivõõral maal, kuulaksin võõrast keelt ja tunduksin iseendale võõrana, üleliigsena.

Umani linnavalitsuse ametnik Halina Kutšer ütles telefonivestluses Lääne Eluga teisipäeval, et olukord nende linnas on samasugune nagu kõikjal Ukrainas. Varjutakse õhurünnakute eest, elatakse elektrisäästurežiimil, taastatakse purustatut. Ja üritatakse säilitada rahu.

[gallery ids="380646,380645,380647,380648,380649,380651,380650"] Haapsalu Ukraina sõpruslinnas Umanis saab pragu elektrit kahe tunni kaupa neljatunniste vahedega, veevarustus on kortermajades tagatud vaid teise korruseni.

[caption id="attachment_362579" align="alignnone" width="696"] Mariupoli ülikoolis ajakirjandust õppinud Tetjana Himitš on üks paarisajast Haapsallu jõudnud sõjapõgenikust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Võõral maal elades paned tahtmatult kaalukausile oma praeguse ja varasema elukogemuse. Kõike saab ju omavahel võrrelda. Kõrvaltvaataja süütu pilgu alla jääb kõik: meditsiin, haridus, kultuur, vaba aeg, sport jne.