Silt: sõda ukrainas
8
Erkki Bahovski: ennustamatu ja brutaalne sõda Ukrainas
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"]
Erkki Bahovski.[/caption]
Üks Ukraina sõja suurimaid paradokse on, et enne sõda Läänelt pidevalt demokraatia kohta loenguid saanud Ukraina võitleb tegelikult nüüd sellesama Lääne vabaduse ja demokraatia eest.
Sõda paneb mõne asja sootuks teise perspektiivi – kas praegu mõtleb Euroopas keegi tõsiselt näiteks ühelt poolt Euroopa Komisjoni nõuete ja teiselt poolt Ungari ja Poola õigusriigi põhimõtetest kinnipidamise peale.
Ei ole kahtlust, et kui Ukraina Vene sõjamasinat ei peata, liigub see edasi Euroopa peale. Tasub mõelda ajaloole – 1920. aastal peatas „ime Vislal” Punaarmee pealetungi Varssavile Poola-Nõukogude sõjas. Kommunismi eksport oli selleks korraks lõppenud ja ehkki ka mitmed Saksa militaarsed ringkonnad ei pidanud Poolat iseseisvuse vääriliseks, ei õnnestunud neil toona kommunistidega kokku leppida. See lepe tuli alles 23. augustil 1939.
Erkki Bahovski.[/caption]
Üks Ukraina sõja suurimaid paradokse on, et enne sõda Läänelt pidevalt demokraatia kohta loenguid saanud Ukraina võitleb tegelikult nüüd sellesama Lääne vabaduse ja demokraatia eest.
Sõda paneb mõne asja sootuks teise perspektiivi – kas praegu mõtleb Euroopas keegi tõsiselt näiteks ühelt poolt Euroopa Komisjoni nõuete ja teiselt poolt Ungari ja Poola õigusriigi põhimõtetest kinnipidamise peale.
Ei ole kahtlust, et kui Ukraina Vene sõjamasinat ei peata, liigub see edasi Euroopa peale. Tasub mõelda ajaloole – 1920. aastal peatas „ime Vislal” Punaarmee pealetungi Varssavile Poola-Nõukogude sõjas. Kommunismi eksport oli selleks korraks lõppenud ja ehkki ka mitmed Saksa militaarsed ringkonnad ei pidanud Poolat iseseisvuse vääriliseks, ei õnnestunud neil toona kommunistidega kokku leppida. See lepe tuli alles 23. augustil 1939.
Vormsi perearst läks ravima Poola jõudnud sõjapõgenikke
[caption id="attachment_355962" align="alignnone" width="2000"]
Vormsi pereõde Ada Ojasaar (vasakul), parameedik Heily Piip ja perearst Madis Tiik teel Poola-Ukraina piirile. Foto: Madis Tiik[/caption]
Eile hommikul veidi enne kella poolt kaheksat sõitsid Rohukülas esimesena Vormsi praamilt maha Vormsi pereõde Ada Ojasaar ja parameedik Heily Piip, et minna abistama Poola jõudnud Ukraina põgenikke.
Idee Ukraina–Poola piiril meditsiinilist abi anda tuli Vormsi perearstil Madis Tiigil pühapäeva hommikul, kui ta tühistas oma puhkusereisi Madeirale. „Tundus, et selleks ei ole õige aeg. Mõtted olid kriisi juures. Reisile minek tundus eetiliselt ja südametunnistuse järgi kohatu,” ütles ta.
Vormsi pereõde Ada Ojasaar (vasakul), parameedik Heily Piip ja perearst Madis Tiik teel Poola-Ukraina piirile. Foto: Madis Tiik[/caption]
Eile hommikul veidi enne kella poolt kaheksat sõitsid Rohukülas esimesena Vormsi praamilt maha Vormsi pereõde Ada Ojasaar ja parameedik Heily Piip, et minna abistama Poola jõudnud Ukraina põgenikke.
Idee Ukraina–Poola piiril meditsiinilist abi anda tuli Vormsi perearstil Madis Tiigil pühapäeva hommikul, kui ta tühistas oma puhkusereisi Madeirale. „Tundus, et selleks ei ole õige aeg. Mõtted olid kriisi juures. Reisile minek tundus eetiliselt ja südametunnistuse järgi kohatu,” ütles ta. 
Aivo Paljasmaa: iga sportlane on poliitik
[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"]
Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Venemaa tungis Ukrainale kallale ja peab seal röövsõda. Kuidas seda teisiti nimetadagi, kui üks tahab teiselt vabaduse röövida. Lõpuks ometi on ka Lääne maailm aru saanud, mis oht neid tegelikult idast varitseb. Üsna üksmeelselt on astutud otsustavaid ja ka jõulisi samme agressorriigi vastu.
Venemaad on tabamas rängad sanktsioonid, mis peaksid ta põlvist nõtkuma, kui mitte päris käpuli võtma. Üle kahekümne aasta suutis Venemaa president Putin oma tõelist palet varjata, aga nüüd on mask rebenenud ja kaasaegse paaria ebainimlik irve kõigile nähtav.
Kuidagi kohatu tundub neil ärevil päevil spordiareenidel omavahel võistelda. Eriti veidralt mõjub nende sportlaste arusaam, kes püüavad seda õigustada väitega, et sporti ja poliitikat ei tohi omavahel seostada. Selline hoiak on ohtlik, sest lõpptulemusena soosib see agressorit. Tegu oleks nagu Putini poolt vallapäästetud sõja tumma heakskiiduga.
Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Venemaa tungis Ukrainale kallale ja peab seal röövsõda. Kuidas seda teisiti nimetadagi, kui üks tahab teiselt vabaduse röövida. Lõpuks ometi on ka Lääne maailm aru saanud, mis oht neid tegelikult idast varitseb. Üsna üksmeelselt on astutud otsustavaid ja ka jõulisi samme agressorriigi vastu.
Venemaad on tabamas rängad sanktsioonid, mis peaksid ta põlvist nõtkuma, kui mitte päris käpuli võtma. Üle kahekümne aasta suutis Venemaa president Putin oma tõelist palet varjata, aga nüüd on mask rebenenud ja kaasaegse paaria ebainimlik irve kõigile nähtav.
Kuidagi kohatu tundub neil ärevil päevil spordiareenidel omavahel võistelda. Eriti veidralt mõjub nende sportlaste arusaam, kes püüavad seda õigustada väitega, et sporti ja poliitikat ei tohi omavahel seostada. Selline hoiak on ohtlik, sest lõpptulemusena soosib see agressorit. Tegu oleks nagu Putini poolt vallapäästetud sõja tumma heakskiiduga.
Sõda katkestas vehklejate MK etapi Sotšis
[caption id="attachment_355822" align="alignnone" width="2000"]
Nelli Differt. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Tänavust hooaega suurepäraselt alustanud Haapsalu vehkleja Nelli Differt lendas koos Kristina Kuuse ja Veronika Zuikovaga Sotši järjekordsele epee MK etapile, kuid sattus Ukrainas lahvatanud sõja vahetusse lähedusse.
„Jõudsime Sotši hotelli kolmapäeva hommikul kell seitse. Järgmisel päeval ehk Eesti vabariigi sünnipäeval algas sõda,” ütles Differt. Vehklejad said tema sõnul sellest teada Delfi vahendusel. „See tundus nagu mingi väljamõeldis. Mõjus sürreaalselt, et meist mitte kaugel käib äkki sõda,” ütles Differt.
Nelli Differt. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Tänavust hooaega suurepäraselt alustanud Haapsalu vehkleja Nelli Differt lendas koos Kristina Kuuse ja Veronika Zuikovaga Sotši järjekordsele epee MK etapile, kuid sattus Ukrainas lahvatanud sõja vahetusse lähedusse.
„Jõudsime Sotši hotelli kolmapäeva hommikul kell seitse. Järgmisel päeval ehk Eesti vabariigi sünnipäeval algas sõda,” ütles Differt. Vehklejad said tema sõnul sellest teada Delfi vahendusel. „See tundus nagu mingi väljamõeldis. Mõjus sürreaalselt, et meist mitte kaugel käib äkki sõda,” ütles Differt. 
Läänlased annetavad Ukraina heaks
[caption id="attachment_355795" align="alignnone" width="2000"]
Eile kogus koostöös Eesti Punase Ristiga teist päeva abipakke Gertu Lorents, kellel on Haapsalus Posti 42 pisike ilusalong. Foto: Andra Kirna[/caption]
Eile läks Läänemaalt teele esimene kaubikutäis tekke, magamiskotte ja hügieenitarbeid, mis jõuavad Punase Risti kaudu Ukrainasse.
„Esimene bussitäis on koos. Tekid, magamiskotid, dušigeelid,” ütles Palivere vabatahtliku päästekomando ennetusjuht Aivi Aasmäe eile Lääne Elule. Paliverest vuras kaubik Tallinnasse Punase Risti kogumiskeskusesse Kadaka teel.
Eile kogus koostöös Eesti Punase Ristiga teist päeva abipakke Gertu Lorents, kellel on Haapsalus Posti 42 pisike ilusalong. Foto: Andra Kirna[/caption]
Eile läks Läänemaalt teele esimene kaubikutäis tekke, magamiskotte ja hügieenitarbeid, mis jõuavad Punase Risti kaudu Ukrainasse.
„Esimene bussitäis on koos. Tekid, magamiskotid, dušigeelid,” ütles Palivere vabatahtliku päästekomando ennetusjuht Aivi Aasmäe eile Lääne Elule. Paliverest vuras kaubik Tallinnasse Punase Risti kogumiskeskusesse Kadaka teel. 