Silt: sõda ukrainas
4
Haapsallased koovad Ukraina sõduritele sadu sokke
[caption id="attachment_438704" align="alignnone" width="1920"]
Haapsallaste Reet Lainemaa (vasakul) ja Urve Raba jaoks ei möödu päevagi varrasteta. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kaks korda aastas pakivad kolm Haapsalu naist järjekordsed soki- ja kindapaarid pappkastidesse ja saadavad Tallinna kaudu Ukrainasse.
„Siin meie relvavennad on,” ütleb haapsallane Reet Lainemaa. „Vardad on meie relvad.”
Relvavennad istuvad Lainemaa pisikeses hubases elutoas kohvilaua taga: peale tema enda veel kaks naist, Aino Kasemaa ja Urve Raba. On 22. november, sõja 1002. päev.
Lainemaa nagu Ukrainagi jaoks algas kõik palju varem: üle kümne aastat tagasi, kui ta naiskodukaitsjate üleskutsel kudus Ukraina sõduritele esimesed 11 paari sokke. Päevaks, kui kaheksa aastat vindunud sõda Ukrainas uuesti nooreks
Haapsallaste Reet Lainemaa (vasakul) ja Urve Raba jaoks ei möödu päevagi varrasteta. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kaks korda aastas pakivad kolm Haapsalu naist järjekordsed soki- ja kindapaarid pappkastidesse ja saadavad Tallinna kaudu Ukrainasse.
„Siin meie relvavennad on,” ütleb haapsallane Reet Lainemaa. „Vardad on meie relvad.”
Relvavennad istuvad Lainemaa pisikeses hubases elutoas kohvilaua taga: peale tema enda veel kaks naist, Aino Kasemaa ja Urve Raba. On 22. november, sõja 1002. päev.
Lainemaa nagu Ukrainagi jaoks algas kõik palju varem: üle kümne aastat tagasi, kui ta naiskodukaitsjate üleskutsel kudus Ukraina sõduritele esimesed 11 paari sokke. Päevaks, kui kaheksa aastat vindunud sõda Ukrainas uuesti nooreks 
Erkki Bahovski: mida sõda Ukrainas on muutnud?
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"]
Erkki Bahovski.[/caption]
1000 päeva Venemaa-Ukraina täiemahulist sõda on saanud ajalooliseks faktiks. Soome president Alexander Stubb võrdles sõda Ukraina Talvesõjaga, kus Soome võitles Nõukogude agressori vastu 105 päeva.
Ukraina on võidelnud päevade arvestuses kümme korda kauem ja lõppu pole näha. Kuid nagu soomlased kirjutavad oma Talvesõja ajalooraamatuisse kui kangelasliku episoodi, saavad juba praegu seda teha ka ukrainlased. Kuidas iganes see sõda ka ei lõpeks, läheb see ukrainlaste kangelaslikkuse ajalukku.
Ent muidugi ei saa ega tohi sõda üle heroiseerida. Nagu soomlastel Talvesõjas, tähendab ka Venemaa kallaletung Ukrainale pisaraid, kaotusvalu ja e
Erkki Bahovski.[/caption]
1000 päeva Venemaa-Ukraina täiemahulist sõda on saanud ajalooliseks faktiks. Soome president Alexander Stubb võrdles sõda Ukraina Talvesõjaga, kus Soome võitles Nõukogude agressori vastu 105 päeva.
Ukraina on võidelnud päevade arvestuses kümme korda kauem ja lõppu pole näha. Kuid nagu soomlased kirjutavad oma Talvesõja ajalooraamatuisse kui kangelasliku episoodi, saavad juba praegu seda teha ka ukrainlased. Kuidas iganes see sõda ka ei lõpeks, läheb see ukrainlaste kangelaslikkuse ajalukku.
Ent muidugi ei saa ega tohi sõda üle heroiseerida. Nagu soomlastel Talvesõjas, tähendab ka Venemaa kallaletung Ukrainale pisaraid, kaotusvalu ja e
Haapsalu naised punuvad kolmandat aastat varjevõrke
[caption id="attachment_436382" align="alignnone" width="1920"]
Haapsallane Õie Tomingas on rannarootsi muuseumis varjevõrke punumas käinud juba kaks ja pool aastat. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
2022. aasta kevadest peale pole rannarootsi muuseumis kordagi juhtunud, et pooleliolev varjevõrk konksude küljes lae all valge veetoru küljes ei ripuks.
Neli viimatist võrku – 140 m² – vurasid Ukrainasse läinud nädalavahetusel. Teisipäeval sõlmisid naised juba uue seitsme meetri pikkuse ja viie meetri laiuse mõrralina silmadesse riideribasid. „See on paras suurus. Muidu ei pea veetoru raskusele vastu,“ ütles rannarootsi muuseumi pedagoog Lydia Kalda.
Võrku punus viis-kuus haapsallast. Laua taga lõikasid Ukraina naised riideribasid.
Haapsallane Õie Tomingas on rannarootsi muuseumis varjevõrke punumas käinud juba kaks ja pool aastat. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
2022. aasta kevadest peale pole rannarootsi muuseumis kordagi juhtunud, et pooleliolev varjevõrk konksude küljes lae all valge veetoru küljes ei ripuks.
Neli viimatist võrku – 140 m² – vurasid Ukrainasse läinud nädalavahetusel. Teisipäeval sõlmisid naised juba uue seitsme meetri pikkuse ja viie meetri laiuse mõrralina silmadesse riideribasid. „See on paras suurus. Muidu ei pea veetoru raskusele vastu,“ ütles rannarootsi muuseumi pedagoog Lydia Kalda.
Võrku punus viis-kuus haapsallast. Laua taga lõikasid Ukraina naised riideribasid. 
Juhtkiri: sinikollane jääb
Küllap mäletavad kõik eestimaalased 2022. aasta 24. veebruari hommikut, kui iseseisvuspäeva elevuse lämmatas hirm: Venemaa oli tunginud Ukrainale kallale. Sõda Donbassis ja Krimmi annekteerimine toona kaheksa aastat tagasi olid jäänud küll ärevateks, aga siiski pelgalt välisuudisteks, millekski kaugeks.
2022. aasta 24. veebruaril sai tegelikkus meid kätte: polnud eestimaalast, kes ei tundnuks hirmu, polnud kedagi, kes ei annetanuks. Terve Eestimaa kudus Ukraina sõduritele villaseid sokke ja punus varjevõrke. 
Mati Mandel: millele küll loodetakse?
[caption id="attachment_386459" align="alignnone" width="1920"]
Ajaloolane Mati Mandel. Foto: Endel Apsalon[/caption]
Juba üle kahe aasta käib Venemaa ja Ukraina vahel täiemahuline sõda. Sõda, mida Venemaa nimetab siiani üleolevalt erioperatsiooniks.
Ilmselt lootis Putin hävitada vaid Ukraina juhtkonna, enamuse rahvast aga alistada ja oma huvide teenimisele rakendada. Kindlasti oli tal lootus saada oma relvajõududele olulist täiendust, mitusada või isegi mitu miljonit tublit ukrainlasest sõdurit.
Ajaloolane Mati Mandel. Foto: Endel Apsalon[/caption]
Juba üle kahe aasta käib Venemaa ja Ukraina vahel täiemahuline sõda. Sõda, mida Venemaa nimetab siiani üleolevalt erioperatsiooniks.
Ilmselt lootis Putin hävitada vaid Ukraina juhtkonna, enamuse rahvast aga alistada ja oma huvide teenimisele rakendada. Kindlasti oli tal lootus saada oma relvajõududele olulist täiendust, mitusada või isegi mitu miljonit tublit ukrainlasest sõdurit.
Galerii: HÕFF kogus Ukraina heaks üle 5000 euro
[gallery ids="424383,424384,424385,424386,424387,424388,424389,424390,424391,424392,424393,424394,424395,424396,424397,424398,424399,424400,424401,424402,424403,424404,424405,424406,424407,424408,424409,424410,424411,424412,424413,424414,424415,424416,424417,424418"]
Haapsalu õudusfilmide festivalil kolmandat aastat toimuv oksjon kogus Ukraina heaks 5325 eurot.
Kõige kallimalt, 700 euro eest läks müügiks Märdi raamitud juuksesalk ja habemekarvad Rasmus Merivoo filmist „Tulnukas 2” koos režissööri ja peaosatäitjate Ott Sepa ning Märt Avandi autogrammidega.
Umani linnapea tänas haapsallasi
[caption id="attachment_424272" align="alignnone" width="1919"]
Umani linnapea Irõna Pletnõva andis oma tervitused ja tänu üle videosilla kaudu. Foto: kuvatõmmis[/caption]
Haapsalu volikogu andis reedesel istungil Umani linnapeale Irõna Pletnõvale sümboolselt üle sealse lastekodu jaoks mõeldud juurviljalõikuri.
Soovi saada muu abi hulgas ka masinat juurviljade lõikumiseks edastas Pletnõva Haapsalu linnavalitsusele möödunud nädala alguses.
Umani linnapea Irõna Pletnõva andis oma tervitused ja tänu üle videosilla kaudu. Foto: kuvatõmmis[/caption]
Haapsalu volikogu andis reedesel istungil Umani linnapeale Irõna Pletnõvale sümboolselt üle sealse lastekodu jaoks mõeldud juurviljalõikuri.
Soovi saada muu abi hulgas ka masinat juurviljade lõikumiseks edastas Pletnõva Haapsalu linnavalitsusele möödunud nädala alguses. 
Sukles lasi eemaldada raudteemuuseumi kilomeetriposti
[caption id="attachment_424167" align="alignnone" width="1920"]
Vene lipuga kilomeetriposti enam raudteejaama juures pole. Foto: arhiiv[/caption]
Haapsalu linnapea Urmas Sukles lasi Läänemaa muuseumidel maha võtta Eesti raudtee 0-kilomeetriposti, mis märkis kohta, kust hakati lugema Eesti raudteekilomeetreid.
„Minu poole pöördusid linnakodanikud, keda Venemaa lipp keset linna häiris,“ ütles Sukles.
Vene lipuga kilomeetriposti enam raudteejaama juures pole. Foto: arhiiv[/caption]
Haapsalu linnapea Urmas Sukles lasi Läänemaa muuseumidel maha võtta Eesti raudtee 0-kilomeetriposti, mis märkis kohta, kust hakati lugema Eesti raudteekilomeetreid.
„Minu poole pöördusid linnakodanikud, keda Venemaa lipp keset linna häiris,“ ütles Sukles. 
Umani redelauto jõudis Haapsallu
[gallery ids="424012,424013,424014,424015,424016,424017,424018,424019,424020"]
Esmaspäeva keskpäeval saabus Haapsallu möödunud aasta lõpus Ukraina sõpruslinna Umani tarbeks soetatud redelauto, auto alustab Ukraina poole sõitmist reedel.
Rotary klubi ostis auto möödunud aasta novembris Rootsis toimunud oksjonilt, auto jõudis Eestisse veebruari lõpus, kuid oli seni Tallinnas remonditöökojas, kus tehti sellele hooldus: vahetati õli ja kontrolliti kette. Samuti sai auto Eestis arvele võetud ja ajutise liikluskindlustuse.
Haapsallased on Umani jaoks kogunud ligi 14 000 eurot
[caption id="attachment_422085" align="alignnone" width="1920"]
Umani saadetav redelauto. Foto: Tõnu Parbus[/caption]
Haapsalu linnavalitsuse ja Rotary klubi esindus viib aprilli lõpus Ukrainas asuvasse sõpruslinna Umanisse kuuenda abisaadetise.
Suurima abina läheb seekord Ukraina poole teele korvtõstukiga päästeauto, mille linnavalitsus ostis mullu Rootsis toimunud oksjonilt 15 000 euroga.
Umani saadetav redelauto. Foto: Tõnu Parbus[/caption]
Haapsalu linnavalitsuse ja Rotary klubi esindus viib aprilli lõpus Ukrainas asuvasse sõpruslinna Umanisse kuuenda abisaadetise.
Suurima abina läheb seekord Ukraina poole teele korvtõstukiga päästeauto, mille linnavalitsus ostis mullu Rootsis toimunud oksjonilt 15 000 euroga.