Silt: sõda ukrainas
Juhtkiri: väsida ei tohi
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu käib juba neljandat aastaringi, mistõttu on mõistetav väsimust sõjast, sõjauudistest, ukrainlaste toetamisest. Kaua võib! Iga teine agressor oleks ammu pooleli jätnud, otsustanud, et kuskilt maalt aitab, ja istunud läbirääkimiste laua taha. Isegi Iisraeli verivaenlane Hamas asus viimaks läbi rääkima. Aga meie idanaabril jätkub justkui lõputult võhma
Haapsalu naised punuvad neljandat aastat varjevõrke
[caption id="attachment_459050" align="alignnone" width="1920"]
Rannarootsi muuseumis on valmimas 271. varjevõrk. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kolme ja poole aastaga on Haapsalus võrkudeks punutud üle 8000 ruutmeetri mõrralina – ligi kümnendik sellest, mis sõja algusest peale Eestist Ukrainasse on saadetud.
„Viimane info oli, et väga palju võrke on vaja. Et mida kiiremini teete, seda parem,” ütles rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa Lääne Elule. Kuigi punumispaiku jääb Eestis järjest vähemaks, pole rannarootsi muuseumis 2022. aasta kevadest peale midagi muutunud – ikka põimivad naised valge veetoru küljes rippuva mõrralina silmadesse porikarva riideribasid.
„Võibolla päris alguse poole oli päevi, kui kedagi ei olnud, aga enam mitte. Keegi ikka käib läbi, kasvõi lõikab natuke,” mä
Rannarootsi muuseumis on valmimas 271. varjevõrk. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kolme ja poole aastaga on Haapsalus võrkudeks punutud üle 8000 ruutmeetri mõrralina – ligi kümnendik sellest, mis sõja algusest peale Eestist Ukrainasse on saadetud.
„Viimane info oli, et väga palju võrke on vaja. Et mida kiiremini teete, seda parem,” ütles rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa Lääne Elule. Kuigi punumispaiku jääb Eestis järjest vähemaks, pole rannarootsi muuseumis 2022. aasta kevadest peale midagi muutunud – ikka põimivad naised valge veetoru küljes rippuva mõrralina silmadesse porikarva riideribasid.
„Võibolla päris alguse poole oli päevi, kui kedagi ei olnud, aga enam mitte. Keegi ikka käib läbi, kasvõi lõikab natuke,” mä
Neeme Väli: vene karude lõbusõit Ameerika mägedes
[caption id="attachment_455225" align="alignnone" width="900"]
Neeme Väli. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Igas korralikus lõbustuspargis on atraktsioon, mida kutsutakse Ameerika mägedeks.
Tegemist on suure kiirusega rööbastel liikuvate vagunitega, kusjuures kiirusele lisanduvad ootamatud kurvid, järsud tõusud ja langused. Langused on nii järsud, et vagunites istuvad sõitjad karjuvad tihti hirmust. Viimastel kuudel lahti rullunud USA ja Venemaa Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimistel toimuv meenutab üsna täpselt sõitu
Neeme Väli. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Igas korralikus lõbustuspargis on atraktsioon, mida kutsutakse Ameerika mägedeks.
Tegemist on suure kiirusega rööbastel liikuvate vagunitega, kusjuures kiirusele lisanduvad ootamatud kurvid, järsud tõusud ja langused. Langused on nii järsud, et vagunites istuvad sõitjad karjuvad tihti hirmust. Viimastel kuudel lahti rullunud USA ja Venemaa Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimistel toimuv meenutab üsna täpselt sõitu 
Erkki Bahovski: avang Lõuna-Kaukaasias
[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"]
Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption]
Läinud nädalavahetuse sündmustevoo varju – kui mõtleme Donald Trumpi ja Vladimir Putini peatsele kohtumisele Alaskal või Gaza sektorile – jäi Valges Majas sõlmitud eelrahulepe Aserbaidžaani ja Armeenia vahel. Rahusobitaja oli ei keegi muu kui Donald Trump.
Mida tähendab rahudeklaratsioon sisuliselt? Esmalt nn Trumpi koridori loomist. Zangezuri koridor loob ühendustee Kesk-Aasia vabariikide
Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption]
Läinud nädalavahetuse sündmustevoo varju – kui mõtleme Donald Trumpi ja Vladimir Putini peatsele kohtumisele Alaskal või Gaza sektorile – jäi Valges Majas sõlmitud eelrahulepe Aserbaidžaani ja Armeenia vahel. Rahusobitaja oli ei keegi muu kui Donald Trump.
Mida tähendab rahudeklaratsioon sisuliselt? Esmalt nn Trumpi koridori loomist. Zangezuri koridor loob ühendustee Kesk-Aasia vabariikideErkki Bahovski: Ukraina demokraatlik tee
[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption]
Eelmisel nädalal tekitas rahvusvahelises üldsuses palju vastukaja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi otsus viia riikliku korruptsioonivastase büroo (NABU) ja erakorralise korruptsioonivastase prokuratuuri (SAP) tegevus Ukraina peaprokuröri otsese kontrolli alla.
Ehkki Zelenskõi pani sellele otsusele pidurit, sest järgnes pahameel nii väljastpoolt kui ka Ukraina seest, kui inimesed tul
Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption]
Eelmisel nädalal tekitas rahvusvahelises üldsuses palju vastukaja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi otsus viia riikliku korruptsioonivastase büroo (NABU) ja erakorralise korruptsioonivastase prokuratuuri (SAP) tegevus Ukraina peaprokuröri otsese kontrolli alla.
Ehkki Zelenskõi pani sellele otsusele pidurit, sest järgnes pahameel nii väljastpoolt kui ka Ukraina seest, kui inimesed tul
Kuu lõpus viivad haapsallased abisaadetise Umani
[caption id="attachment_445124" align="alignnone" width="1080"]
Haapsalu abisaadetis Umani tuletõrjujaile. Foto: erakogu[/caption]
Haapsalu ja Lääne-Nigula esindajad sõidavad 30. märtsil Ukrainasse, et viia Haapsalu sõpruslinnale Umanile abisaadetis ja saada seal teadmisi, kuidas kriisiks valmistuda.
Sel korral soetas Rotary klubi annetuste toel Umani jaoks 80 paari tuletõrjesaapaid, mis telliti 10 736 euro eest Tartu ettevõttest Samelin. Kokku laekus annetustena linnale 1515 eurot ja klubile üle 10 300 euro,
Haapsalu abisaadetis Umani tuletõrjujaile. Foto: erakogu[/caption]
Haapsalu ja Lääne-Nigula esindajad sõidavad 30. märtsil Ukrainasse, et viia Haapsalu sõpruslinnale Umanile abisaadetis ja saada seal teadmisi, kuidas kriisiks valmistuda.
Sel korral soetas Rotary klubi annetuste toel Umani jaoks 80 paari tuletõrjesaapaid, mis telliti 10 736 euro eest Tartu ettevõttest Samelin. Kokku laekus annetustena linnale 1515 eurot ja klubile üle 10 300 euro, 
4
Haapsallased koovad Ukraina sõduritele sadu sokke
[caption id="attachment_438704" align="alignnone" width="1920"]
Haapsallaste Reet Lainemaa (vasakul) ja Urve Raba jaoks ei möödu päevagi varrasteta. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kaks korda aastas pakivad kolm Haapsalu naist järjekordsed soki- ja kindapaarid pappkastidesse ja saadavad Tallinna kaudu Ukrainasse.
„Siin meie relvavennad on,” ütleb haapsallane Reet Lainemaa. „Vardad on meie relvad.”
Relvavennad istuvad Lainemaa pisikeses hubases elutoas kohvilaua taga: peale tema enda veel kaks naist, Aino Kasemaa ja Urve Raba. On 22. november, sõja 1002. päev.
Lainemaa nagu Ukrainagi jaoks algas kõik palju varem: üle kümne aastat tagasi, kui ta naiskodukaitsjate üleskutsel kudus Ukraina sõduritele esimesed 11 paari sokke. Päevaks, kui kaheksa aastat vindunud sõda Ukrainas uuesti nooreks
Haapsallaste Reet Lainemaa (vasakul) ja Urve Raba jaoks ei möödu päevagi varrasteta. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kaks korda aastas pakivad kolm Haapsalu naist järjekordsed soki- ja kindapaarid pappkastidesse ja saadavad Tallinna kaudu Ukrainasse.
„Siin meie relvavennad on,” ütleb haapsallane Reet Lainemaa. „Vardad on meie relvad.”
Relvavennad istuvad Lainemaa pisikeses hubases elutoas kohvilaua taga: peale tema enda veel kaks naist, Aino Kasemaa ja Urve Raba. On 22. november, sõja 1002. päev.
Lainemaa nagu Ukrainagi jaoks algas kõik palju varem: üle kümne aastat tagasi, kui ta naiskodukaitsjate üleskutsel kudus Ukraina sõduritele esimesed 11 paari sokke. Päevaks, kui kaheksa aastat vindunud sõda Ukrainas uuesti nooreks 
Erkki Bahovski: mida sõda Ukrainas on muutnud?
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"]
Erkki Bahovski.[/caption]
1000 päeva Venemaa-Ukraina täiemahulist sõda on saanud ajalooliseks faktiks. Soome president Alexander Stubb võrdles sõda Ukraina Talvesõjaga, kus Soome võitles Nõukogude agressori vastu 105 päeva.
Ukraina on võidelnud päevade arvestuses kümme korda kauem ja lõppu pole näha. Kuid nagu soomlased kirjutavad oma Talvesõja ajalooraamatuisse kui kangelasliku episoodi, saavad juba praegu seda teha ka ukrainlased. Kuidas iganes see sõda ka ei lõpeks, läheb see ukrainlaste kangelaslikkuse ajalukku.
Ent muidugi ei saa ega tohi sõda üle heroiseerida. Nagu soomlastel Talvesõjas, tähendab ka Venemaa kallaletung Ukrainale pisaraid, kaotusvalu ja e
Erkki Bahovski.[/caption]
1000 päeva Venemaa-Ukraina täiemahulist sõda on saanud ajalooliseks faktiks. Soome president Alexander Stubb võrdles sõda Ukraina Talvesõjaga, kus Soome võitles Nõukogude agressori vastu 105 päeva.
Ukraina on võidelnud päevade arvestuses kümme korda kauem ja lõppu pole näha. Kuid nagu soomlased kirjutavad oma Talvesõja ajalooraamatuisse kui kangelasliku episoodi, saavad juba praegu seda teha ka ukrainlased. Kuidas iganes see sõda ka ei lõpeks, läheb see ukrainlaste kangelaslikkuse ajalukku.
Ent muidugi ei saa ega tohi sõda üle heroiseerida. Nagu soomlastel Talvesõjas, tähendab ka Venemaa kallaletung Ukrainale pisaraid, kaotusvalu ja e
Haapsalu naised punuvad kolmandat aastat varjevõrke
[caption id="attachment_436382" align="alignnone" width="1920"] Haapsallane Õie Tomingas on rannarootsi muuseumis varjevõrke punumas käinud juba kaks ja pool aastat. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
2022. aasta kevadest peale pole rannarootsi muuseumis kordagi juhtunud, et pooleliolev varjevõrk konksude küljes lae all valge veetoru küljes ei ripuks.
Neli viimatist võrku – 140 m² – vurasid Ukrainasse läinud nädalavahetusel. Teisipäeval sõlmisid naised juba uue seitsme meetri pikkuse ja viie meetri laiuse mõrralina silmadesse riideribasid. „See on paras suurus. Muidu ei pea veetoru raskusele vastu,“ ütles rannarootsi muuseumi pedagoog Lydia Kalda.
Võrku punus viis-kuus haapsallast. Laua taga lõikasid Ukraina naised riideribasid.
Haapsallane Õie Tomingas on rannarootsi muuseumis varjevõrke punumas käinud juba kaks ja pool aastat. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
2022. aasta kevadest peale pole rannarootsi muuseumis kordagi juhtunud, et pooleliolev varjevõrk konksude küljes lae all valge veetoru küljes ei ripuks.
Neli viimatist võrku – 140 m² – vurasid Ukrainasse läinud nädalavahetusel. Teisipäeval sõlmisid naised juba uue seitsme meetri pikkuse ja viie meetri laiuse mõrralina silmadesse riideribasid. „See on paras suurus. Muidu ei pea veetoru raskusele vastu,“ ütles rannarootsi muuseumi pedagoog Lydia Kalda.
Võrku punus viis-kuus haapsallast. Laua taga lõikasid Ukraina naised riideribasid. 
Juhtkiri: sinikollane jääb
Küllap mäletavad kõik eestimaalased 2022. aasta 24. veebruari hommikut, kui iseseisvuspäeva elevuse lämmatas hirm: Venemaa oli tunginud Ukrainale kallale. Sõda Donbassis ja Krimmi annekteerimine toona kaheksa aastat tagasi olid jäänud küll ärevateks, aga siiski pelgalt välisuudisteks, millekski kaugeks.
2022. aasta 24. veebruaril sai tegelikkus meid kätte: polnud eestimaalast, kes ei tundnuks hirmu, polnud kedagi, kes ei annetanuks. Terve Eestimaa kudus Ukraina sõduritele villaseid sokke ja punus varjevõrke.