Silt: transpordiamet

[gallery ids="466406,466404,466412,466403,466408,466407,466413,466405,466411,466414,466415,466416,466410,466409"]   Transpordiamet ütles pressiteate vahendusel, et avab pühapäeval, 15 veebruaril kella 12 ametliku Vormsi jäätee sõiduautodele massiga kuni 2,5 tonni. Kella 12 ajal tee avamiseni aga siiski ei jõutud ja see toimus veidi hiljem. "Trassi kogupikkus on 10 kilomeetrit. Kui täna lubatakse liiklejad peale alates kella 12, siis tavapäraselt jääb trass avatuks üksnes valgel ajal kell 8.30–17," rääkis transpordiameti kommunikatsiooniekspert Karl-Joosep Küngas pühapäeva hommikul saadetud pressiteates. Kell 12.05 ütles jäätee mandripoolse otsa valvur kohale tulnud Lääne Elu

[caption id="attachment_463600" align="alignnone" width="1920"] Juhan Hepneri foto[/caption] Transpordiametil on plaan tänavu ümber ehitada Ääsmäe-Haapsalu maanteega ristuva Herjava tee Tallinna-poolne ristmik 750 meetri pikkusel lõigul. Plaan on rajada maanteele vasakpöörderada ning Herjava tee otsa ka markeeritud ja ohutussaarega ülekäigurada. Projekti kohaselt kaob ristmikul praegu olev kiirendusrada ja selle kohale, ristmikule lähemale, on plaanis tuua bussipeatus. Tallinna suunal olevast bussipeatusest, mis samuti tuuakse ristmikule lähemale, on plaan rajada jalgtee lõik teeületuskohani. Kogu laiendus on projekteeritud Haapsalu-Ääsmäe sõidusuuna poolsele küljele ehk Tallinna poole suunduvale sõidurajale. Ristmikul on tihti juhtunud avariisid. Näiteks 2024. aasta suvel t

[caption id="attachment_465092" align="alignnone" width="695"] Transpordiameti kaardirakenduses on näha sagedasemad loomaõnnetuste kohad Läänemaal. Foto: kuvatõmmis[/caption] Transpordiameti ja ASi Teede Tehnokeskus loodud uues kaardirakenduses on näha kõige ulukiohtlikumad teelõigud. Läänemaalt on selliseid kohti kaardile jõudnud kuus. Kaardirakenduses on arvesse võetud aastatel 2019–2024 riigi infotelefonile 1247 tulnud teated ulukiõnnetustest. Nende järgi leiti õnnetusrohkeimad kohad ja koostati avalik veebipõhine kaardirakendus. Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja Villu Lükk ütles ameti pressiteate vahendusel, et kaardi eesmärk on anda liiklejaile täpsem ja ajakohasem ülevaade ulukiohtlikest teelõikudest. „See on kasulik töövahend ka transpordiametile ja meie koostööpartneritele, lubab paremini planeerida liiklusohutuse mee

[caption id="attachment_464333" align="alignnone" width="860"] Virtsu uus tuletorn. Joonis Transpordiamet.[/caption] Transpordiamet tegi 1951. aastal rajatud Virtsu tuletornile tehnilise ekspertiisi, mis näitas, et praeguse navigatsioonimärgi taastamine pole ehitustehniliselt mõistlik. Sestap otsustas Transpordiamet projekteerida uue tuletorni, mis võiks valmida juba 2026. aasta sügisel. Siin võib tekkita küsimus – miks ei saa taastada olemasolevat? Tehnilise ekspertiisi käigus selgus, et Virtsu tuletorni kehand on pude ja koosneb valdavalt kruu

[caption id="attachment_464254" align="alignnone" width="1920"] Veel 2024. aastal müüs Tradilo ka Renault' marki autosid, nüüd domineerivad salongis Kia eri mudelid. Foto Urmas Lauri.[/caption] Läänemaal vähenes uute sõiduautode müük mullu isegi rohkem kui kogu Eestis, kus autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) andmeil müüdi neid tunamullusest poole vähem. Kokku vajus ka kasutatud sõidukite äri. Transpordiameti andmeil registreeriti mullu Läänemaal 92 uut M1 kategooria sõidukit ehk sõiduautot. Aasta varem oli see arv 241. Tradilos uute sõidukite müügiga tegelev Allar Laidre ütles, et neil langes uute autode müük 60 protsenti – mullu müüdi maha veidi üle 30 sõiduki. Hinnatundlik ostja Uutest autodest oli Tradilos kõige populaarsem linnamaastur Kia Sportage. Laidre sõnul ongi linnamaasturid populaarsed ja Sportage on pikalt müügis olnud mudel, mis on ennast tõestanud. Vähemaks jäi Laidre sõnul nii diisel- kui ka nelikveoga autode müük, sest mõlemad tõs

[caption id="attachment_462754" align="alignnone" width="479"] Virtsu tuletorn. Foto: Aivar Õepa[/caption] Lääneranna vallavalitsus menetleb ehitusloa taotlust, mille kohaselt soovib transpordiamet lammutada 1951. aastal ehitatud Virtsu tuletorni, et selle asemele uus majakas ehitada. „Virtsu tuletornis on näha silmanähtavaid konstruktsioonilisi murekohti, seetõttu tellis transpordiamet ehitusekspertiisi. Selle tulemusel selgus, et kahjuks on tuletorni kandekonstruktsioon nii halvas olukorras, kus taastamine ei ole enam majanduslikult mõistlik ega ka ehitustehniliselt otstarbekas,” selgitas Lääne Elule transpordiameti haldusosakonna juhataja Kermo Vinnikov. „Eelnevast ajendatult soo

[caption id="attachment_358127" align="alignnone" width="2000"] Linnamäe ristmik. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald tuletas end transpordiametile meelde ja uuris, kas viis aastat tagasi sõlmitud koostöölepe veel peab. Leppe järgi lubasid vald ja amet hiljemalt 2027. aastaks ümber ehitada Linnamäe ristmiku, nii et valla ülesandeks jäi kergliiklustee rajamine ristmikust LASi maja poole, transpordiam

[caption id="attachment_224092" align="alignnone" width="900"] Kiiruskaamera. Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Lauri[/caption] Transpordiamet käivitas esmaspäeval, 8. detsembril oktoobris Keila-Haapsalu maanteele paigaldatud kiiruskaamera, mis mõõdab kiirust kahes sõidusuunas. Uus kiiruskaamerakabiin paikneb Harjumaal Lääne-Harju vallas Lemmaru külas, Keila–Haapsalu maantee 15,43 kilomeetril. Mõlemast suunast mõõtev kiiruskaamerakabiin paigaldati sinna selleks, et tagada sõidukiirusest 50 km tunnis kinnipidamine. Se

[caption id="attachment_461192" align="alignnone" width="1920"] Transpordiamet ei avalda, millistes sadamates probleeme oli. Foto Juhan Hepner.[/caption] Transpordiamet tegi 60 Eesti sadamas ohutuskontrolli. Läänemaal kontrolliti nelja sadamat, millest pooltel avastati puudusi.

[caption id="attachment_319360" align="alignnone" width="1920"] Talvised teeolud võivad liikluses saabuda ootamatult. Foto: Urmas Lauri[/caption] Reedel, 14. novembril algab Eesti riigiteedel suvise suurima lubatud sõidukiiruse 110 kilomeetrit tunnis liiklusmärkide eemaldamine ning kehtima hakkab talvine madalam piirkiirus. Muutuva teabega liiklusmärkidega teelõikudel kehtestatakse suurimaks lubatud sõidukiiruseks kuni 110 kilomeetrit tunnis valgel ajal heade sõidutingimuste korral. 2+1 ja teatud 2+2 teede lõikudel jääb kiiruspi