Silt: Tiit Salumäe
Päev raamatuga – piiblist „Rehepapini”
[gallery ids="459543,459544,459545,459546"]
Neljapäeval, eesti raamatu päeval kutsus Haapsalu raamatukogu kolm tuntud inimest rääkima neile tähtsast teosest. Sedapuhku ei saadud kokku raamatukogu lugemissaalis, vaid kultuurikeskuse kohvikus.
Esimesena kaasa võetud raamatut tutvustama asunud emeriitpiiskop Tiit Salumäe tunnistas, et oleks tahtnud kaasa võtta terve oma suure raamatukogu, sest üht sealt välja valida on väga keeruline.
„Kui mõelda, mis on mulle kõige armsam raamat, siis see on loomulikult piibel,“ ütles Salumäe ja lisas, et piibel ei olegi tegelikult raamat, vaid terve raamatukogu.
Ettelugemiseks valis Salumäe siiski raamatu, mis pole ee
Galerii: Tiit ja Lia Salumäe tähistasid poolt sajandit koguduse teenimist
[gallery ids="458375,458376,458377,458379,458380,458381,458382,458384,458385,458386,458387,458388,458383,458389,458390,458391,458392,458393,458394,458395,458396,458
Tiit ja Lia Salumäe tähistavad Haapsalu koguduse teenimise poolsajandit
[caption id="attachment_419572" align="alignnone" width="1920"]
Galerii: Kullamaal süttisid riigivanemate mälestusküünlad
[gallery ids="457461,457462,457463,457464,457465,457466,457467,457468,457469,457470,457471,457472,457473,457474,457475"]
Esmaspäeval tähistati vastupanuvõitluse päeva Kullamaal riigivanemate mälestusteenistusega.
Mälestusteenistuse pidasid koos koguduse õpetaja Kari Tynkkynen ja emeriitpiiskop Tiit Salumäe. Jutlustas EELK Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan.
Kõne riigivanemate mälestuseks pidas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum juhatuse liige Trivimi Velliste.
Mälestusküünlad riigivanematele Ants Piibule, Konstantin Pätsile, Juhan Kukele, Friedrich Akelile, Jüri Jaaksonile, Jaan Teemantile, Jaan Tõnissonile, August Reile, Otto Strandmanile, Kaarel Eenpalule, samuti Jüri Uluotsale ja Otto Tiefile ning presidentidele Lennart Merile ja Arnold Rüütlile altarivõrel süütas koguduse õpetaja.
Teenistuse lõpuks andis piiskop Toplaan Kullamaa koguduse kaastöölisele Hillar Vessartile üle EELK tänukirja.
Pärast teenistus asetasid kokkutulnud pärja vast k
Tiit Salumäe sai Loviisa rahupreemia
[caption id="attachment_107629" align="alignnone" width="1200"]
Tiit Salumäe. Arhiiv[/caption]
Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) emeriitpiiskop Tiit Salumäe pälvis laupäeval Soomes Loviisa rahupreemia, mille andis üle Soome endine president Tarja Halonen.
EELK infoportaal kirjutas, et „preemia anti üle avarasse kõrbe eksinud maailma päästmise eest ning piiskop Salumäe võttis selle vastu justkui teatepulga”. Tunnustusega kaasnes kunstniku, professor Riitta Nelimarkka loodud teos „Maan korvessa” ehk „Maa rüpes”.
Eestlastest on Loviisa rahupreemia varem saanud kirjanik Jaan Kross aastal 1996. Salumäe oli kaheksas Loviisa rahupreemia laureaat.
Tiit Salumäe. Arhiiv[/caption]
Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) emeriitpiiskop Tiit Salumäe pälvis laupäeval Soomes Loviisa rahupreemia, mille andis üle Soome endine president Tarja Halonen.
EELK infoportaal kirjutas, et „preemia anti üle avarasse kõrbe eksinud maailma päästmise eest ning piiskop Salumäe võttis selle vastu justkui teatepulga”. Tunnustusega kaasnes kunstniku, professor Riitta Nelimarkka loodud teos „Maan korvessa” ehk „Maa rüpes”.
Eestlastest on Loviisa rahupreemia varem saanud kirjanik Jaan Kross aastal 1996. Salumäe oli kaheksas Loviisa rahupreemia laureaat.Tiit Salumäe: Urmas Suklese kaitseks
[caption id="attachment_407658" align="alignnone" width="1920"] Emeriitpiiskop Tiit Salumäe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Elan Haapsalus peatselt 50 aastat. Mind määrati nõukogude sõjaväe linna vaimulikuks ateistlikul ajal. Kõigi nende aastakümnete jooksul on olnud tegus koostöö linnavalitsusega nii õpetaja, praosti kui ka piiskopi ametis.
Pärast Eesti taasiseseisvumist olin ka volikogu liige. Linn on minu tööd tunnustanud 2002. aastal Haapsalu vapimärgiga. Aastast 2015 olen Haap
Emeriitpiiskop Tiit Salumäe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Elan Haapsalus peatselt 50 aastat. Mind määrati nõukogude sõjaväe linna vaimulikuks ateistlikul ajal. Kõigi nende aastakümnete jooksul on olnud tegus koostöö linnavalitsusega nii õpetaja, praosti kui ka piiskopi ametis.
Pärast Eesti taasiseseisvumist olin ka volikogu liige. Linn on minu tööd tunnustanud 2002. aastal Haapsalu vapimärgiga. Aastast 2015 olen Haap
Tiit Salumäe pani piiskopiaastad raamatusse
[caption id="attachment_447168" align="alignnone" width="1920"]
Tiit Salumäe. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Emeriitpiiskop Tiit Salumäe esitleb pühapäeval pärast pidulikku teenistust Haapsalu toomkirikus tema piiskopiaastaid kokku võtvat raamatut „Pildi raamat”.
Nagu raamatu nimigi ütleb, on Salumäe koondanud raamatusse pildid aastatest 2015–2024 ning seadnud need kronoloogilisse järjekorda. „Pidin kuidagi kokku võtma need kümme piiskopiaastat, sest Haapsalu sai üle 500 aasta taas piiskopi,” rääkis Salumäe, miks ta raamatut koostada tahtis.
„
Tiit Salumäe. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Emeriitpiiskop Tiit Salumäe esitleb pühapäeval pärast pidulikku teenistust Haapsalu toomkirikus tema piiskopiaastaid kokku võtvat raamatut „Pildi raamat”.
Nagu raamatu nimigi ütleb, on Salumäe koondanud raamatusse pildid aastatest 2015–2024 ning seadnud need kronoloogilisse järjekorda. „Pidin kuidagi kokku võtma need kümme piiskopiaastat, sest Haapsalu sai üle 500 aasta taas piiskopi,” rääkis Salumäe, miks ta raamatut koostada tahtis.
„
Galerii: vabariigi aastapäeva tähistamine Haapsalu toomkirikus
[gallery ids="443688,443689,443690,443691,443692,443693,443694,443695,443696,443697,443698,443699,443700,443701,443702,443703,443704,443705,443706,443707,443708,443709,443710,443711,443712,443713,443714"]
Eesti vabariigi 107. sünnipäeva tähistamine Haapsalu algas traditsiooniliselt ennelõunal kontsertpalvusega Haapsalu toomkirikus, kus kõnedes meenutati neid, kes Eesti omal ajal vabaks võitlesid kui vaadati ka ka tulevikku.
Piiskop emeeritus Tiit Salumäe meenutas kirikutäie rahva ees kõneldes, et Eesti vabadusest rääkides ei tohiks unustada ka meie linnaga seotud Eesti ja Venemaa rahuläbirääkimiste delegatsiooni juhti Jaan Poskat. „Ilma temata ei oleks see rahu selline tulnud,” ütles Salumäe.
Eesti vabaduse eest võidelnute mälestuseks asetasid naiskodukaitsjad lilled toomkiriku ristmiskabelis olevale Emaaltarile.
„Aastad ei ole vennad ei meie riigi ega maailma ajaloos,” ütles Salumäe. Tema sõnul olid riigi ülesehitamisajad täis usku
1
Tiit Salumäe: kuidas jõuti rahulepinguni 105 aastat tagasi
[caption id="attachment_420387" align="alignnone" width="1920"] Emeriitpiiskop Tiit Salumäe. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Vabadussõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel algas 28. novembril 1918, kui Punaarmee ründas Narvat. Linn vallutati ning järgmisel päeval kuulutasid enamlased Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Selle Nõukogude Venemaa relvajõududele toetunud lühiajalise nukuriigi loomisega lootsid enamlased, et edasine sõjaline konflikt kujuneb Eesti-siseseks kodusõjaks.
Vene väed jõudsid siiski Tallinnast üksnes 40 km kaugusele, kuid 4. jaanuaril 1919 algas edukas vastupealetung ja 24. veebruariks 1919 oli Punaarmee kõikjalt Eesti territooriumilt välja tõrjutud.
Eesti riikluse seisukohalt kõige olulisemad väitlused peeti rahukonverentsi esimesel etapil, 1919. aasta jõu
Emeriitpiiskop Tiit Salumäe. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Vabadussõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel algas 28. novembril 1918, kui Punaarmee ründas Narvat. Linn vallutati ning järgmisel päeval kuulutasid enamlased Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Selle Nõukogude Venemaa relvajõududele toetunud lühiajalise nukuriigi loomisega lootsid enamlased, et edasine sõjaline konflikt kujuneb Eesti-siseseks kodusõjaks.
Vene väed jõudsid siiski Tallinnast üksnes 40 km kaugusele, kuid 4. jaanuaril 1919 algas edukas vastupealetung ja 24. veebruariks 1919 oli Punaarmee kõikjalt Eesti territooriumilt välja tõrjutud.
Eesti riikluse seisukohalt kõige olulisemad väitlused peeti rahukonverentsi esimesel etapil, 1919. aasta jõu
Uuesti sündinud Saare-Lääne piiskopkond pidas esimest sinodit
[caption id="attachment_437774" align="alignnone" width="1920"]
Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan ja emeriitpiiskop Tiit Salumäe enne sinodi lõpetanud jumalateenistust. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Ligi 500aastase vaheaja järel on jälle olemas Saare-Lääne piiskopkond, mille vaimulikud ja saadikud said läinud nädalal esimest korda Haapsalus kokku.
Ametlikult loodi Eesti luterlikus kirikus neli piiskopkonda küll juba tänavu 1. maist, kuid läinud neljapäeval said kõigi piiskopkondade kirikukogud ehk sinodid esimest korda kokku. Kõik sinodid Tallinnas, Haapsalus ja Tartus toimusid ühel ajal usupuhastuspühal ehk reformatsiooni aastapäeval.
Piiskopkondade loomisest on räägitud juba aastaid, kuid n
Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan ja emeriitpiiskop Tiit Salumäe enne sinodi lõpetanud jumalateenistust. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Ligi 500aastase vaheaja järel on jälle olemas Saare-Lääne piiskopkond, mille vaimulikud ja saadikud said läinud nädalal esimest korda Haapsalus kokku.
Ametlikult loodi Eesti luterlikus kirikus neli piiskopkonda küll juba tänavu 1. maist, kuid läinud neljapäeval said kõigi piiskopkondade kirikukogud ehk sinodid esimest korda kokku. Kõik sinodid Tallinnas, Haapsalus ja Tartus toimusid ühel ajal usupuhastuspühal ehk reformatsiooni aastapäeval.
Piiskopkondade loomisest on räägitud juba aastaid, kuid n