Silt: Tiit Salumäe
6
Uuesti sündinud Saare-Lääne piiskopkond pidas esimest sinodit
[caption id="attachment_437774" align="alignnone" width="1920"]
Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan ja emeriitpiiskop Tiit Salumäe enne sinodi lõpetanud jumalateenistust. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Ligi 500aastase vaheaja järel on jälle olemas Saare-Lääne piiskopkond, mille vaimulikud ja saadikud said läinud nädalal esimest korda Haapsalus kokku.
Ametlikult loodi Eesti luterlikus kirikus neli piiskopkonda küll juba tänavu 1. maist, kuid läinud neljapäeval said kõigi piiskopkondade kirikukogud ehk sinodid esimest korda kokku. Kõik sinodid Tallinnas, Haapsalus ja Tartus toimusid ühel ajal usupuhastuspühal ehk reformatsiooni aastapäeval.
Piiskopkondade loomisest on räägitud juba aastaid, kuid n
Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan ja emeriitpiiskop Tiit Salumäe enne sinodi lõpetanud jumalateenistust. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Ligi 500aastase vaheaja järel on jälle olemas Saare-Lääne piiskopkond, mille vaimulikud ja saadikud said läinud nädalal esimest korda Haapsalus kokku.
Ametlikult loodi Eesti luterlikus kirikus neli piiskopkonda küll juba tänavu 1. maist, kuid läinud neljapäeval said kõigi piiskopkondade kirikukogud ehk sinodid esimest korda kokku. Kõik sinodid Tallinnas, Haapsalus ja Tartus toimusid ühel ajal usupuhastuspühal ehk reformatsiooni aastapäeval.
Piiskopkondade loomisest on räägitud juba aastaid, kuid n
150 aastat hiljem on Uuemõisas taas pritsimaja
[caption id="attachment_437452" align="aligncenter" width="1920"]
Kui lipud olid vardasse tõmmatud, istutati maja juurde ka kaks õunapuud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Poolteist sajandit tagasi ehitati Uuemõisa põllule esimene Haapsalu pritsimaja. Nüüd on päästjad taas Uuemõisa kolinud.
Reedel avati pidulikult Uuemõisas Tallinna mnt 85 asuv Läänemaa päästemaja.
Komandopealik Andres Kaljura nentis oma pidupäevakõnes, et see on juba teine kord, kui Uuemõisa on ehitatud pritsimaja. Esimene ehitati Uuemõisa põllule 1874. aastal. Poolteise sajandi jooksul on tuletõrjujad asunud nii Haapsalu kesklinnas Karja tänaval kui ka suure trummi taga
Kui lipud olid vardasse tõmmatud, istutati maja juurde ka kaks õunapuud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Poolteist sajandit tagasi ehitati Uuemõisa põllule esimene Haapsalu pritsimaja. Nüüd on päästjad taas Uuemõisa kolinud.
Reedel avati pidulikult Uuemõisas Tallinna mnt 85 asuv Läänemaa päästemaja.
Komandopealik Andres Kaljura nentis oma pidupäevakõnes, et see on juba teine kord, kui Uuemõisa on ehitatud pritsimaja. Esimene ehitati Uuemõisa põllule 1874. aastal. Poolteise sajandi jooksul on tuletõrjujad asunud nii Haapsalu kesklinnas Karja tänaval kui ka suure trummi taga
Tiit Salumäe: olulised on leppimine, vabanemine ja hingerahu
[caption id="attachment_435460" align="alignnone" width="533"]
Estonial hukkunute mälestusteenistus toimus laevalael. Foto: rahvusarhiiv[/caption]
30 aasta eest töötas piiskop emeeritus Tiit Salumäe EELK konsistooriumis. „Sain õnnetusest teada autoraadiost teel Tallinna, umbes Haapsalu surnuaia juures,“ meenutas ta.
„Laeval töötas ka meie hea tuttav. Küsimus oli, et kas tema ka..… Hiljem selgus, et see pidi küll olema tema tööaeg, aga paariline oli tahtnud vahetada,“ rääkis Salumäe.
Salumäe ei sattunud toona nende kirikuõpetajate hulka, kes kohe algul sadamas lähedastele tuge pakkusid. „Minu määras tolleaegne peapiiskop Jaan Kiivit toimkonda, mis hakkas ette korraldama hukkunute mälestamist. Usun, et toimkonna esimene koosolek sotsiaalministeeriumis oli paari päeva pärast,“ ütles ta.
Estonial hukkunute mälestusteenistus toimus laevalael. Foto: rahvusarhiiv[/caption]
30 aasta eest töötas piiskop emeeritus Tiit Salumäe EELK konsistooriumis. „Sain õnnetusest teada autoraadiost teel Tallinna, umbes Haapsalu surnuaia juures,“ meenutas ta.
„Laeval töötas ka meie hea tuttav. Küsimus oli, et kas tema ka..… Hiljem selgus, et see pidi küll olema tema tööaeg, aga paariline oli tahtnud vahetada,“ rääkis Salumäe.
Salumäe ei sattunud toona nende kirikuõpetajate hulka, kes kohe algul sadamas lähedastele tuge pakkusid. „Minu määras tolleaegne peapiiskop Jaan Kiivit toimkonda, mis hakkas ette korraldama hukkunute mälestamist. Usun, et toimkonna esimene koosolek sotsiaalministeeriumis oli paari päeva pärast,“ ütles ta. 
Läänemaa abikassa on raskustesse sattunud inimesi aidanud 15 aastat
[caption id="attachment_429053" align="alignnone" width="1368"]
Läänemaa abikassa liikmed. Arhiiv[/caption]
15 aastat tegutsenud Läänemaa abikassa on aastate jooksul toetanud 120 raskustesse sattunud peret.
Läänemaa abikassa juhatuse liige Neeme Suur rääkis, et kõige sagedamini satuvad raskustesse üksikvanemad ja pered, mille liikmed on vähenenud töövõimega või puudega. „Kui juhtub pere ainus suuremat sissetulekut teeniv inimene töö kaotama või haigestuma ja pere eelarve pole võimaldanud sääste koguda, ongi probleemid kiired tulema,” ütles Suur. Tema sõnul on suureks probleemiks ka kiirlaenud. Laene siiski abikassa kinni ei maksa, kuid aitab, et pere pimedasse ja külma ei jääks.
Just eluasemega seotud kulud ongi kõige sagedasemad, mille tarvis toetust küsitakse: abikassa on aidanud küttekoldeid korda teha, küttepuid soetada, aknaid vahetada ja arvete võlgnevusi tasuda. Suure sõnul pole see, mille jaoks toetust küsitakse, aastatega muutunud. Küll aga on muutunud arved ja seetõttu läinud ka toetuste summad suuremaks.
Läänemaa abikassa liikmed. Arhiiv[/caption]
15 aastat tegutsenud Läänemaa abikassa on aastate jooksul toetanud 120 raskustesse sattunud peret.
Läänemaa abikassa juhatuse liige Neeme Suur rääkis, et kõige sagedamini satuvad raskustesse üksikvanemad ja pered, mille liikmed on vähenenud töövõimega või puudega. „Kui juhtub pere ainus suuremat sissetulekut teeniv inimene töö kaotama või haigestuma ja pere eelarve pole võimaldanud sääste koguda, ongi probleemid kiired tulema,” ütles Suur. Tema sõnul on suureks probleemiks ka kiirlaenud. Laene siiski abikassa kinni ei maksa, kuid aitab, et pere pimedasse ja külma ei jääks.
Just eluasemega seotud kulud ongi kõige sagedasemad, mille tarvis toetust küsitakse: abikassa on aidanud küttekoldeid korda teha, küttepuid soetada, aknaid vahetada ja arvete võlgnevusi tasuda. Suure sõnul pole see, mille jaoks toetust küsitakse, aastatega muutunud. Küll aga on muutunud arved ja seetõttu läinud ka toetuste summad suuremaks.
Tiit Salumäe: parim, mida ema lapsele annab, on juured ja tiivad
[caption id="attachment_407658" align="alignnone" width="1920"]
Piiskop emeritus Tiit Salumäe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Pühapäeval tähistame taas emadepäeva. Tervitan sel puhul kõiki emasid, vanaemasid ja vanavanaemasid ning soovin, et meil oleks tublid tulevased emad, kes meie rahvast edasi kannaks ja traditsioone hoiaks.
Emadepäeva väärikas ajalugu algab Inglismaalt 17. sajandi alguses – siis tähistati seda paastuaja neljandal pühapäeval ja tähendus oli teine. Elukorraldus oli muutunud, noored pidid otsima tööd kodust eemal. Sel pühapäeval anti neile vaba päev, et minna oma koju ja kodukirikusse, kus olid pereliikmed, ema ja isa, tädid-onud ja õed-vennad.
Piiskop emeritus Tiit Salumäe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Pühapäeval tähistame taas emadepäeva. Tervitan sel puhul kõiki emasid, vanaemasid ja vanavanaemasid ning soovin, et meil oleks tublid tulevased emad, kes meie rahvast edasi kannaks ja traditsioone hoiaks.
Emadepäeva väärikas ajalugu algab Inglismaalt 17. sajandi alguses – siis tähistati seda paastuaja neljandal pühapäeval ja tähendus oli teine. Elukorraldus oli muutunud, noored pidid otsima tööd kodust eemal. Sel pühapäeval anti neile vaba päev, et minna oma koju ja kodukirikusse, kus olid pereliikmed, ema ja isa, tädid-onud ja õed-vennad. 
Jaani kiriku oreli sünnipäevakontserdil mängib Piret Aidulo
[caption id="attachment_423816" align="alignnone" width="1772"]
Piret Aidulo. Foto: Heikki Avent[/caption]
Haapsalu püha Johannese kogudus korraldab Haapsalu Jaani kiriku oreli 90. sünnipäeva tähistamiseks laupäeval Eesti ühe tuntuma organisti Piret Aidulo kontserdi.
„Saab 90 aastat sellest, kui orel sellisel kujul, nagu ta nüüd on, sisse pühitseti,“ ütles Haapsalu püha Johannese koguduse endine õpetaja, emeriitpiiskop Tiit Salumäe. Tema sõnul tähistab kogudus kontserdiga ka Haapsalu 745. aastapäeva. „Täname linna, kes on meid oreli kordategemisel nelja aasta jooksul väga palju aidanud,“ lisas ta.
Piret Aidulo. Foto: Heikki Avent[/caption]
Haapsalu püha Johannese kogudus korraldab Haapsalu Jaani kiriku oreli 90. sünnipäeva tähistamiseks laupäeval Eesti ühe tuntuma organisti Piret Aidulo kontserdi.
„Saab 90 aastat sellest, kui orel sellisel kujul, nagu ta nüüd on, sisse pühitseti,“ ütles Haapsalu püha Johannese koguduse endine õpetaja, emeriitpiiskop Tiit Salumäe. Tema sõnul tähistab kogudus kontserdiga ka Haapsalu 745. aastapäeva. „Täname linna, kes on meid oreli kordategemisel nelja aasta jooksul väga palju aidanud,“ lisas ta. Tiit Salumäe: Tartu rahu – ime, mis sündis
[caption id="attachment_407658" align="alignnone" width="1920"] Piiskop emeeritus Tiit Salumäe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Homme on päev, mis paneb meid mõtlema meie rahva ajaloole.
Mullu, Tartu rahulepingu sõlmimise 103. aastapäeval kirjutas president Alar Karis oma Facebooki ajajoonel: „Kohtusin Kadriorus Eesti noorte diplomaatidega, kelle professionaalsus, leidlikkus, järjekindlus ja mõnikord ka uljus on osa sellest, mis hoiab Eesti vabadust ja iseseisvust. Hindan meie diplomaatide südikust teha oma tööd ka keerulistes tingimustes, ka siis, kui sõda ulatub kuulmis- ja nägemisulatusse. Aga nagu juba Tartu rahulepingu sõlminud Eesti riigimehed näitasid – diplomaatiaga on võimalik välja tulla ka väga keerulistest olukordadest.“
Piiskop emeeritus Tiit Salumäe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Homme on päev, mis paneb meid mõtlema meie rahva ajaloole.
Mullu, Tartu rahulepingu sõlmimise 103. aastapäeval kirjutas president Alar Karis oma Facebooki ajajoonel: „Kohtusin Kadriorus Eesti noorte diplomaatidega, kelle professionaalsus, leidlikkus, järjekindlus ja mõnikord ka uljus on osa sellest, mis hoiab Eesti vabadust ja iseseisvust. Hindan meie diplomaatide südikust teha oma tööd ka keerulistes tingimustes, ka siis, kui sõda ulatub kuulmis- ja nägemisulatusse. Aga nagu juba Tartu rahulepingu sõlminud Eesti riigimehed näitasid – diplomaatiaga on võimalik välja tulla ka väga keerulistest olukordadest.“ 
Galerii: piiskop Tiit Salumäe suundus emerituuri
[gallery ids="417011,417012,417013,417014,417007,417015,417016,417017,417018,417019,417020,417021,417022,417023,417024,417025,417026,417027,417028,417029,417030,417008,417033,417034,417035,417036,417037,417038,417039,417040,417041,417009,417010,417042,417006,417043,417044,417046,417005,417047,417048,417049,417050"]
Haapsalu Püha Johannese koguduse nimepäeval, Johannesepäeval loovutas piiskop Tiit Salumäe Haapsalu toomkirikus peapiiskop Urmas Viilmale oma piiskopisaua ning suundus pärast 48 aastat Haapsalu koguduse teenimist ja kaheksat aastat piiskopiametis emerituuri.
Kolmapäeval, Johannesepäeval anti Salumäele Haapsalu Püha Johannes koguduse pikaajalise ustava teenimise eest üle ka koguduse kõrgeim tunnustus – Johannese teenetemärk. Teenetemärk on loodud Salumäe ettepanekul ja esimesed Püha Johannese sümboli, kotka kujutisega teenetemärgid andis kogudus välja 2003. aastal. Salumäe on 22. Johannese risti kavaler.
Piiskop Tiit Salumäe saab Johannesepäeval koguduse teeneteristi
[caption id="attachment_407659" align="alignnone" width="2000"] Piiskop Tiit Salumäe. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Piiskop Tiit Salumäe. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Emerituuri siirduvale piiskop Tiit Salumäele antakse Johannesepäeval, 27. detsembril Haapsalu piiskoplikus toomkirikus üle EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk.
Piiskop Anti Toplaan: inimesed tahavad kuuluda kogukonda
[caption id="attachment_416795" align="alignnone" width="1920"]
Piiskop Anti Toplaan. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Äsja Tiit Salumäe asemel piiskopiks valitud saarlase Anti Toplaane sõnul peab valitsema tasakaal – tuleb näha valupunkte, aga ka seda, mis on head.
Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) kirikukogu valis novembri lõpus kolm uut piiskoppi. Lääne-Eesti ja saarte praostkondi hakkab kureerima saarlane Anti Toplaan. Sel nädalal käis Toplaan Haapsalus tutvumas siinsete olude ja inimestega.
Praegu kannab Toplaan veel nimetust valitud piiskop ehk piiskop electus. Valitud piiskopid ordineeritakse ehk pühitsetakse ametisse 23. aprillil Tallinna toomkirikus. Ametisse seatakse saarte, Lääne- ja Pärnumaa piiskop Toplaan aga 9. mail Kuressaares.
Valitud piiskop Anti Toplaan, juba paar aastat tagasi räägiti EELKs piiskopkondade moodustamisest, kuid ametlikult neid siiani loodud ei ole. Nüüd on tööpiirkonnad jagatud – kas see on samm piiskopkondade moodustamise poole?
Kirikus on piiskopkondade teemal eri arvamused. Oleme liikumas kindlate piirkondade suunas, aga need pole siiski piiskopkonnad, vaid peapiiskopi abilistele kehtestatud piirkonnad, et vastutusala oleks konkreetsem. Minu puhul on need kolm Lääne-Eesti praostkonda: Läänemaa, Pärnumaa ja saared. Sinna alla käib neli maakonda, ka Hiiumaa.
Meie puhul langeb piirkond kokku keskaegse Saare-Lääne piiskopkonnaga. Mis neid piirkondi ühendab? Seob ikkagi vana kihelkondlik identiteet. Vana-Läänemaa pole kuhugi kadunud. Seda sõltumata haldusterritoriaalsetest piiridest, mis on pikema perspektiiviga võrreldes ajutised.
Piiskop Anti Toplaan. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Äsja Tiit Salumäe asemel piiskopiks valitud saarlase Anti Toplaane sõnul peab valitsema tasakaal – tuleb näha valupunkte, aga ka seda, mis on head.
Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) kirikukogu valis novembri lõpus kolm uut piiskoppi. Lääne-Eesti ja saarte praostkondi hakkab kureerima saarlane Anti Toplaan. Sel nädalal käis Toplaan Haapsalus tutvumas siinsete olude ja inimestega.
Praegu kannab Toplaan veel nimetust valitud piiskop ehk piiskop electus. Valitud piiskopid ordineeritakse ehk pühitsetakse ametisse 23. aprillil Tallinna toomkirikus. Ametisse seatakse saarte, Lääne- ja Pärnumaa piiskop Toplaan aga 9. mail Kuressaares.
Valitud piiskop Anti Toplaan, juba paar aastat tagasi räägiti EELKs piiskopkondade moodustamisest, kuid ametlikult neid siiani loodud ei ole. Nüüd on tööpiirkonnad jagatud – kas see on samm piiskopkondade moodustamise poole?
Kirikus on piiskopkondade teemal eri arvamused. Oleme liikumas kindlate piirkondade suunas, aga need pole siiski piiskopkonnad, vaid peapiiskopi abilistele kehtestatud piirkonnad, et vastutusala oleks konkreetsem. Minu puhul on need kolm Lääne-Eesti praostkonda: Läänemaa, Pärnumaa ja saared. Sinna alla käib neli maakonda, ka Hiiumaa.
Meie puhul langeb piirkond kokku keskaegse Saare-Lääne piiskopkonnaga. Mis neid piirkondi ühendab? Seob ikkagi vana kihelkondlik identiteet. Vana-Läänemaa pole kuhugi kadunud. Seda sõltumata haldusterritoriaalsetest piiridest, mis on pikema perspektiiviga võrreldes ajutised.