Silt: teine maailmasõda
4
Galerii: Mälestusmärk Väinameres hukkunutele sai uue tahvli
[gallery ids="435709,435710,435711,435712,435713,435714,435715"]
.
Haapsalus Väikese viigi kirdeservas asuval Viigi skvääril asuv tuletorni meenutav mälestusmärk sai uue tahvli kirjaga: „Väinameres hukkunute mälestuseks”.
„Võtsime poliitilise sõnumi sealt maha,” ütles Haapsalu linnavalitsuse arenguspetsialist Ülla Paras. Enne oli mälestusmärgil tahvel, millel oli eesti- ja venekeelne tekst, mis sisult erinesid: „Väinamerel hukkunute mälestuseks 1941-1945 В память погибшим защитникам проливов Вяйнамери (Väinamere lagenud kaistjate mälestuseks - vene k)“.
„Eelmist tahvlit ei saanud enne maha võtta, kui sai uue üles panna,” selgitas Paras. „Kui mõni oleks vahepeal avastanud, siis oleks skandaal tulnud.”
Ka Eestis on olnud oma Lidice
[caption id="attachment_429425" align="alignnone" width="1920"]
Kirbla küla hävitamine. Joonis: Elen Apsalon[/caption]
Teine maailmasõda pühkis maamunalt nii mitmedki külad, üks nendest asus ka Läänemaal.
Kõigepealt loo pealkirjast. Lidice oli küla Tšehhi vabariigis, mis hävitati Adolf Hitleri käsul täielikult 10. juunil 1942 kättemaksuks Reinhard Heydrichi (Tšehhi- ja Böömimaa valitseja, SS-obergruppenführer, politseikindral) mõrva eest. Tänapäeval teatakse taolisi sõdade ajal hävitatud külasid mitmel pool maailmaas. Kas selliseid külasid on olnud ka Eestis?
Lidicega küllaltki võrreldav on 1941. aasta juulis Kirbla külaga juhtunu. Ehk üksnes selle vahega, et inimohvreid oli Kirblas vähem. Aga neid ei saanudki palju olla, sest enamik külaelanikke oli Kirblast hirmuga põgenenud. Jäänud olid vaid mõned vanurid ja haiged.
Kirbla küla hävitamine. Joonis: Elen Apsalon[/caption]
Teine maailmasõda pühkis maamunalt nii mitmedki külad, üks nendest asus ka Läänemaal.
Kõigepealt loo pealkirjast. Lidice oli küla Tšehhi vabariigis, mis hävitati Adolf Hitleri käsul täielikult 10. juunil 1942 kättemaksuks Reinhard Heydrichi (Tšehhi- ja Böömimaa valitseja, SS-obergruppenführer, politseikindral) mõrva eest. Tänapäeval teatakse taolisi sõdade ajal hävitatud külasid mitmel pool maailmaas. Kas selliseid külasid on olnud ka Eestis?
Lidicega küllaltki võrreldav on 1941. aasta juulis Kirbla külaga juhtunu. Ehk üksnes selle vahega, et inimohvreid oli Kirblas vähem. Aga neid ei saanudki palju olla, sest enamik külaelanikke oli Kirblast hirmuga põgenenud. Jäänud olid vaid mõned vanurid ja haiged. 
Kirblas tähistati kaitselahingute alguse 79. aastapäeva
[gallery ids="388367,388368,388369,388370,388371,388372,388373,388374,388375,388376,388377,388378,388379,388380,388381,388382,388383,388384,388385,388386,388387,388388,388389,388390,388391,388392,388393,388394,388395,388396,388397,388398,388399,388400,388401,388402,388403"]
Fotod: Urmas Lauri
Teisipäeva, 7. veebruari õhtul tähistati Kirblas Eesti kaitselahingute alguse 79. aastapäeva.
Vene sõdurite ühishaud jäi Taebla uuele koolile ette
[caption id="attachment_280906" align="aligncenter" width="2048"]
Taebla kooli juures, kuuseheki kõrval kunagise suure maantee ääres olnud hauast välja kaevatud nõukogude sõdurite säilmed maetakse ümber. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Taebla kooli juures olnud Teises maailmasõjas hukkunud vene sõdurite mälestuskivi on teisaldatud ja sealsest ühishauast leitud 11 hukkunu säilmed maetakse ümber Maardu kalmistule.
„Haud on teisaldatud korrektselt, kuid sellest ettevõtmisest on unustatud teatada kohalikule muinsuskaitseametnikule,” nentis muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets.
Taebla kooli juures, kuuseheki kõrval kunagise suure maantee ääres olnud hauast välja kaevatud nõukogude sõdurite säilmed maetakse ümber. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Taebla kooli juures olnud Teises maailmasõjas hukkunud vene sõdurite mälestuskivi on teisaldatud ja sealsest ühishauast leitud 11 hukkunu säilmed maetakse ümber Maardu kalmistule.
„Haud on teisaldatud korrektselt, kuid sellest ettevõtmisest on unustatud teatada kohalikule muinsuskaitseametnikule,” nentis muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets. 
