Silt: Tarvo Valker

[caption id="attachment_467712" align="alignnone" width="1600"] Hallhaned. Foto: Tarvo Valker[/caption] Pika, külma talve järel jõudsid rändlinnud esimeste soojade ilmade saabudes erakordselt kiiresti kohale. Linnuvaatleja Tarvo Valker ütles, et esimesed hallhaned, põldlõokesed ja kiivitajad saabusid Saaremaale läinud nädala keskel. Läänemaale jõudis esimene hallhani paar päeva hiljem reedel, nädalavahetuseks olid kohal ka kiivitajad ja lõokesed. Valkeri sõnul on tähelepanuväärne, et ränne on nii jõuline. „Muidu on Saaremaale ja mandrile jõudmise vahe pikem. Väga kiiresti rühivad edasi,” ütles Valker. Haapsalus on kohal künnivaresed. „Kümmekond talvitus kohapeal, aga praeguseks on neid juba rohkem,” märkis Valker. Künnivaresed on jõudnud ka Linnamäele. Vallker ennustas, et s

[caption id="attachment_467712" align="alignnone" width="1600"] Hallhaned. Foto: Tarvo Valker[/caption] Eesti ornitoloogiaühing ootab ka sel kevadel inimestelt teateid saabunud rändlindudest. Kuni mai lõpuni on oodatud teated näiteks kiivitaja, linavästriku, valge-toonekure, ööbiku ja loomulikult ka kõigi teiste rändlindude saabumise kohta. Teates tuleb märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, täpne asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus. Oluline on, et vaatleja oleks täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi. Täpse vaatluste tegemise juhendi leiab ornitoloogiaühingu kodulehelt eoy.ee/fenovaatlused. Vaatluste koordinaatori Tarvo Valkeri sõnul

[caption id="attachment_464593" align="alignnone" width="1024"] Talvine aialinnuvaatlus. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Reedest pühapäevani peetakse ornitoloogiaühingu teatel taas talvist aialinnuvaatlust. Neil päevadel tuleb endale sobival ajal vaadelda aias, rõdul, pargis või aknast nähtaval alal ühe tunni jooksul linde, märkida üles nähtud liigid ja iga liigi maksimaalne korraga nähtud isendite arv. Seejärel tuleb edastada tulemused elektroonilise või paberankeediga Eesti ornitoloogiaühingule. Linnuvaatleja Tarvo Valker ütles Lääne Elule, et jaanuar on olnud väga talvine ja kindlasti on praegu eriti linnurikkad need aiad, kus neid toidetakse. „Kõige aktiivsemalt toituvad linnud hom

[caption id="attachment_463976" align="alignnone" width="1002"] Kalurite sõnul on kormoranid süüdi kalavaru vähenemises ja sestap tuleks neid rohkem küttida. Foto Urmas Lauri.[/caption] Kalanduskogud on pöördunud kliimaministeeriumi poole, et pikendada kormorani küttimise hooaega. Ideega on päri ka jahimeeste esindajad, kuid ministeerium ja linnuvaatleja mõttega ei nõustu. „Probleem on päris suur, muidu me seda ei teeks,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse liige Aivar Oruste. „Kliimaministeerium ei toeta kalanduskogude ettepanekut pikendada kormoranide küttimisaega, sest teadusuuringud ja rahvusvaheline praktika kinnitavad, et jaht ei ole kormoranide arvukuse ohjamiseks kõige tõhusam meede,” ütles kliimaministeeriumi jahinduse valdkonna juht Aimar Rakko. Viimase loenduse kohaselt on Eestis ligi 48 000 kormoranipaari, kuid kokku on lepitud,

[caption id="attachment_454915" align="alignnone" width="1920"] Valge Daami lavastus. Foto Juhan Hepner[/caption] Lääne Elu küsis kaheksalt läänlaselt, milline kultuuri- või spordielamus jäi neile möödunud aastast kõige enam meelde ja millist sündmust ootavad nad alanud aastal kõige rohkem. Jaanus Getreu, jalgpallitreener [caption id="attachment_463792" align="alignleft" width="394"] Jaanus Getreu. Foto Kaire Reiljan[/caption] Sporti meenutades oli mulle number üks Eesti-Itaalia MM-valikmäng 11. oktoobril, kus meie oma Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi lapsed olid tähtsal kohal. Sellist asja ei juhtu ilmselt enam kunagi, et lapsed saavad Itaalia jalgpalliässad platsile viia. Teiseks oli kergejõustiku MM Tokyos. Jälgin kergejõustiku MMi alates esimesest võistlusest 1980. aastate alguses Helsingis. Kolmandaks olid tähtsad Eesti meeste jalgpallimeistrivõistluste Premium liiga ja naiste meistrivõistlused, sest kunagised oma klubis alustanud lapsed mängivad nüüd seal. Meie enda v

[caption id="attachment_461033" align="alignnone" width="1920"] Pääsukesed. Foto Reeli Silde..[/caption] Linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul võis veel novembri alguses Haapsalus kohata suitsupääsukesi ringi lendamas.

[caption id="attachment_457108" align="alignnone" width="1920"] Looduskaitsja ja loodusgiid Tarvo Valker. Foto: Juhan Hepner[/caption] Suurt osa vääriselupaikadest ning ohustatud liikidest on võimalik tõhusalt kaitsta, kui keskkonnaamet lähtuks oma otsustusprotsessides parimast võimalikust ekspertteadmisest. Eesti looduskaitset kujundab aga üha enam metsatöösturite huvidest lähtuv päevapoliitika, mitte looduskaitsespetsialistide teaduspõhised soovitused. Hiljuti tuli ilmsiks, et kümme või enam aas

[caption id="attachment_458603" align="alignnone" width="1920"] Sinitihane. Foto: Urmas Lauri[/caption] Puisest rändas septembri lõpus ühe päeva jooksul läbi 35 000 sinitihast. Linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul ei ole kunagi varem ühes kohas ühe päeva jooksul nii palju rändel sinitihaseid nähtud. „Tihaseid on tänavu väga palju liikvel. On olnud hea pesitsusaasta,” märkis Valker. Esmaspäeval rändas Sõrve sääre

[caption id="attachment_457108" align="alignnone" width="1920"] Linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul rändab praegu palju tihaseid. Lähiajal on oodata ka sookurgi. Foto: Juhan Hepner[/caption] Staažika linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul ei pea suleliste sügisrände jälgimiseks kodust kaugele sõitma. Huvitavat vaatlemist leidub looduses nii praegu kui ka järgmistel nädalatel. „Ühest küljest on september olnud üsna soe ja mitmel pool on näha liike, kes on rändega hiliseks jäänud. Eriti põnev on märgata tihaste arvukat invasiooniliikumist, mis tähendab, et nii Eestis kui ka põhja

[caption id="attachment_456338" align="alignnone" width="696"] Siberi tõmmuvaeras. Margus Ellermaa[/caption] Soome linnuvaatlejad nägid läinud nädalal Põõsaspea neemel meil haruldasi siberi tõmmuvaerast ja ida-mustvaerast. Siberi tõmmuvaeras möödus Põõsaspealt eile. „Mõlemad liigid on meil üsna haruldased külalised, paar-kolm vaatlust aastas,“ ütles linnuvaatleja Tarvo Valker. Siberi tõmmuvaerast võibki näha vaid sügisrände ajal Põõsaspeal, ida-mustvaerast peale Põõsaspea ka Ristnas. „Septembris-oktoobris võib mõni veel läbi lipsata,“ ütles Valker. Mõned üksikud siberi tõmmu-