Silt: Tarvo Valker

[caption id="attachment_476288" align="alignnone" width="590"] Kääpakotkas. Tarvo Valker[/caption] Linnuvaatleja Tarvo Valker nägi läinud reedel Varikul Eestis haruldasest eksikülalisest kääpakotkast. Varem on lindu märgatud vaid kaks korda: 2018. aasta suvel paarikuise vahega Järvamaal ja Saaremaal. Valkeri sõnul võis toona tegu olla ühe ja sama linnuga. Valkeri nähtud kääpakotkas Varikul lähenes metsa kohal laueldes Suursoo poolt ja maandus Valkeri lähedale põllule rohu sisse, kuhu ta jäi tunnikeseks paigale, et siis lendu jätkata. Valker ütles, et tegu oli mullu koorunud noorlinnuga. Lõunapoolse liigina võis sulelise Valkeri sõnul meile eksitada soojalaine ja tugev lõunatuul. Kääpakotkast on kohatud Soomes ja Lätis, aga haruldane on ta terves regioonis. Läinud kolmapäe

[caption id="attachment_169802" align="alignnone" width="960"] Raisakotkas. Arhiiv[/caption] Linnuvaatleja Tarvo Valker nägi kolmapäeval Matsalu lahe lõunakaldal Keemu linnutorni lähistel rannaniidul Eestis haruldast raisakotkast. Valker ütles, et märkas raisakotkast, kui oli Salmi rannaniidul haudelindude loendust tegemas. „Tundus kahtlaselt suur ja õnnestus binoklisse saada,” ütles Valker. Fotoaparaati tal kaasas ei olnud ja sulelisest tegi ta pilti mobiiliga, et nähtut tõendada. Raisakotkast on Läänemaal varem nähtud neli-viis korda ja meile satub ta haruldase eksikülalisena. Valker nägi teda viimati 2015. aastal Haeskas, kuhu lind mitmeks nädalaks paigale jäi. Eestis on raisakotkast nähtud 14-15 korda, mõnikord on lind raipesööjana jäänud rajakaamerasse metsaloomade söödapl

[caption id="attachment_474393" align="alignnone" width="500"] Rukkirääk. Foto: Vikipeedia / Richard Wesley[/caption] Ornitoloogiaühing kutsub üles loendama öölaulikuid, et koguda teavet öösel häälitsevate lindude arvukuse kohta. Peale ööbiku häälitsevad öösiti rukkirääk, põldvutt, täpikhuik, öösorr, ritsik- ja roolinnud. Linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul võib neid kõiki kohata ka Läänemaal. „Põldvutt on haruldasem ja sõltub aastast,” märkis Valker. Loendama on oodatud need, kes tunnevad linde laulu järgi ja ei pelga öisel ajal ringi liikuda. Loendusperioode on kolm: 20.–31. mai, 1.–12. juuni ja 13.–24. juuni. Igal perioodil tuleks öölaulikuid määrata ja loendada üks kord kella 2

[caption id="attachment_457108" align="alignnone" width="1920"] Linnuvaatleja Tarvo Valker. Foto: Juhan Hepner[/caption] On tore, et linnarahvas on lindude pesitsusajal valvas ning tunneb nende käekäigu pärast muret. Võin rahustuseks öelda, et rattaretke osalejate autod pargiti intensiivselt hooldatavale haljasalale, kus lindude pesi tegelikult ei leidu. Suured linnukolooniad asuvad Eeslahe laidudel, kuid neid ei häiri sadu meetreid eemale parkivad autod. Kuna lähedal asuvatel laidudel pesitsenud hallhaned jalutavad mereäärsetel haljasaladel tihti oma poegadega, siis võib ekslikult jääda mulje, nagu nad pesitseksid seal. Neile kõigile on seal piisavalt toitumisvõimalusi, sest samad

[caption id="attachment_473771" align="alignnone" width="1920"] Munad kadusid pesast üleöö. Foto: Adam Cullen[/caption] Veel läinud pühapäeval oli Westmeri sadama slpil pesitsenud luigepaari pesas kolm muna, esmaspäeva hommikuks olid need aga kadunud nagu tina tuhka. Haapsallasest kirjanik ja tõlkija Adam Cullen ütles Lääne Elule, et pühapäeval oli pesaga kõik korras, luik pesal. „Tegi vee peal tiiru ja kiirustas tagasi, et peletada minema munadest huvitatud vares,” ütles Cullen. Kui Cullen järgmisel päeval lapsele pesa tahtis näidata, oli see tühi ja ka luikedest polnud jälgegi. Olnut meenutas vaid silt võrkaial, et slipil pesitseb luik, keda ei maksa häirida. Westmeri sadama kapten Karel Saarkopli ütles Lääne Elule, et luigepesa tekkis slipile paar nädalat tagasi üleöö ja üleöö see ka kadus. „Tekkis pesa, paar hakkas hauduma. Panime slipi lukku, et nüüd on nii,” ütles Saarkopli. Otsustati paigaldada ka silt. Pühapäeva õhtul oli veel kõik korras, luigepaar kohal. Esmasp

[caption id="attachment_473587" align="alignnone" width="1920"] Linnuvaatleja Tarvo Valker looduskaitse hõbemärgiga. Foto erakogu[/caption] Läänemaa linnuvaatleja Tarvo Valkerile andis energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt esmaspäeval looduskaitsekuu avamisel üle looduskaitse hõbemärgi. Looduskaitsemärgi sai esmaspäeval kuus inimest, kes on oma tegevusega aidanud kaasa Eesti looduse hoidmisele ja väärtustamisele. Valkeri puhul tõsteti esile, et ta on ligi veerandsaja aasta jooksul olnud üks aktiivsemaid linnuhariduse ja -harrastuse eestkõnelejaid. Tema sagedased esinemised meedias on aidanud populariseerida linnuvaatlusharrastust. Lisaks on Valker kuue linnuraamatu autor ja

[caption id="attachment_472253" align="alignnone" width="1920"] Kui Lääne Elu eile Nigulas käis, olid kured uue pesa ehitanud. Üks istus pesal, nii et ainult peanupp paistis. Foto: Andra Kirna[/caption] Lääne-Nigula keskkonnaametnik Aivi Heinleht küsis pesitsusajal eriluba hävitada Nigula kurepesa põhjendusega, et vald ei taha kahjunõudeid, kui kurg peaks elanike vara lõhkuma. Heinleht taotles keskkonnaametilt luba pesa eemaldada 21. aprillil – nädal aega pärast pesitsusrahu algust. „Oleme teadlikud, et pesitsushooaeg algas 15. aprillil. Soovime erandlikku luba. Saime sama elektriposti otsas asunud kurepesa eemaldamiseks teie loa eelmisel sügisel ja töö sai tehtud. Sel kevadel hakkasid

[caption id="attachment_471600" align="alignnone" width="1920"] Metsis eksis Paliverre. Foto: Andra Kirna[/caption] Pühapäeval jalutas Palivere poe juures metsisekana. Looduskaitsja Tarvo Valker ütles Lääne Elule, et tegemist on eeldatavasti sama emalinnuga, kes juba kolmandat aastat ilmub kevadel metsiste pesitsusajal Palivere alevikku. „Tegu on linnu käitumishäirega. See on sagedasem metsisekukkedel, kuid aeg-ajalt esineb ka selliseid hulljulgeid metsisekanasid,” ütles Valker. Tema sõnul on selle üks põhjus kindlasti metsade intensiivne majandamin

[caption id="attachment_471421" align="alignnone" width="1280"] Foto Andra Kirna[/caption] Nigula küla elanik lõhkus ära kortermajade vahel posti otsas asuva valge-toonekurgede pesa, kus linnud olid juba pesitsema asunud. Linnuvaatleja Tarvo Valker ütles Lääne Elule, et sellisel teol ei ole mitte mingisugust õigustust. „Linnupoegade, munade ja asustatud pesade hävitamine on seadusega keelatud ning käsitletav keskkonnaalase rikkumise ja väärteona,” ütles Valker. Sama kinnitas keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik Kaja Lotman. „Seadus ütleb, et pesitsusajal on keelatud linde tahtlikult häirida,” ütles Lotman. Kui Lääne Elu neljapäeval Nigulas käis, olid kured kahekesi juba uut pesa ehitamas. Üle hoovi laugles lind, nokas oksad, ja maandus pesal oleva kaaslase juurde. M

[caption id="attachment_457108" align="alignnone" width="1920"] Linnuvaatleja Tarvo Valker. Foto: Juhan Hepner[/caption] Vahepeal soiku jäänud arutelud Matsalu rahvuspargi lähistele rajatava tuulepargi üle on taas hoogu saanud. Möödunud nädalal kirjutas sellest arvamusloo Urmas Sukles (valimisliit HaRi). Jagan endise linnapea muret. Sellest teemast saab minu arvates üks keskkonnaameti looduskaitseliste otsuste sõltumatust ja kvaliteeti näitav lakmus. Linnukaitse eksperdina ei ole ma tuugenite kategooriline vastane. Taastuvenergeetika mõistlik arendamine Eestis on kahtlemata vajalik. Linnustiku ja muu elustiku seisukohast on ennekõike küsimus selles, kuhu neid tuulikuid rajame. Kuigi leevendusmeetmetega on negatiivseid mõjusid mõnele linnuliigile võimalik maandada, on paljudele lindudele mõjud ja riskid väga suured ning ulatuvad isegi enama kui viie kilomeetri kaugusele tuugenitest. Seetõttu on parim linnukaitseline leevendusmeede planeerida tuulepargid võimalikult vähese linnurikkusega aladele – eemale loodusmaastikust ning kaitsealade vahetust lähedusest. Looduskaitselistest aspektidest lähtuvalt on tuuleparkide rajamise võimalikkust loogiline uurida ennekõike rikutud töö