Silt: Tarvo Valker

USAs, Mehhikos ja Kanadas üle kuu aja kestnud jalgpalli maailmameistrivõistlused said kuldse punkti Eesti aja järgi ööl vastu esmaspäeva, mil Hispaania alistas finaalis lisaajal Argentina 1:0. Lääne Elu küsis neljalt läänlasest jalgpallisõbralt, millised olid nende muljed turniirist. Jaanus Getreu Kõige emotsionaalsem oli see, et väikesed riigid tegid hea turniiri. Mulle olid väga sümpaatsed Roheneemesaared, samuti Curaçao. See on üks selle turniiri võtmesõna. Finaalis ei oodanud ma Argentinalt nii kehva mängu. Kui teed null lööki väravale ja null lööki raamidesse, siis selge see, et sellise mänguga maailmameistriks ei tule. Olen Argentina fänn juba üle neljakümne aasta ning olen küll

[caption id="attachment_478602" align="alignnone" width="1920"] Hakipoeg. Foto: Mai-Liis Vikman[/caption] Haapsalu pere võttis juuni algul enda hoole alla vigastatud hakipoja ning aitas ta jalule. „Juuni alguses helistati mu isale, et ventilatsioonitorus on vigastatud lind,” ütles Mai-Liis Vikman. Tüdruku sõnul oli leitud hakipoeg väga väike ega olnud ise võimeline toitu leidma ja lendama. Vikmanid võtsid linnupoja enda hoole alla, hankisid talle magamiseks puuri ning toitsid teda niiske kassitoidu ja puuviljaga. Mai-Liis Vikmani sõnul meeldisid hakipojale eriti maasikad ja arbuus. Linnuvaatleja Tarvo Valker ütles, et hakid ongi kõigesööjad ja laia menüüga. Nüüd on hakipoeg juba suu

[caption id="attachment_478219" align="alignnone" width="1920"] Kurepojad pesas. Foto: Aivar Õepa[/caption] Nigula kortermajade vahel pesitseva valge-toonekurepaari pesas, mille kohalik elanik aprillis ära lõhkus ja mida kohalik omavalitsus hävitada üritas, sirgub kaks poega. Eile paistis pesast kaks peanuppu ja kurehakatised sirutasid kaelu, nokad lahti. Üks vanematest istus pesa lähistel tänavavalgusti peal, teine ületas autosid pelgamata tee ja patseeris põllul. Aprillis tagus kohalik elanik pesa tokiga posti otsast alla, aga linnud ehitasid kibekiiresti uue. Mees lubas lõhkuda, kuni kured loobuvad, sest kartis, et linnud kahjustavad tema autot. Teistele elanikele kurepaar meeldis

[caption id="attachment_476288" align="alignnone" width="590"] Kääpakotkas. Tarvo Valker[/caption] Linnuvaatleja Tarvo Valker nägi läinud reedel Varikul Eestis haruldasest eksikülalisest kääpakotkast. Varem on lindu märgatud vaid kaks korda: 2018. aasta suvel paarikuise vahega Järvamaal ja Saaremaal. Valkeri sõnul võis toona tegu olla ühe ja sama linnuga. Valkeri nähtud kääpakotkas Varikul lähenes metsa kohal laueldes Suursoo poolt ja maandus Valkeri lähedale põllule rohu sisse, kuhu ta jäi tunnikeseks paigale, et siis lendu jätkata. Valker ütles, et tegu oli mullu koorunud noorlinnuga. Lõunapoolse liigina võis sulelise Valkeri sõnul meile eksitada soojalaine ja tugev lõunatuul. Kääpakotkast on kohatud Soomes ja Lätis, aga haruldane on ta terves regioonis. Läinud kolmapäe

[caption id="attachment_169802" align="alignnone" width="960"] Raisakotkas. Arhiiv[/caption] Linnuvaatleja Tarvo Valker nägi kolmapäeval Matsalu lahe lõunakaldal Keemu linnutorni lähistel rannaniidul Eestis haruldast raisakotkast. Valker ütles, et märkas raisakotkast, kui oli Salmi rannaniidul haudelindude loendust tegemas. „Tundus kahtlaselt suur ja õnnestus binoklisse saada,” ütles Valker. Fotoaparaati tal kaasas ei olnud ja sulelisest tegi ta pilti mobiiliga, et nähtut tõendada. Raisakotkast on Läänemaal varem nähtud neli-viis korda ja meile satub ta haruldase eksikülalisena. Valker nägi teda viimati 2015. aastal Haeskas, kuhu lind mitmeks nädalaks paigale jäi. Eestis on raisakotkast nähtud 14-15 korda, mõnikord on lind raipesööjana jäänud rajakaamerasse metsaloomade söödapl

[caption id="attachment_474393" align="alignnone" width="500"] Rukkirääk. Foto: Vikipeedia / Richard Wesley[/caption] Ornitoloogiaühing kutsub üles loendama öölaulikuid, et koguda teavet öösel häälitsevate lindude arvukuse kohta. Peale ööbiku häälitsevad öösiti rukkirääk, põldvutt, täpikhuik, öösorr, ritsik- ja roolinnud. Linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul võib neid kõiki kohata ka Läänemaal. „Põldvutt on haruldasem ja sõltub aastast,” märkis Valker. Loendama on oodatud need, kes tunnevad linde laulu järgi ja ei pelga öisel ajal ringi liikuda. Loendusperioode on kolm: 20.–31. mai, 1.–12. juuni ja 13.–24. juuni. Igal perioodil tuleks öölaulikuid määrata ja loendada üks kord kella 2

[caption id="attachment_457108" align="alignnone" width="1920"] Linnuvaatleja Tarvo Valker. Foto: Juhan Hepner[/caption] On tore, et linnarahvas on lindude pesitsusajal valvas ning tunneb nende käekäigu pärast muret. Võin rahustuseks öelda, et rattaretke osalejate autod pargiti intensiivselt hooldatavale haljasalale, kus lindude pesi tegelikult ei leidu. Suured linnukolooniad asuvad Eeslahe laidudel, kuid neid ei häiri sadu meetreid eemale parkivad autod. Kuna lähedal asuvatel laidudel pesitsenud hallhaned jalutavad mereäärsetel haljasaladel tihti oma poegadega, siis võib ekslikult jääda mulje, nagu nad pesitseksid seal. Neile kõigile on seal piisavalt toitumisvõimalusi, sest samad

[caption id="attachment_473771" align="alignnone" width="1920"] Munad kadusid pesast üleöö. Foto: Adam Cullen[/caption] Veel läinud pühapäeval oli Westmeri sadama slpil pesitsenud luigepaari pesas kolm muna, esmaspäeva hommikuks olid need aga kadunud nagu tina tuhka. Haapsallasest kirjanik ja tõlkija Adam Cullen ütles Lääne Elule, et pühapäeval oli pesaga kõik korras, luik pesal. „Tegi vee peal tiiru ja kiirustas tagasi, et peletada minema munadest huvitatud vares,” ütles Cullen. Kui Cullen järgmisel päeval lapsele pesa tahtis näidata, oli see tühi ja ka luikedest polnud jälgegi. Olnut meenutas vaid silt võrkaial, et slipil pesitseb luik, keda ei maksa häirida. Westmeri sadama kapten Karel Saarkopli ütles Lääne Elule, et luigepesa tekkis slipile paar nädalat tagasi üleöö ja üleöö see ka kadus. „Tekkis pesa, paar hakkas hauduma. Panime slipi lukku, et nüüd on nii,” ütles Saarkopli. Otsustati paigaldada ka silt. Pühapäeva õhtul oli veel kõik korras, luigepaar kohal. Esmasp

[caption id="attachment_473587" align="alignnone" width="1920"] Linnuvaatleja Tarvo Valker looduskaitse hõbemärgiga. Foto erakogu[/caption] Läänemaa linnuvaatleja Tarvo Valkerile andis energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt esmaspäeval looduskaitsekuu avamisel üle looduskaitse hõbemärgi. Looduskaitsemärgi sai esmaspäeval kuus inimest, kes on oma tegevusega aidanud kaasa Eesti looduse hoidmisele ja väärtustamisele. Valkeri puhul tõsteti esile, et ta on ligi veerandsaja aasta jooksul olnud üks aktiivsemaid linnuhariduse ja -harrastuse eestkõnelejaid. Tema sagedased esinemised meedias on aidanud populariseerida linnuvaatlusharrastust. Lisaks on Valker kuue linnuraamatu autor ja

[caption id="attachment_472253" align="alignnone" width="1920"] Kui Lääne Elu eile Nigulas käis, olid kured uue pesa ehitanud. Üks istus pesal, nii et ainult peanupp paistis. Foto: Andra Kirna[/caption] Lääne-Nigula keskkonnaametnik Aivi Heinleht küsis pesitsusajal eriluba hävitada Nigula kurepesa põhjendusega, et vald ei taha kahjunõudeid, kui kurg peaks elanike vara lõhkuma. Heinleht taotles keskkonnaametilt luba pesa eemaldada 21. aprillil – nädal aega pärast pesitsusrahu algust. „Oleme teadlikud, et pesitsushooaeg algas 15. aprillil. Soovime erandlikku luba. Saime sama elektriposti otsas asunud kurepesa eemaldamiseks teie loa eelmisel sügisel ja töö sai tehtud. Sel kevadel hakkasid