Silt: Tarvo Valker

[caption id="attachment_457108" align="alignnone" width="1920"] Linnuvaatleja Tarvo Valker. Foto: Juhan Hepner[/caption] Vahepeal soiku jäänud arutelud Matsalu rahvuspargi lähistele rajatava tuulepargi üle on taas hoogu saanud. Möödunud nädalal kirjutas sellest arvamusloo Urmas Sukles (valimisliit HaRi). Jagan endise linnapea muret. Sellest teemast saab minu arvates üks keskkonnaameti looduskaitseliste otsuste sõltumatust ja kvaliteeti näitav lakmus. Linnukaitse eksperdina ei ole ma tuugenite kategooriline vastane. Taastuvenergeetika mõistlik arendamine Eestis on kahtlemata vajalik. Linnustiku ja muu elustiku seisukohast on ennekõike küsimus selles, kuhu neid tuulikuid rajame. Kuigi leevendusmeetmetega on negatiivseid mõjusid mõnele linnuliigile võimalik maandada, on paljudele lindudele mõjud ja riskid väga suured ning ulatuvad isegi enama kui viie kilomeetri kaugusele tuugenitest. Seetõttu on parim linnukaitseline leevendusmeede planeerida tuulepargid võimalikult vähese linnurikkusega aladele – eemale loodusmaastikust ning kaitsealade vahetust lähedusest. Looduskaitselistest aspektidest lähtuvalt on tuuleparkide rajamise võimalikkust loogiline uurida ennekõike rikutud töö

[caption id="attachment_469834" align="alignnone" width="1920"] Linnade linnuvaatluspäev Haapsalus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Linnade linnuvaatluse koordinaator Tarvo Valker ütles esmaspäeval Lääne Elule, et tänavuse linnade linnuvaatluspäeva võitis Tallinn, kus vaadeldi kokku 114 liiki sulelisi. „Seal jagati ühiselt täiesti piirkonnad ära, kus keegi vaatles,” selgitas ta. Teiseks tuli Pärnu 87 liigiga ja kolmanda koha sai 83 liigiga Haapsalu. „See oli üsna ootuspärane keskmine tulemus varase kevade kohta. Ennustasin, et üle 80 liigi ikkagi Haapsalus kohatakse. Võibolla oleks isegi oodanud mõne liigi rohkem. Sellisel varasel kevadel ehk isegi 90 liiki, aga kindlasti on see lii

[caption id="attachment_469649" align="alignnone" width="1920"] Lagled. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Eesti ornitoloogiaühingu linnade linnuvaatluspäev toimub sellel pühapäeval. Kella viiest hommikul kell üheni päeval tehtud vaatluste põhjal selgub taas Eesti linnuliigirikkaim linn. Vaatluspäeva koordinaator Tarvo Valker ütles Lääne Elule, et tänavune linnukevad on keskmisest varasem. „Kui vähegi ilm soosib, siis tulevad liiginimekirjad pühapäeval linnades päris pikad. Kui vaadata Haapsalus ringi, siis Tagalaht on täielikult jäävaba. 25 aasta jooksul, kui linnade linnuvaatluspäev on toimunud, on mõnel aastal olnud isegi nii, et sel ajal sõidavad autod

[caption id="attachment_468806" align="alignnone" width="1920"] Suitsupääsukesed. Foto Reeli Silde[/caption] Selle kevade esimest suitsupääsukest nähti pühapäeval Sindis, linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul on tegu väga varase saabujaga. Seniste saabumiste rekordit see siiski ei purustanud. Kõigi aegade varaseim suitsupääsuke lendas mullu ringi 9. märtsil Pärnumaal Piklas. „Tänavune saabus kuus päeva hiljem,” märkis Valker. Märtsis näeb suitsupääsukesi siiski harva, tavaliselt jõuavad nad kohale aprilli alguses. Valkeri sõnul lendavad märtsikuised saabujad tõenäoliselt tagasi, kui ilm peaks külmemaks minema ja putukatega kitsas kätte tuleb. „Pääsukesed on väga head lendajad. Võimalik,

[caption id="attachment_467712" align="alignnone" width="1600"] Hallhaned. Foto: Tarvo Valker[/caption] Pika, külma talve järel jõudsid rändlinnud esimeste soojade ilmade saabudes erakordselt kiiresti kohale. Linnuvaatleja Tarvo Valker ütles, et esimesed hallhaned, põldlõokesed ja kiivitajad saabusid Saaremaale läinud nädala keskel. Läänemaale jõudis esimene hallhani paar päeva hiljem reedel, nädalavahetuseks olid kohal ka kiivitajad ja lõokesed. Valkeri sõnul on tähelepanuväärne, et ränne on nii jõuline. „Muidu on Saaremaale ja mandrile jõudmise vahe pikem. Väga kiiresti rühivad edasi,” ütles Valker. Haapsalus on kohal künnivaresed. „Kümmekond talvitus kohapeal, aga praeguseks on neid juba rohkem,” märkis Valker. Künnivaresed on jõudnud ka Linnamäele. Vallker ennustas, et s

[caption id="attachment_467712" align="alignnone" width="1600"] Hallhaned. Foto: Tarvo Valker[/caption] Eesti ornitoloogiaühing ootab ka sel kevadel inimestelt teateid saabunud rändlindudest. Kuni mai lõpuni on oodatud teated näiteks kiivitaja, linavästriku, valge-toonekure, ööbiku ja loomulikult ka kõigi teiste rändlindude saabumise kohta. Teates tuleb märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, täpne asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus. Oluline on, et vaatleja oleks täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi. Täpse vaatluste tegemise juhendi leiab ornitoloogiaühingu kodulehelt eoy.ee/fenovaatlused. Vaatluste koordinaatori Tarvo Valkeri sõnul

[caption id="attachment_464593" align="alignnone" width="1024"] Talvine aialinnuvaatlus. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Reedest pühapäevani peetakse ornitoloogiaühingu teatel taas talvist aialinnuvaatlust. Neil päevadel tuleb endale sobival ajal vaadelda aias, rõdul, pargis või aknast nähtaval alal ühe tunni jooksul linde, märkida üles nähtud liigid ja iga liigi maksimaalne korraga nähtud isendite arv. Seejärel tuleb edastada tulemused elektroonilise või paberankeediga Eesti ornitoloogiaühingule. Linnuvaatleja Tarvo Valker ütles Lääne Elule, et jaanuar on olnud väga talvine ja kindlasti on praegu eriti linnurikkad need aiad, kus neid toidetakse. „Kõige aktiivsemalt toituvad linnud hom

[caption id="attachment_463976" align="alignnone" width="1002"] Kalurite sõnul on kormoranid süüdi kalavaru vähenemises ja sestap tuleks neid rohkem küttida. Foto Urmas Lauri.[/caption] Kalanduskogud on pöördunud kliimaministeeriumi poole, et pikendada kormorani küttimise hooaega. Ideega on päri ka jahimeeste esindajad, kuid ministeerium ja linnuvaatleja mõttega ei nõustu. „Probleem on päris suur, muidu me seda ei teeks,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse liige Aivar Oruste. „Kliimaministeerium ei toeta kalanduskogude ettepanekut pikendada kormoranide küttimisaega, sest teadusuuringud ja rahvusvaheline praktika kinnitavad, et jaht ei ole kormoranide arvukuse ohjamiseks kõige tõhusam meede,” ütles kliimaministeeriumi jahinduse valdkonna juht Aimar Rakko. Viimase loenduse kohaselt on Eestis ligi 48 000 kormoranipaari, kuid kokku on lepitud,

[caption id="attachment_454915" align="alignnone" width="1920"] Valge Daami lavastus. Foto Juhan Hepner[/caption] Lääne Elu küsis kaheksalt läänlaselt, milline kultuuri- või spordielamus jäi neile möödunud aastast kõige enam meelde ja millist sündmust ootavad nad alanud aastal kõige rohkem. Jaanus Getreu, jalgpallitreener [caption id="attachment_463792" align="alignleft" width="394"] Jaanus Getreu. Foto Kaire Reiljan[/caption] Sporti meenutades oli mulle number üks Eesti-Itaalia MM-valikmäng 11. oktoobril, kus meie oma Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi lapsed olid tähtsal kohal. Sellist asja ei juhtu ilmselt enam kunagi, et lapsed saavad Itaalia jalgpalliässad platsile viia. Teiseks oli kergejõustiku MM Tokyos. Jälgin kergejõustiku MMi alates esimesest võistlusest 1980. aastate alguses Helsingis. Kolmandaks olid tähtsad Eesti meeste jalgpallimeistrivõistluste Premium liiga ja naiste meistrivõistlused, sest kunagised oma klubis alustanud lapsed mängivad nüüd seal. Meie enda v

[caption id="attachment_461033" align="alignnone" width="1920"] Pääsukesed. Foto Reeli Silde..[/caption] Linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul võis veel novembri alguses Haapsalus kohata suitsupääsukesi ringi lendamas.