Silt: Tarvo Valker

[caption id="attachment_443942" align="alignnone" width="1600"] Linavästrik. Foto Jaanus Getreu[/caption] Eesti ornitoloogiaühing kutsub üles teatama saabuvatest rändlindudest. „Lähipäevil muutub ilm soojemaks ja oodata on kiivitajate ning põldlõokeste saabumist,” ütles linnuvaatleja Tarvo Valker. „Arvukam saabumine algab märtsis, hilisemad liigid jõuavad kohale mais.” Pehme talve tõttu on paljud lähirändurid jäänud meile talvituma. „Näiteks vaadeldi sel talvel rekordiliselt palju hoburästaid ja arvukalt

[caption id="attachment_443379" align="aligncenter" width="1600"] Kiivitaja. Foto: Tarvo Valker[/caption] Linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul hakkab linnukevad vabariigi aastapäeva paiku pihta ja es

[caption id="attachment_442635" align="alignnone" width="1600"] Hallhaned. Marko Valker[/caption] Linnukevad tõotab tulla varane, sest kevadränne on alanud ja esimesed saabujad kohal. „Nädalavahetusel nähti Tartumaal esimest hallhane ja Pärnumaal Häädemeeste kandis sookurge,” ütles linnuvaatleja Tarvo Valker. Kui pakast ei tule, siis Läänemaal peaksid esimesed kiivitajad, lõokesed ja hallahaned kohal olema kümmekonna päeva pärast. Haapsallu on talvituma jäänud sadakond kuldnokka. „Kui on külmem, siis käivad söögimajades, kui soojem, siis leiavad toitu muruplatsidelt või lendavad linnast välja põldudele,” ütles Valker. Jaanuari temperatuur on olnud pikaajalisest keskmisest neli kraadi soojem. Kuldnokad talvituvad Poolas, Saksamaal ja Hollandis, kus tingimused ongi enam-vähem sellised nagu

[caption id="attachment_382210" align="alignnone" width="2000"] Ornitoloogiaühing kutsub taas talviseid aialinde loendama. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eesti ornitoloogiaühing kutsub reedest pühapäevani talviseid aialinde vaatlema. Sel nädalavahetusel, 24.–26. jaanuarini toimub juba kuueteistkümnendat korda Eesti suurim linnuvaatlusüritus. Kaasalöömiseks tuleb vabalt valitud päeval ühe tunni jooksul vaadelda koduaias,

[caption id="attachment_434685" align="alignnone" width="1920"] Linnuvaatleja Tarvo Valker rõngaste tasuliseks muutumises enamikule harrastajaile suurt probleemi ei näe. Foto Kaire Reiljan[/caption] Keskkonnaagentuur kavatseb muuta lindude ja nahkhiirte märgistusrõngad tasuliseks. Linnuvaatlejate seas tekitab plaan vastakaid arvamusi. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Ragne Erimäe ütles Lääne Elule, et rõngastamine on tasuline mitmel pool Euroopas, sealhulgas näiteks Belgias, Hollandis, Suurbritannias, Poolas, Slovakkias ja Tšehhis. Eestis on rõngaste eest seni maksnud riik. Erimäe sõnul on plaanitava muudatuse põhjus ühelt poolt keeruline majanduslik seis Eestis, sest rõngastamise korraldamisest tekib riigile töökoormus ja halduskulu. Teisalt on praegune olukord, kus kõik soovijad saavad märgistamiseks tasuta rõngaid, toonud kaasa probleeme, märkis ta. „Kõik märgistajad ei tunneta selle tegevusega kaasnevat vastutust. Taotletakse luba, kuigi pole plaanis aktiivselt iseseisvalt märgistamist alustada, aruandeid ei esitata õigeaegselt, märgistamiste lõpetamisel jäetakse märgised tagastamata, märgiste kaotamisest ei anta teada, vaid küsitakse nende asendamiseks uusi j

[caption id="attachment_439148" align="aligncenter" width="1920"] Mustlagle Põõsaspeal. Foto: Tarvo Valker[/caption] Linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul viivitavad meie lähedal talvituvad sulelised rändega, sest novembrikuu oli keskmisest märksa soojem. Detsembri esimestel pä

[caption id="attachment_424999" align="alignnone" width="1920"] Linnuvaatleja Tarvo Valker. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Linnuvaatleja Tarvo Valkeri mullu detsembris Facebookis tehtud üleskutset vaadelda aastas sada linnuliiki järgib üle 700 inimese, kellest üle 250 on saanud sada sulelist täis. „Kõige aktiivsemad vaatlejad on kirja saanud üle 250 liigi,” ütles Valker. „Tavaelu kõrvalt on see väga korralik tulemus.” Eesti aas

[caption id="attachment_438625" align="alignnone" width="1401"] Kormorane näeb sageli meres kividel konutamas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Eesti ornitoloogiaühing on kuulutanud 2025. aasta linnuks kormorani – linnu, kelle suhtes on inimestel vastakad tunded. Kormoran, teise nimega karbas, võib oma musta sulestiku ja kõvera kaelaga kividel tiibu kuivatades mõjuda tõesti kummituslikuna. Ka piirkonnad, kus nad pesitsevad, võivad aja jooksul muutuda tontlikuks kormorani väljaheidetest, mis hävitavad kõik rohelise. Kalamehed süüdistavad kormorane selles, et need söövad ära kalavarud. „Kormoran saigi aasta linnuks valitud seetõttu, et ta on saanud palju negatiivset tagasisidet,” ütles Eesti orni

[caption id="attachment_438139" align="alignnone" width="1920"] Aedkardinal Holboxis. Foto Tarvo Valker[/caption] Aeg Yucatáni poolsaarel möödus linnutiivul. Märkamatult oligi aeg kolmenädalase reisi viimase sihtkoha Holboxi avastamiseks. Cozumelist tagasi tulles teeme kiire peatuse Cancúnis, kus tagastame oma rendiauto. Samast läheme kohe ka Holboxi viivale bussile. Sinna sõidavad pisikesed ekspressbussid, kuhu mahub korraga kuus-seitse inimest. Sõit on kiire ja mugavas bussis tuleb mul uni kohe peale. Pärast pooletunnist uinakut avan korraks silmad ja märkan kohe teepervel naerupistrikku – taas enda jaoks uut linnuliiki. Pärast seda olen igaks juhuks ärkvel. Kes on kunagi Yucatánis käinud, sellele on Holboxi saar tõenäo

[caption id="attachment_437849" align="alignnone" width="1800"] Koolibri. Foto: Tarvo Valker[/caption] Pärast Calakmuli piirkonnaga tutvumist võtame piki poolsaare idakülge suuna taas põhja poole. Järgmiseks pikemaks peatuspaigaks saab olema Cozumeli saar. Cozumel on umbes kolmandiku võrra väiksem kui Hiiumaa. Saar asub mandrist küll veidi vähem kui 20 km kaugusel, kuid on sellegipoolest unikaalse loodusega. Saarel elab mitmeid endeeme [liik, mis esineb üksnes teatud piiratud alal – toim], kes mandril puuduvad. Muust maailmast rääkimata. Cozumelil leidub seitse endeemset imetajaliiki. Taolisi linnuliike on saarel kaks. Tegelikult on neid siin olnud kolm. Paraku pole Cozumeli pilalindu viimased 15 aastat enam keegi näinud ja suure tõenäosusega on see liik välja surnud. Üks kahest endeemsest linnuliigist jääb meile silma juba majutuskoha hoovis. Nimelt ilmub õitele toituma Cozumeli smaragdkoolibri. See on saarel ühtlasi kõige tavalisem koolibri. Kokku elab siin 20 000–50 000 Cozumeli smaragdkoolibrit