Silt: Talis Vare

[caption id="attachment_362106" align="alignnone" width="2000"] Peetrike saabus Haapsallu 2020. aastal. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu huvisõidurong Peetrike on läbinud remondikuuri ja avab suvehooaja mai keskel. Raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul nokitseti Peetrikese juures mitmeid asju, kuid remondi peamine eesmärk oli, et rongil oleks rohkem jõudu. „Võimsam mootor sai peale pandud. Nüüd peaks jõudu rohkem olema kui eelmisel hooajal,“ ütles Vare. Peetrikese välimus ei muutunud. „Vaatame hiljem, võibolla teeme täiendusi ja lisame kaunistusi,“ ütles Vare.

[caption id="attachment_360860" align="alignnone" width="557"] Raudteemuuseumi vedurite-vagunite hoidmiseks tuleb kolm väliala, millest kolmas (kaardil D) jääb esialgu reservi. Foto: Raudtee- ja sidemuuseumi kontseptsioon / joonis: Regina Lepmets[/caption] Mõne aasta pärast, kui rong jälle Haapsallu hakkab sõitma, peaks uue ilme ja püsiväljapaneku saama ka raudtee- ja sidemuuseum. Viimased paarkümmend aastat on raudteejaam olnud peamiselt muuseumi kasutada, kuid pärast rongiliikluse taastamist peavad jaamahoonesse ja selle ümbrusse sõbralikult ära mahtuma nii muuseumikülastajad kui ka rongi- ja bussireisijad. Jaamahoone saab tagasi oma algse otstarbe, sest Haapsallu saabuv reisirong hakkab taas peatuma ajaloolise perrooni ääres. Sellega, kuidas muuseum ja reisijad ära mahutada nii, et nad üksteist ei segaks, tegeles muuseum eelmisel aastal ning mõttetöö tulemusena ja kultuuriministeeriumi toel valmis uue ekspositsiooni kava.

[caption id="attachment_346341" align="alignnone" width="2000"] Töömehed sättisid veduri raudteejaama ees õigele kohale. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Neljapäeva pärastlõunal tõstis suur kraana Haapsalus jaamaesises pargis oma kohale kitsarööpmelise raudtee veduri, mis hakkab seal raudteemuuseumile tähelepanu tõmbama. Vedur toodi Haapsallu Tallinnast, kus see 1975. aastast seisis endise raudteekooli, nüüdse Euroopa kooli ees. Haapsalu raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on vedur neile kuulunud juba 2016. aastast, mil raudteekool tegevuse lõpetas. „Kool andis kogu oma dokumentatsiooni meile üle ja nende soov oli meile üle anda ka vedur,” lisas muuseumi juht Anton Pärn.

[caption id="attachment_329258" align="alignnone" width="2000"] Roheline Peetrike tegi esimesed proovisõidud sel nädalal, punane Peetrike leidis aga eile uue omaniku. Foto: Elen Freivald[/caption] Haapsalu linn müüs reedel punase huvisõidurongi Peetrike osta.ee oksjonil 19 050 euroga. Peetrike oli oksjonikeskkonnas müügis 15 000eurose alghinnaga. Reede keskpäeval lõppenud oksjonil läks viimaks tihedaks rebimiseks ja hind kerkis enam kui 4000 euro võrra. „Väga hea,” ütles vahetult pärast oksjoni lõppu Haapsalu linnavara spetsialist Madis Raudsepp.

[caption id="attachment_324276" align="alignnone" width="2000"] Raudteemuuseumi direktor Talis Vare. Foto: Urmas Lauri[/caption] Raudteemuuseum sai uue ekspositsiooni kontseptsiooni loomiseks muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi taotlusvoorust ligi 11 000 eurot. Raudtee- ja sidemuuseumi juhi Talis Vare sõnul peab muuseum aasta lõpuks välja mõtlema, mida ja kuidas külastajatele nii sise- kui ka väliekspositsioonis näitama hakata.

[caption id="attachment_319913" align="alignnone" width="2000"] Direktor Talis Vare sõnul on raudtee- ja sidemuuseumi selle aasta ülesanne ekspositsioonikava loomine. Urmas Lauri[/caption] Haapsalu raudteemuuseum on leidnud lahendused, kuidas paigutada muuseumi veerem ümber nii, et rongiliikluse taastumisel reisirongid ja muuseumieksponaadid üksteist ei segaks. „Ega selliseid muuseume maailmas palju pole, kus rong sõidab otse muuseumisse sisse,” ütles raudtee- ja sidemuuseumi juht Talis Vare. Kui praegu on 414 jooksevmeetrit muuseumile kuuluvat veeremit ehk teisisõnu 29 vagunit, vedurit ja dresiini mitmel pool jaamahoone ees ja ümbruses rööbastel, siis nüüd on muuseum leidnud koha väliekspositsiooni jaoks.

[caption id="attachment_250578" align="alignright" width="900"] Ratastooli sõiduproov. Foto: Arvo Tarmul)[/caption]Kevadeks valmib kaardirakendus, mille järgi on ratastoolikasutajatel lihtsam linnas liigelda, sest sealt näeb Haapsalu ja Uuemõisa kõnniteeolusid ning lihtsamalt läbitavaid marsruute. Rakenduse tegijad käivad läbi kõik kõnniteedega Haapsalu tänavad ja kaardistavad nende olukorda. Üles märgitakse äärekivide kõrgused, kaldenurgad ja teel olevad takistused ning hinnatakse kolmepallisüsteemis teekatte kvaliteeti. Üles märgitakse takistused: teepinnast kõrgemad kanalisatsioonikaevude luugid, postid, vihmaveerennid, teest läbi kasvavad puujuured ja kõnniteele ulatuvad trepid. Viimaseid on enim vanalinnas. Kõrged äärekivid Tänavaid on kaardistatud viimased kaks kuud. Neljapäeva hommikul alustasid TERE projektijuht Talis Vare, Haapsalu keskkonnanõunik Ailar Ladva ja ratastoolikasutaja Veiko Võrklaev Mulla tänava hindamisega. Ladva mõõtis äärekivide kõrgusi, Võrklaev hindas ratastoolikasutajana olukorda ning Vare märkis tulemused tahvelarvutisse.