Silt: Swedbank
3
Automaatidest kaob maksete tegemise võimalus
[caption id="attachment_149893" align="alignnone" width="1920"]
Pangaautomaat. Foto arhiiv[/caption]
Swedbanki pangaautomaatidest kaob sügisest maksete tegemise võimalus, nii et automaadist arveid enam maksta ei saa.
Pangaautomaat. Foto arhiiv[/caption]
Swedbanki pangaautomaatidest kaob sügisest maksete tegemise võimalus, nii et automaadist arveid enam maksta ei saa.
Ülle Pind: mida töötajad tahavad?
[caption id="attachment_412978" align="alignnone" width="1280"]
Swedbanki personalijuht Ülle Pind. Erakogu[/caption]
Mida töötajad tahavad ja mida nad vajavad – need on kaks põhilist küsimust, millele iga tööandja peab vastuse leidma. Tihtipeale on aga tahtmised ja vajadusel nii tihedalt läbi põimunud, et neil on keeruline vahet teha.
Osakonna koosolekul võivad töötajad öelda, et tahaksid minna koos bowling’ut mängima. Tegelikult võivad nad hoopis suuremat kasu saada DSCI-koolitusest, et õppida üksteise käitumist paremini tundma ja teha tõhusamalt koostööd. Vahevestluse ajal võib töötaja nuriseda palga pärast, ent põhjalikumalt temaga rääkides selgub, et rahulolematuse peamine põhjus peitub hoopis kasvanud töökoormuses ja selles, et ta pole aasta aega korralikult puhanud.
Niisiis võivad tahtmine ja vajadus erineda. Selguse saamiseks on tööandjal väga tähtis teada, kuidas töötajad end tööl tunnevad. Seejärel on juhi ülesanne soovid ja vajadused keskpõrandale kokku tuua ning asuda hoolivalt suunama ja toetama.
Tänapäeval küsivad inimesed endalt üha sagedamini, mis neid päriselt õnnelikuks teeb. Kuidas oleks võimalik elada oma elu terviklikumalt? Mida peaks tegema, et saavutada tõelist rahulolu? Kas mind ikkagi väärtustatakse töö juures piisavalt?
Swedbanki personalijuht Ülle Pind. Erakogu[/caption]
Mida töötajad tahavad ja mida nad vajavad – need on kaks põhilist küsimust, millele iga tööandja peab vastuse leidma. Tihtipeale on aga tahtmised ja vajadusel nii tihedalt läbi põimunud, et neil on keeruline vahet teha.
Osakonna koosolekul võivad töötajad öelda, et tahaksid minna koos bowling’ut mängima. Tegelikult võivad nad hoopis suuremat kasu saada DSCI-koolitusest, et õppida üksteise käitumist paremini tundma ja teha tõhusamalt koostööd. Vahevestluse ajal võib töötaja nuriseda palga pärast, ent põhjalikumalt temaga rääkides selgub, et rahulolematuse peamine põhjus peitub hoopis kasvanud töökoormuses ja selles, et ta pole aasta aega korralikult puhanud.
Niisiis võivad tahtmine ja vajadus erineda. Selguse saamiseks on tööandjal väga tähtis teada, kuidas töötajad end tööl tunnevad. Seejärel on juhi ülesanne soovid ja vajadused keskpõrandale kokku tuua ning asuda hoolivalt suunama ja toetama.
Tänapäeval küsivad inimesed endalt üha sagedamini, mis neid päriselt õnnelikuks teeb. Kuidas oleks võimalik elada oma elu terviklikumalt? Mida peaks tegema, et saavutada tõelist rahulolu? Kas mind ikkagi väärtustatakse töö juures piisavalt?
