Silt: Silma õpikoda

Haapsalu linn korraldab koos Silma õpikojaga augusti lõpus eesti ja ukraina lastele ühise laagri, kus saab tundma õppida Läänemaa loodust ja õppida eesti keelt. Keelekümbluslaagrisse on oodatud 9-13aastaseid nii ukraina kui ka eesti keelt kõnelevaid lapsi. Laagritegevus toimub küll eesti keeles, kuid ukraina lapsi aitab tegevustes ka nende emakeelt kõnelev kasvataja.

[gallery ids="367720,367721,367722,367723,367724,367725"] Ukraina lapsed Silmal looduslaagris. Fotod Urmas Lauri. Silma õpikojas oli looduslaagris paarkümmend sõja eest Läänemaal varjus olevat ukraina last, kümme neist Lääne-Nigula vallast ja kümme Haapsalust.

[gallery ids="367067,367068,367069,367070,367071,367072,367073,367074,367075,367076,367077,367078,367079,367080,367081,367082,367083,367084,367085,367086,367087,367088,367089,367090,367091"] Fotod: Urmas Lauri Paarkümmend Läänemaal sõja eest varjus olevat ukraina last on Silma õpikojas looduslaagris. Kümme neist on Lääne-Nigula vallast ja kümme Haapsalust. Esmaspäeval oli ukrainlastel Nõva päev. “Käisime Põõsaspeal ja Uuejõel, nad said tutvuda seal rannikuga, koguda merekarpe, käia ujumas,” ütles Silma õpikoja loodusõppe juhendaja Marko Valker. Teisipäeva ennelõunal käis Päästeamet Silmal lastele vetelpäästevarustust tutvustamas, pärastlõunal võttis Valker lapsed sappa ja viis neid jalgrada pidi metsa alla.

[gallery ids="357792,357793,357794,357795,357796,357797,357798,357799,357800,357801,357802,357803,357804,357805,357806,357807,357808,357809,357810,357811,357812,357813,357814,357815,357816,357817,357818,357819,357820,357821,357822,357823,357824,357825,357826,357827,357828,357829,357830,357831,357832,357833,357834,357835,357836,357837,357838,357839,357840"] Läänemaa tunnustab 2021 tänuüritus Haapsalu kultuuriksekuses. Fotod Andra Kirna   SA Läänemaa tänas Haapsalu kultuurikeskuses tunnustusüritusel „Läänemaa tunnustab 2021” tublisid Läänemaa inimesi ja tegusid, mis muudavad iga aastaga elu Läänemaal paremaks ja sisukamaks, turvalisemaks, rõõmsamaks, väärikamaks ja ilusamaks.

[caption id="attachment_323266" align="alignnone" width="2000"] Kalapüügipäev lõppes ühe võrku jäänud kogrega, mis tekitas lastes elevust ja mida kõik osalejad pildistasid. Malle-Liisa Raigla[/caption] Silma õpikoda kutsus sel talvel nädalavahetuseti peresid proovima jääaugust õngitsemist ja päeva lõpus näitasid kutselised kalurid ka oma püügioskusi. Üle-eelmisel laupäeval, kui talv veel talve moodi oli ja jää kandis, kogunes Silma õpikoja juurde kalalemineku plaaniga kuus peret. Esmalt soetasid nad 24tunnise kalastuspileti ning seejärel said kalaleminekuks õpikojast kaasa kalastusvahendid, tooli ja kelgu, millele kalastuskraam panna. Õpikoja juhendajate Marko Valkeri ja Helen Paaliste sõnul tahtis õpikoda anda peredele võimaluse proovida, mida kujutab endast jää alt kala püüdmine, ja teada saada, kas see neile meeldib. Omal käel proovides tuleks alguses teha suur väljaminek ja kui siis peaks selguma, et selline kalapüügiviis ei meeldigi, jääb ostetud varustus lihtsalt seisma. Valker hoiatas, et sobiv kalastuskoht on 2,5 kilomeetri kaugusel ja sinna jõudmiseks kulub umbes 25 minutit. Ta lisas, et esialgu taheti kalastamist korraldada kaldale lähemal, kuid seal olnuks vesi liialt madal ja poleks saanud näidata ka võrkude väljavõtmist. Enne jääle minekut tunnistas Paaliste, et tegelikult on tõenäosus kala kätte saada üsna väike.

Loodusemees ja Silma õpikoja eestvedaja Marko Valker on kolmas Andres Ammase fondi stipendiumi saaja. Loodus on olnud osa Valkeri elust juba väikesest peale. Loodusearmastuse pisiku sai ta kaasa lapsepõlvekodust – isalt, kes käis palju looduses –, ja kodus olnud loodusraamatutest. „Alguses vaatasin pilte, hiljem hakkasin ka lugema,” rääkis Valker. Lapsepõlve suved veetis Valker võimalikult palju vanaema juures Piirsalus. „Väga vastumeelselt tulin sealt alati ära,” meenutas ta. „Suure osa vabast ajast veetsingi looduses ja kui loodusesse minna ei saanud ja pidin linnas olema, lugesin palju loodusraamatuid.” Ajal, kui Valker hakkas kooli minema, ilmus 1984. aastal Eerik Kumari raamat „Lindude välimääraja”. Just tänu sellele raamatule jõudis poiss lindudeni. „Tol ajal olid teised määrajad kas liialt pealiskaudse

[caption id="attachment_320321" align="alignnone" width="2000"] Laupäeval alustas Silma õpikoja juurest tõukekelgumatka iga natukese aja tagant uus grupp, kaasas kaart ja info selle kohta, mida teel näha saab. Malle-Liisa Raigla[/caption] Silma õpikoda korraldab nädalavahetustel tõukekelgumatku, viies huvilised tiirule ümber Saunja lahe. Viie kilomeetri pikkuse raja läbimine võtab aega umbes tunni ning päeva jooksul saab matkale minna kolmes vahetuses, korraga kuni 20 huvilist. „Lähevad perede kaupa,” ütles õpikoja juhendaja Marko Valker. Tema sõnul on ühes vahetuses keskmiselt 15–17 matkalist. Esimene matkapäev oli möödunud laupäeval. Suur külm oli möödas, väljas oli sula. Õpikoja juhendaja Kaja Loorens ütles enne rajale minekut, et rada on küll vesine, sest jääd katnud lumi on sulanud, kuid jää on piisavalt paks ja märgitud rajal olla on ohutu. Loorens rääkis ka, et mõnes kohas on jää tumedamat värvi ja tundub ohtlikum, kuid tegelikult on tegemist hiljem jäätunud veega või külmunud puurimisaukudega. „Ma hommikul hüppasin tumedamate kohtade peal – ei kukkunud läbi,” rääkis Loorens. Puurimisauke paistis teel palju, sest õpikoja inimesed teevad rajal iga päev jääluuret. Valkeri sõnul külmub Saunja laht kiiresti, sest tegemist on madala veekoguga. „Jää all on vett 70–80 sentimeetrit,” ütles Loorens. Valker lisas, et lahes on vähe voolava veega kohti – üks allikasilm ja Taebla jõe suue –, need ei jäätu ka päris suure külmaga. Enne teeleasumist ütles Loorens matkalistele, et alguses on tuul küll vastu, kuid tagasi tulla on seevastu oluliselt lihtsam. Õpetussõnad kaasa saadud, naasklid saapatalla alla pandud, oli aeg teele asuda.