Silt: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
Läänemaa püüab kaht muuseumirotti
[caption id="attachment_439762" align="alignnone" width="1920"]
Ajaloolane Martin Malve rääkis tänavusel ajalookonverentsil Saastna kabeli juurest leitud luudest. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumid on tänavu nomineeritud kahele aastaauhinnale ehk muuseumirotile.
Iloni Imedemaal korraldatavad regulaarsed haridusprogrammid Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) patsientidele on nomineeritud muuseumihariduse edendaja ja Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents teadusürituse tiitlile.
Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõutsi sõnul on koostöö HNRKga kestnud 2021. aastast. Kõutsi sõnul tekkis mõte, et HNRKs ravil olevad lapsed võiksid Iloni Imedemaad külastada,
Ajaloolane Martin Malve rääkis tänavusel ajalookonverentsil Saastna kabeli juurest leitud luudest. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumid on tänavu nomineeritud kahele aastaauhinnale ehk muuseumirotile.
Iloni Imedemaal korraldatavad regulaarsed haridusprogrammid Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) patsientidele on nomineeritud muuseumihariduse edendaja ja Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents teadusürituse tiitlile.
Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõutsi sõnul on koostöö HNRKga kestnud 2021. aastast. Kõutsi sõnul tekkis mõte, et HNRKs ravil olevad lapsed võiksid Iloni Imedemaad külastada,
Haapsalu ja Läänemaa muuseumid kandideerivad kahele aastaauhinnale
[caption id="attachment_429283" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide korraldatud ajalookonverents on üks aastaauhindade nominent. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eesti muuseumide aastaauhindadele on nomineeritud kaks Läänemaa muuseumi.
Aasta muuseumihariduse edendaja tiitlile on nomineeritud Iloni Imedemaa korraldatud regulaarsed haridusprogrammid Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse patsientidele ja aasta teadusürituse tiitlile on nomineeritud Haapsalu ja Läänemaa muuseumide 30. ajalookonverents.
Aastaauhindade jagamine toob kokku muuseumitöö tipptegijad, kes koos tähistavad loomingulisust, uuenduslikkust ja pühendumust. Võitjad selguvad 7. veebruaril Tartus toimuval auhinnagalal.
Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 115 taotlust kümnes kategoorias,
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide korraldatud ajalookonverents on üks aastaauhindade nominent. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eesti muuseumide aastaauhindadele on nomineeritud kaks Läänemaa muuseumi.
Aasta muuseumihariduse edendaja tiitlile on nomineeritud Iloni Imedemaa korraldatud regulaarsed haridusprogrammid Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse patsientidele ja aasta teadusürituse tiitlile on nomineeritud Haapsalu ja Läänemaa muuseumide 30. ajalookonverents.
Aastaauhindade jagamine toob kokku muuseumitöö tipptegijad, kes koos tähistavad loomingulisust, uuenduslikkust ja pühendumust. Võitjad selguvad 7. veebruaril Tartus toimuval auhinnagalal.
Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 115 taotlust kümnes kategoorias,
Loodusmuuseumi kogusse saabus Haapsalust mitusada museaali
[caption id="attachment_439054" align="alignnone" width="1920"]
Siniraa topis jõudis Haapsalust loodusmuuseumisse. Foto: Herkko Labi[/caption]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumite kogust jõudis septembris Eesti Loodusmuuseumi kogusse 207 zooloogilist eksemplari, mille hulgas on topiseid, skelette, linnumune ja ka märgpreparaate.
Tallinnasse ei jõudnud terve Haapsalu ja Läänemaa muuseumite looduskogu, vaid osa liikus ka mujale, peamiselt haridusasutustesse. Loodusmuuseumisse jõudsid aga pea kõik teadusväärtusega eksemplarid – need, millel on teada leiuaeg ja asukoht. „Meil on Eestis parimad teadmised looduslike materjalide säilitamisel, rahvusvaheline eksemplaride kasutamise võrgustik ning peagi valmivas loodusmajas leiavad nad endale sobiva koha ja hoiutingimused,“ ütles loodusmuuseumi zool
Siniraa topis jõudis Haapsalust loodusmuuseumisse. Foto: Herkko Labi[/caption]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumite kogust jõudis septembris Eesti Loodusmuuseumi kogusse 207 zooloogilist eksemplari, mille hulgas on topiseid, skelette, linnumune ja ka märgpreparaate.
Tallinnasse ei jõudnud terve Haapsalu ja Läänemaa muuseumite looduskogu, vaid osa liikus ka mujale, peamiselt haridusasutustesse. Loodusmuuseumisse jõudsid aga pea kõik teadusväärtusega eksemplarid – need, millel on teada leiuaeg ja asukoht. „Meil on Eestis parimad teadmised looduslike materjalide säilitamisel, rahvusvaheline eksemplaride kasutamise võrgustik ning peagi valmivas loodusmajas leiavad nad endale sobiva koha ja hoiutingimused,“ ütles loodusmuuseumi zool
Muuseum tahab loovutada oma topisekogu loodushariduseks
[caption id="attachment_394295" align="alignnone" width="961"]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on muuseum otsustanud topisekogust loobuda. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa muuseum soovib anda oma topisekogu üle loodusharidust pakkuvatele asutustele, suurima hulga topiste vastu on huvi tundnud Eesti loodusmuuseum.
„Oleme oma looduskogu ümber mõtestamas. Me ei pea vajalikuks selle laiendamist ja lihtsalt hoida kogu, mida me ei täienda ja kus puudub ka kompetents, pole mõtet,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Nii ongi muuseum pöördunud loodusharidust pakkuvate mäluasutuste poole ja uurinud, kas neil oleks soovi topiseid endale saada.
Muuseumi topisekogu, kus on kõige rohkem linnutopiseid, on Pärna sõnul omal ajal moodustunud mitmel moel. Suur osa looma-, linnu- ja kalatopistest on pärit nõukogude ajast, kui rajooni koduloomuuseumid said neid üleliiduliselt. Nüüd aga muuseum neid enam ei vaja. „Kui on vaja olnud, oleme saanud neid mujalt deponeerida või laenata,” ütles Pärn. Tema sõnul kasutati muuseumile kuuluvaid topiseid viimati siis, kui Haapsalu raekojas oli näitus ajaloolistest relvadest.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on muuseum otsustanud topisekogust loobuda. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa muuseum soovib anda oma topisekogu üle loodusharidust pakkuvatele asutustele, suurima hulga topiste vastu on huvi tundnud Eesti loodusmuuseum.
„Oleme oma looduskogu ümber mõtestamas. Me ei pea vajalikuks selle laiendamist ja lihtsalt hoida kogu, mida me ei täienda ja kus puudub ka kompetents, pole mõtet,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Nii ongi muuseum pöördunud loodusharidust pakkuvate mäluasutuste poole ja uurinud, kas neil oleks soovi topiseid endale saada.
Muuseumi topisekogu, kus on kõige rohkem linnutopiseid, on Pärna sõnul omal ajal moodustunud mitmel moel. Suur osa looma-, linnu- ja kalatopistest on pärit nõukogude ajast, kui rajooni koduloomuuseumid said neid üleliiduliselt. Nüüd aga muuseum neid enam ei vaja. „Kui on vaja olnud, oleme saanud neid mujalt deponeerida või laenata,” ütles Pärn. Tema sõnul kasutati muuseumile kuuluvaid topiseid viimati siis, kui Haapsalu raekojas oli näitus ajaloolistest relvadest. 
Helga Robergi arhiiv leiab muuseumis uue kodu
[caption id="attachment_323587" align="alignnone" width="2000"]
Helga Roberg annab oma arhiivi muuseumile. Foto: Ene Pajula[/caption]
Helga Roberg on Läänemaa kultuurieluga ühte jalga astunud juba 70 aastat, mis tähendab, et tema kätte on koondunud mahukas arhiiv, mis sisaldab arvukalt fotosid, kroonikaid ja umbes poole meetri kõrgune virn aukirju ja diplomeid.
Enim tuntud on Helga Roberg kuulsa Haapsalu varietee käimatõmbaja, arendaja ja lauljana, enne seda tegutses ta aga kümmekond aastat aktiivselt Noarootsis.
Paslepa külas sündinud tüdruk lõpetas Pürksi 7klassilise kooli sõjaaegsete segaduste tõttu alles 1951. aastal, kui ta oli juba 16aastane. Siis pakuti talle tööd kohalikus raamatukogus. See töö sobis talle, aga jäi tema huvidele kitsaks. Sellepärast läks ta Tallinna kultuurhariduskooli õppima klubitööd ja hakkas ühtlasi osa võtma Heljo Talmeti rahvatantsujuhi seminaridest.
Helga Roberg annab oma arhiivi muuseumile. Foto: Ene Pajula[/caption]
Helga Roberg on Läänemaa kultuurieluga ühte jalga astunud juba 70 aastat, mis tähendab, et tema kätte on koondunud mahukas arhiiv, mis sisaldab arvukalt fotosid, kroonikaid ja umbes poole meetri kõrgune virn aukirju ja diplomeid.
Enim tuntud on Helga Roberg kuulsa Haapsalu varietee käimatõmbaja, arendaja ja lauljana, enne seda tegutses ta aga kümmekond aastat aktiivselt Noarootsis.
Paslepa külas sündinud tüdruk lõpetas Pürksi 7klassilise kooli sõjaaegsete segaduste tõttu alles 1951. aastal, kui ta oli juba 16aastane. Siis pakuti talle tööd kohalikus raamatukogus. See töö sobis talle, aga jäi tema huvidele kitsaks. Sellepärast läks ta Tallinna kultuurhariduskooli õppima klubitööd ja hakkas ühtlasi osa võtma Heljo Talmeti rahvatantsujuhi seminaridest. 
