Silt: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
Muuseum tahab loovutada oma topisekogu loodushariduseks
[caption id="attachment_394295" align="alignnone" width="961"]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on muuseum otsustanud topisekogust loobuda. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa muuseum soovib anda oma topisekogu üle loodusharidust pakkuvatele asutustele, suurima hulga topiste vastu on huvi tundnud Eesti loodusmuuseum.
„Oleme oma looduskogu ümber mõtestamas. Me ei pea vajalikuks selle laiendamist ja lihtsalt hoida kogu, mida me ei täienda ja kus puudub ka kompetents, pole mõtet,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Nii ongi muuseum pöördunud loodusharidust pakkuvate mäluasutuste poole ja uurinud, kas neil oleks soovi topiseid endale saada.
Muuseumi topisekogu, kus on kõige rohkem linnutopiseid, on Pärna sõnul omal ajal moodustunud mitmel moel. Suur osa looma-, linnu- ja kalatopistest on pärit nõukogude ajast, kui rajooni koduloomuuseumid said neid üleliiduliselt. Nüüd aga muuseum neid enam ei vaja. „Kui on vaja olnud, oleme saanud neid mujalt deponeerida või laenata,” ütles Pärn. Tema sõnul kasutati muuseumile kuuluvaid topiseid viimati siis, kui Haapsalu raekojas oli näitus ajaloolistest relvadest.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on muuseum otsustanud topisekogust loobuda. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa muuseum soovib anda oma topisekogu üle loodusharidust pakkuvatele asutustele, suurima hulga topiste vastu on huvi tundnud Eesti loodusmuuseum.
„Oleme oma looduskogu ümber mõtestamas. Me ei pea vajalikuks selle laiendamist ja lihtsalt hoida kogu, mida me ei täienda ja kus puudub ka kompetents, pole mõtet,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Nii ongi muuseum pöördunud loodusharidust pakkuvate mäluasutuste poole ja uurinud, kas neil oleks soovi topiseid endale saada.
Muuseumi topisekogu, kus on kõige rohkem linnutopiseid, on Pärna sõnul omal ajal moodustunud mitmel moel. Suur osa looma-, linnu- ja kalatopistest on pärit nõukogude ajast, kui rajooni koduloomuuseumid said neid üleliiduliselt. Nüüd aga muuseum neid enam ei vaja. „Kui on vaja olnud, oleme saanud neid mujalt deponeerida või laenata,” ütles Pärn. Tema sõnul kasutati muuseumile kuuluvaid topiseid viimati siis, kui Haapsalu raekojas oli näitus ajaloolistest relvadest. 
Helga Robergi arhiiv leiab muuseumis uue kodu
[caption id="attachment_323587" align="alignnone" width="2000"]
Helga Roberg annab oma arhiivi muuseumile. Foto: Ene Pajula[/caption]
Helga Roberg on Läänemaa kultuurieluga ühte jalga astunud juba 70 aastat, mis tähendab, et tema kätte on koondunud mahukas arhiiv, mis sisaldab arvukalt fotosid, kroonikaid ja umbes poole meetri kõrgune virn aukirju ja diplomeid.
Enim tuntud on Helga Roberg kuulsa Haapsalu varietee käimatõmbaja, arendaja ja lauljana, enne seda tegutses ta aga kümmekond aastat aktiivselt Noarootsis.
Paslepa külas sündinud tüdruk lõpetas Pürksi 7klassilise kooli sõjaaegsete segaduste tõttu alles 1951. aastal, kui ta oli juba 16aastane. Siis pakuti talle tööd kohalikus raamatukogus. See töö sobis talle, aga jäi tema huvidele kitsaks. Sellepärast läks ta Tallinna kultuurhariduskooli õppima klubitööd ja hakkas ühtlasi osa võtma Heljo Talmeti rahvatantsujuhi seminaridest.
Helga Roberg annab oma arhiivi muuseumile. Foto: Ene Pajula[/caption]
Helga Roberg on Läänemaa kultuurieluga ühte jalga astunud juba 70 aastat, mis tähendab, et tema kätte on koondunud mahukas arhiiv, mis sisaldab arvukalt fotosid, kroonikaid ja umbes poole meetri kõrgune virn aukirju ja diplomeid.
Enim tuntud on Helga Roberg kuulsa Haapsalu varietee käimatõmbaja, arendaja ja lauljana, enne seda tegutses ta aga kümmekond aastat aktiivselt Noarootsis.
Paslepa külas sündinud tüdruk lõpetas Pürksi 7klassilise kooli sõjaaegsete segaduste tõttu alles 1951. aastal, kui ta oli juba 16aastane. Siis pakuti talle tööd kohalikus raamatukogus. See töö sobis talle, aga jäi tema huvidele kitsaks. Sellepärast läks ta Tallinna kultuurhariduskooli õppima klubitööd ja hakkas ühtlasi osa võtma Heljo Talmeti rahvatantsujuhi seminaridest. 
Läänemaal jäävad muuseumid suletuks
[caption id="attachment_276484" align="alignnone" width="2048"]
Haapsalu linnusemuuseumi enne eriolukorra lõppu ei pääse. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuigi laupäevast võib avada vabaõhumuuseumid, siis Läänemaa muuseumid jäävad veel suletuks, et mitte külastajatele pakkuda poolikut lahendust.
Haapsalu linnusemuuseumi enne eriolukorra lõppu ei pääse. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuigi laupäevast võib avada vabaõhumuuseumid, siis Läänemaa muuseumid jäävad veel suletuks, et mitte külastajatele pakkuda poolikut lahendust. 
Muuseumid pingutavad püksirihma
[caption id="attachment_298640" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa ühendmuuseumide juht Anton Pärn on mõõdukalt optimistlik ja loodab, et kui inimesed enam välismaale ei sõida, liiguvad nad rohkem Eestimaal ringi. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Muuseumid kärbivad kulusid ning loodavad toetustele ja siseturismile, et kriisiaastal majanduslikult toime tulla.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on praegu veel raske ennustada, milliseks aasta kujuneda võib, kuid ta arvas, et eelarves tuleb 50–60protsendine auk. „Meil tuleb selle olukorraga hakkama saada ja on selge, et peame kärpima,” lisas Pärn.
Kulude vähendamiseks on näiteks külastajatele suletud muuseumihoonetes maha keeratud kütet, loobutud mehitatud valvest ja ka tunduvalt vähendatud koristusteenust.
Läänemaa ühendmuuseumide juht Anton Pärn on mõõdukalt optimistlik ja loodab, et kui inimesed enam välismaale ei sõida, liiguvad nad rohkem Eestimaal ringi. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Muuseumid kärbivad kulusid ning loodavad toetustele ja siseturismile, et kriisiaastal majanduslikult toime tulla.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on praegu veel raske ennustada, milliseks aasta kujuneda võib, kuid ta arvas, et eelarves tuleb 50–60protsendine auk. „Meil tuleb selle olukorraga hakkama saada ja on selge, et peame kärpima,” lisas Pärn.
Kulude vähendamiseks on näiteks külastajatele suletud muuseumihoonetes maha keeratud kütet, loobutud mehitatud valvest ja ka tunduvalt vähendatud koristusteenust. 