Silt: rivo noorkõiv

[caption id="attachment_425810" align="alignnone" width="1392"] Kaheksa osavalda on Lääne-Nigula vallas 2022. aasta algusest. Toonane vallavalitsus (vasakult): Rein Kruusmaa, Kadi Paaliste, Jüri Bachman, Katrin Viks, Janno Randmaa, Merilin Saska, Aivar Riisalu, Aivo Hirmo. Pildilt puudub Aivi Heinleht. Foto: Urmas Lauri[/caption] On tõenäoline, et uuest aastast ei ole Lääne-Nigula vallas enam kaheksat osavallavanemat. Neid asendavad kaks piirkonnajuhti, keda abistavad mõned valdkonnajuhid. Lääne-Nigula vald on Eestis üks väheseid omavalitsusi, kus on osavallad. Peale Lääne-Nigula on need alles veel Pärnus, Saaremaal, Märjamaal ja Hiiumaal. Viimasel ajal on aga osavaldades tegevuse kokkutõmbamine või nende täielik likvideerimine üha enam moodi minemas.

[caption id="attachment_425577" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu hakkab muutma valla põhimäärust – osavallad küll säilivad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega. Neljapäeval, sõna otsese mõttes volikogu istungi viimasel minutil teatas Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus (valimisliit Tugevad Kogukonnad), et volikogu menetlusse on antud eelnõu Lääne-Nigula valla põhimääruse muutmiseks. „Määruse eelnõu eesmärgiks on valla organisatsiooni ja juhtimise parem korraldamine ja üldvalitsemiskulude sääst,” selgitas Lõhmus. Vallavanem Janno Randmaa ütles hiljem Lääne Elule, et aastaseks kokkuhoiuks prognoositakse 80 000 eurot. Põhimääruse muutmisega kaovad osavallavalitsused kui ametiasutused ja moodustatakse üks ametiasutus – Lääne-Nigula vallavalitsus. Edaspidi enam osavallavanemaid pole, neid asendavad piirkonnajuhid. „Osavallad ise jäävad alles, osavallakogud jäävad tänasel kujul tööle,” ütles Lõhmus. „Kohapealne kaasarääkimine peab jääma, osavallakogud peavad jääma.” Milliseks võib vallajuhtimine põhimääruse muutmise tagajärjel muutuda, sellest on vallavanem Randmaa sõnul veel vara midagi arvata. „See on pikk protsess. Põhimäärus käib kahel lugemisel – ja mis sealt lõpuks tuleb?” arutles Randmaa. „Täna on olukord selline, et igas piirkonnas on väga erinev käekiri,” tõi vallavanem välja muudatuse ühe põhjustest. „Dokumendiregistriski paistab välja, kui palju on ühes või teises osavallas välja antud korraldusi kohaliku elu korraldamiseks.” Lõhmus lisas omalt poolt: „Esiteks pikaajaline finantsvõimekus ja teiseks juhtimisstruktuuri töövõimelisemaks tegemine.” Lõhmuse sõnul on Lääne-Nigula vallal lähiaastatel ees tõsised ülesanded, et üleval hoida haridust ja sotsiaalhoolekannet. „Kool on kindlasti prioriteet, sotsiaalhoolekanne samuti, selle võrra peab juhtimisstruktuur efektiivsem olema.”

[caption id="attachment_389757" align="alignnone" width="2000"] OÜ Geomedia konsultant Rivo Noorkõivu sõnul kasvas küll elanike arv tervikuna, kuid kasvust ei saa osa kõik piirkonnad. Foto: kuvatõmmis[/caption] Enamikus Eesti valdades on elanike arv viie aasta jooksul vähenenud, tõdeb OÜ Geomedia konsultant Rivo Noorkõiv. Haldusreformijärgsel Läänemaal on elanike arv vähenenud 350 inimese võrra, suurim on langus olnud Haapsalu linnas, kus elanikke on viie aasta tagusega võrreldes 410 võrra vähem. 30 inimesega on plussis Vormsi ja Lääne-Nigula vald. Eesti 79 omavalitsusest on elanike arv kasvanud 32s (40,5 protsenti omavalitsustest). „Olukord on keerulisem seal, kus tegemist hõreasustusega – seal on üha suurem oht ääremaastumiseks,” kirjutas Noorkõiv Maalehes. Haldusreformile järgnenud aastatel 2018–2023 on Eesti elanike arv rahvastikuregistri andmetel kasvanud 13 491 inimese võrra ehk 1 protsent. Kuigi elanike arv tervikuna kasvas, ei tähenda see, et kasvust saavad osa kõik piirkonnad. Kasvupiirkonnad on Noorkõivu sõnul Harju-, Tartu- ja Pärnumaa.

[caption id="attachment_339979" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula volikogu oli selle poolt, et Oru kant saab osavalla ning et Ristile, Paliverele ja Taeblale antakse samuti osavalla moodustamise
võimalus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Neljapäeval otsustas Lääne-Nigula volikogu, et Oru osavalla moodustamine otsustatakse septembriistungil. Sinnamaani on ka Risti, Palivere ja Taebla kogukonnakogul võimalus oma piirkonda osavalla moodustamise soovist teada anda. „Meil oli neli aastat aega tõestada, et ilma osavallata on parem. Tegelikult selgus vastupidine – koos osavallaga on parem,” ütles volikogu esimees Neeme Suur (SDE). Tema sõnul on Taebla kogukonnakogu osavalla moodustamise teemat arutanud ja otsustanud, et osavald tehakse. Ristil ja Paliveres on teemat mitu korda arutatud, kuid lõplikku seisukohta seni pole. Volikogu vilgutas oma otsusega Oru kandi rahvale rohelist tuled. „See on põhimõtteline „jah” Oru rahvale ja see on põhimõtteline liikumine osavaldade süsteemi suunas,” kommenteeris Suur volikogus üksmeelse toetuse saanud protokollilist otsust.

[gallery ids="335066,335067,335068,335069,335070"] Fotod: Urmas Lauri Oru osavalla moodustamise otstarbekuse analüüsi koosolekul Kullamaal tegi Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ettepaneku moodustada lisaks Oru osavallale ka Taebla, Palivere ja Risti osavald. Nii oleks kogu vald kaetud kaheksa osavallaga. Rivo Noorkõiv on Geomedia koostatava analüüsi vormistamisega jõudnud sinnamaale, et käib praegu Lääne-Nigula vallas moodustatud osavalla- ja kogukonnakogudega nõu pidamas. “Mis oleks kõige mõistlikum, selleks olen täna teie käest sisendit saamas,” ütles Noorkõiv esmaspäeva pärastlõunal Kullamaale kogunenud seltskonnale. Kullamaal olid osavaldade moodustamist arutamas Kullamaa ja Martna osavallakogu ning Risti ja Palivere kogukonnakogude esindajad.

[caption id="attachment_333883" align="alignnone" width="1152"] Linnamäe arenguseltsi juhi Elle Ljubomirovi hinnangul uurib Geomedia rohkem vallaametnike töökoormust kui Oru osavalla moodustamist. Foto Arvo Tarmula[/caption] Eeltöö Oru osavalla moodustamiseks on käimas, kuid osavalla moodustamise algatanud Linnamäe arenguselts pole peatselt valmiva analüüsi praeguse seisuga rahul. Juuli keskel on Lääne-Nigula vallas kaks avalikku koosolekut, kus arutatakse Oru osavalla moodustamise üle. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa peab Oru osavalla moodustamise protsessi märgiliseks, sest selle käigus selgub, kuidas ka muud asjad vallas sellele järele tulevad.„Augustis tuleb otsustada osavalla moodustamine. See on selle suve üks suurem ettevõtmine,” ütles Randmaa. Oru osavalla moodustamise algatasid endise Oru valla elanikud, kes aprillis saatsid selle kohta Lääne-Nigula volikogule 205 hääleõigusliku elaniku allkirjaga taotluse. Volikogu andis 15. aprilli istungil vallavalitsusele ülesande teha kolme kuu jooksul ära osavalla loomiseks vajalik eeltöö.

Reedeks oli Oru osavalla moodustamise poolt andnud allkirja üle 80 sealse elaniku. Linnamäe arenguselts (LAS) kogub allkirju veel nädala jagu. Seejärel antakse sisse taotlus osavald moodustada ja siis otsustab Lääne-Nigula vallavolikogu, kas see tuleb või mitte. „Eesmärk on, et jaanipäevaks oleks otsus tehtud,” ütles LASi juhataja Elle Ljubomirov. Osavald moodustataks paar kuud enne uusi kohalike omavalitsuste valimisi. „Mõistlik oleks see ära teha, et mitte valimistel