Silt: Riigimetsa majandamise keskus

[caption id="attachment_434472" align="alignnone" width="1920"] Foto Urmas Lauri[/caption] Riigimetsa majandamise keskus (RMK) kavandab koos Haapsalu linnavalitsuse ja Haapsalu spordibaasidega Paralepa metsa õpperada. Kus õpperada täpselt kulgeb, kui pikk see tuleb ning kui palju raja projekteerimine ja ehitamine maksma läheb, pole veel teada. „See on nii algusjärgus, praegu saime alles [linnavalitsuselt – toim] projekteerimistingimused kätte. Raja marsruut pole veel päris paigas, töö alles käib,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets. „Tuleb korralikult tähistatud lihtne õpperada viitade ja infotahvlitega.”

[caption id="attachment_422955" align="alignnone" width="1200"] Lääne- ja Raplamaa metsaülem on senine Raplamaa metsaülem Margus Emberg. Foto: Siim Solman/Raplamaa Sõnumid[/caption] Riigimetsa majandamise keskus (RMK) muutis aprillist senist metsaülemate süsteemi, mis tõi Läänemaale uue metsaülema ja peaks suurendama inimeste kaasamist metsaraiete planeerimisse. Seni oli RMKs 18 metsaülemat, kelle haldusala jooksis enamasti mööda maakondlikke piire. Struktuurimuutusega jaotati metsaülemad kolme regiooni – edel, kirre, kagu – vahel, igas regioonis on kaks kuni neli metsaülemat, regiooni juht ja kaasamisspetsialist. Läänemaa kuulub edelaregiooni ning Läänemaa ja Raplamaa metsaülemaks sai senine Raplamaa metsaülem Margus Emberg. Senine Lääne- ja Harjumaa metsaülem Jürgen Kusmin töötab nüüd RMK kinnisvaraosakonnas planeeringute spetsialistina.

[caption id="attachment_409462" align="alignnone" width="2000"] RMK Läänemaa piirkonna metsaülem Jürgen Kusmin. Foto erakogu[/caption] Metsamehe eetika eeldab metsaväärtuste säilitamist põlvest põlve. Lõpliku heakskiidu ootel olev Haapsalu üldplaneering paraku ei võimaldaks hoida puhkemetsi praegusega samaväärsena tulevikuks. Hoolival metsamehel on kogu aeg silme ees pikk vaade. Praegune olukord – ilusad puhkemetsad Haapsalu ümbruse riigimetsas – ei ole nähtamatu käe abil sündinud, see on sajandipikkuse metsakasvatustöö vili. Ja teistpidi avaldub praeguste tegematajätmiste mõju alles aastate pärast.

[caption id="attachment_346213" align="alignnone" width="2000"] MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku alade kaitsmise peamised põhimõtted ja tingimused tulenevad maakonnaplaneeringutest. Näiteks Lääne maakonnaplaneering peab oluliseks, et väärtuslike maastike maakasutuse puhul arvestatakse piirkonna maastikulise eripäraga, mis aitab kaasa mitmekesise nii ökoloogilise kui ka kultuurilise keskkonna säilimisele ja suurendab seeläbi kohaliku elukeskkonna atraktiivsust. Väärtuslikke maastikke ähvardavate ohtudena tuuakse dokumentides välja näiteks vanade metsade raiet. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärk on olemasoleva looduskeskkonna maksimaalne säilitamine, et mitte tulevikus asuda seda taastama.

[caption id="attachment_226510" align="alignnone" width="898"] Metsisekukk. Foto: Jaanus Tanilsoo[/caption] Riigimetsa majandamise keskus (RMK) sai selle aasta jaanuari alguspäevil keskkonnaametilt kolm raieteatist lageraideks, mis lubavad Elbiku metsise püsielupaigas maha võtta kokku 14 hektarit metsa, mis võib looduskaitsjate hinnangul viia sealse metsiseasurkonna hukkumisele. MTÜ Roheline Läänemaa saatis keskkonnaametile täna kõigi kolme teatise kohta vaidlustuse. „Selline ulatuslik lageraie kahjustab metsise elutingimusi oluliselt,“ ütles MTÜ eestvedaja Kätlin Tamm.