Silt: riigikogu valimised
14
Läänlased hääletasid Helme, Karilaiu ja Laaneti poolt
[caption id="attachment_391508" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu valimiskomisjon luges valimiskasti lastud sedelid esmaspäeva hommikul veel üle. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaal käis valimas 68,1 protsenti valijatest ehk üle 10 000 läänlase, kellest enam kui veerand, 2780 inimest andis oma hääle Reformierakonnale.
Läänlastelt said enim hääli Keskerakonna esinumber Jaanus Karilaid (1247), EKRE esinumber Helle-Moonika Helme (1220) ja Reformierakonna esinumber Kalle Laanet (1210). Esikolmikul oli tihedalt kannul Eesti 200 esinumber Kalev Stoicescu 1193 häälega.
Haapsalu valimiskomisjon luges valimiskasti lastud sedelid esmaspäeva hommikul veel üle. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaal käis valimas 68,1 protsenti valijatest ehk üle 10 000 läänlase, kellest enam kui veerand, 2780 inimest andis oma hääle Reformierakonnale.
Läänlastelt said enim hääli Keskerakonna esinumber Jaanus Karilaid (1247), EKRE esinumber Helle-Moonika Helme (1220) ja Reformierakonna esinumber Kalle Laanet (1210). Esikolmikul oli tihedalt kannul Eesti 200 esinumber Kalev Stoicescu 1193 häälega. 
Maarja Krais-Leosk: noppeid valimisprogrammidest – puuetega inimeste ja nende perede toimetulek ning heaolu
[caption id="attachment_391094" align="alignnone" width="1700"]
Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk. Foto erakogu[/caption]
Valimistel osalemine on kindlaim viis rääkida kaasa selles, millises Eestis me elada soovime. Puuetega inimeste, nende perede ja kaasava ühiskonna huvilistele on valimas käimine võimalus anda märku sellest, milliseid muudatusi ja arenguid nende jaoks olulistes valdkondades oodatakse. Uurisime Eesti Puuetega Inimeste Kojas erakondade valimisprogramme ja leidsime igast programmist vähem või rohkem puuetega inimeste ja nende perede toimetulekule, heaolule ja kaasamisele mõeldud punkte.
Loomulikult on valukohti ohtralt, kuid toon programmidest välja mõned teemad, mis kõige sagedamini meie lauale jõuavad ning mis samal ajal ka programmides lubadusteks on vormitud. Programmide ülesehitus ja stiil olid erinevad, kuid sain kokkuvõtte tegemisel lähtuda sellest, mis avalikustatud platvormides kirjas oli.
Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk. Foto erakogu[/caption]
Valimistel osalemine on kindlaim viis rääkida kaasa selles, millises Eestis me elada soovime. Puuetega inimeste, nende perede ja kaasava ühiskonna huvilistele on valimas käimine võimalus anda märku sellest, milliseid muudatusi ja arenguid nende jaoks olulistes valdkondades oodatakse. Uurisime Eesti Puuetega Inimeste Kojas erakondade valimisprogramme ja leidsime igast programmist vähem või rohkem puuetega inimeste ja nende perede toimetulekule, heaolule ja kaasamisele mõeldud punkte.
Loomulikult on valukohti ohtralt, kuid toon programmidest välja mõned teemad, mis kõige sagedamini meie lauale jõuavad ning mis samal ajal ka programmides lubadusteks on vormitud. Programmide ülesehitus ja stiil olid erinevad, kuid sain kokkuvõtte tegemisel lähtuda sellest, mis avalikustatud platvormides kirjas oli. 
Esinumbrid vastavad: mis tuleb üleriigiliselt kindlasti ära teha?
Erakondade valimisprogrammid on pikad, keskmiselt 35 lehekülge tihedat teksti. Kõige pikema valimisprogrammi kirjutas Reformierakond, tervelt 78 lehekülge, kõige lühem programm on EKRE-l, kes sai programmi kirja seitsmele leheküljele.
Kõik erakonnad lubavad tõsta kaitsekulutusi, tulumaksuvaba miinimumi, alampalka ja pensioni. Enamikust programmidest käib läbi ka peretoetuste tõstmine, lasteaia kohatasu langetamine või kaotamine, lastele tasuta huviringi lubamine, ravijärjekordade vähendamine ja aastaid jutuks olnud kiire interneti viimine igasse piirkonda. Erakonnad on välja toonud ka tulumaksusüsteemi muutuse – ühed erakonnad soovivad ühetaolist tulumaksu, nagu oli vanasti, teised aga astmelist tulumaksu.
Kõige ebatavalisema lause leiab Eesti 200 programmist: „Vähendame lolli tööd.” Selle all mõtleb erakond riigiametnike hulga vähendamist.
Lääne Elu uuris kaheksalt siinse ringkonna esinumbrilt eelkõige Läänemaaga seotud küsimusi.
Mis tuleb üleriigiliselt kindlasti ära teha?