Maarja Krais-Leosk: noppeid valimisprogrammidest – puuetega inimeste ja nende perede toimetulek ning heaolu

Lääne Elu

info@le.ee

Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk. Foto erakogu

Valimistel osalemine on kindlaim viis rääkida kaasa selles, millises Eestis me elada soovime. Puuetega inimeste, nende perede ja kaasava ühiskonna huvilistele on valimas käimine võimalus anda märku sellest, milliseid muudatusi ja arenguid nende jaoks olulistes valdkondades oodatakse. Uurisime Eesti Puuetega Inimeste Kojas erakondade valimisprogramme ja leidsime igast programmist vähem või rohkem puuetega inimeste ja nende perede toimetulekule, heaolule ja kaasamisele mõeldud punkte.

Loomulikult on valukohti ohtralt, kuid toon programmidest välja mõned teemad, mis kõige sagedamini meie lauale jõuavad ning mis samal ajal ka programmides lubadusteks on vormitud. Programmide ülesehitus ja stiil olid erinevad, kuid sain kokkuvõtte tegemisel lähtuda sellest, mis avalikustatud platvormides kirjas oli.

Nelja-aastane valitsemisperiood on piisavalt pikk aeg, et teha ambitsioonikaid plaane ja viia päriselt ellu rohkem kui üks või kaks puuetega inimeste jaoks olulist lubadust. Kohati olid lubadused küll deklaratiivsed või siis säutsu-laadsed ehk et lubaduse sisu ei ole võimalik lõpuni mõista, kuid vähemalt eesmärk ja suund on aimatavad. Siiski panen erakondadele südamele – lubaduse taga peab olema plaan ning aus oleks ka valija selle plaaniga kurssi viia. Valija ei pea programmis ridade vahelt sisu otsima ja maailmavaate järgi eeldama ja mõistatama – nelja aasta prioriteetide plaan, mis programmiks saab, ei pea olema miski, mis viimasel hetkel kokku pannakse ning kus 1- või 2-lauselisi hüüdeid presenteeritakse. Näiteks võiks valija teada, mis on lubaduse hind ja kuidas või mille arvelt leitakse vahendid, et lubadus ellu viia. Selge see, et on asjad, mis selguvad koalitsioonileppe koostamise käigus, kuid usutavasti on igal osapoolel oma lubaduste tagalast ka selge ettekujutus.

Mistahes abi osutamise vaatest on oluline koht abi- ja toetusvajaduse hindamisel – see on vundament, millele ehitatakse edasine toe pakkumine. Tegime omalt poolt erakondade programmidesse ettepaneku: vajaduspõhise ja üle-eestiliselt võrdse kohtlemise tagamiseks peab olema loodud ühtne abi- ja toetusvajaduse hindamissüsteem. Sellel teemal on Eesti200 andnud lubaduse luua inimese vaatest ühtne abivajaduse hindamise süsteem.

Omastehooldajad ja puuetega inimesed käivad ikka käsikäes. Ka sõna otseses mõttes. Omastehooldajaid puudutavad teemad on sees kõikide erakondade platvormides. Seega on seekordsetel koalitsiooni läbirääkimistel varasematest suurem võimalus saada valitsuse tegevusprogrammi tegevused, mis otseselt ja koheselt omastehooldajate olukorda parandaks. Kõrge hoolduskoormus ja sellest tulenevate riskide realiseerumine, näiteks hooldaja vaimse ja füüsilise tervise probleemid, tööturult eemale jäämine või ühiskonnaelust loobumine ei ole valus mitte ainult perele vaid ka riigile tervikuna – kaotame töökäsi, suureneb hooldajate vaesuslõks nii töö- kui pensionieas ning tõuseb surve nii hoolekande- kui tervishoiueelarvele.

Sõltumata east või erivajadusest soovivad inimesed reeglina elada oma kodus nii kaua kui võimalik. Selle võimaldamiseks võib inimene vajada kodus elamist toetavaid teenuseid. Valdavalt on erakonnad kodus hakkama saamist toetavate teenuste fookuse programmides välja toonud, me ei leidnud sellesisulist lubadust EKRE programmist. Loodame valitsuse järgmise nelja tegevusaasta programmis näha olulisi samme teenuste kättesaadavuse tagamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks, et asutuspõhisele hooldusele minek jääks tõepoolest viimaseks sammuks. Ja kui ka see samm tuleb teha, siis olgu eesootav teenus soe, väärikas ja taskukohane. Muide, kõik erakonnad (v.a. EKRE) olid välja toonud eakatele ja/või erivajadusega inimestele teenusmajade loomise plaani. Teenusmajade kontseptsioon on paljudes riikides (nt Põhjamaad) laialt levinud ning tagab võimalikult iseseisva, privaatse ja inimväärse elamise, pakkudes samal ajal kõrvale vajalikke teenuseid, seltsi ja turvatunnet. Ühest küljest võib mõelda, et kui osa teenusmajade loomise rahastamisest tuleb Euroopa Liidu vahenditest, siis mis nii viga lubadusi anda, kuid teisalt tuleb teenusmajade sisule tagada pikaajaline ja jätkusuutlik finantseerimine ning siin on poliitiline tahe määrav.

Ligipääsetavus on puuetega inimeste ja nende lähedaste jaoks samuti A ja O. Ligipääsetavatest lahendustest võidavad kõik inimesed, olgu tegemist eakate, väikelastega perede, ajutise liikumisraskuse või eesti keelt emakeelena mitterääkiva inimesega jne. Kahjuks ei leidnud ligipääsetavuse teemad kajastamist ei EKRE ega Isamaa programmides, see-eest tõid kõik teised erakonnad ligipääsetava keskkonna ja ligipääsetavate lahenduste olulisuse välja ja eraldi olid ka viipekeeletõlke mureküsimused nende erakondade platvormides ära märgitud. Ja ega ligipääsetavusega tegelemisest ei pääse ükski valitseda sooviv erakond, sest 2025. aasta keskpaigas hakkab kehtima hulk ligipääsetavust reaalselt tõstvaid nõudeid.

Võrdse kohtlemise põhimõte kätkeb endas kõige elementaarsemaid väärtusi, suhtumist ja käitumist, mille saatel kasvatame oma lapsi kodus, lasteaias ja koolis. Me oleme võrdsed, sõltumata mistahes erivajadustest, erilistest tunnustest või erinevustest. Puuetega inimesed ootavad uuelt koalitsioonilt selget sõnumit, et Eestis on inimesed võrdselt koheldud ning esimene samm peab olema võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala muutmine, andmaks ka puuetega inimestele laialdase kaitse diskrimineerimise eest. Programme lugedes leidsime lubadusi võrdse kohtlemise seaduse muutmisele ning sarnaselt Feministeeriumi pedagoogilisele valgusfoorile ja Eesti Inimõiguste Keskuse valimislubaduste analüüsile saame ka meie anda võrdse kohtlemise seaduse osas rohelise tule erakondadele Eesti 200 ja Rohelised, kelle programmides on sees selge lubadus võrdse kohtlemise seadust muuta ja diskrimineerimise kaitset ühtlustada. Sotsiaaldemokraadid lubavad igaühele kaitset diskrimineerimise eest ning laiendada võrdõiguslikkuse voliniku võimekust tegelda kõigi diskrimineerimise valdkondadega.

Toetused, sissetulekud ja majanduslik toimetulek. Ei ole uuringut, mis näitaks, et puuetega inimesed, sh ka puudega lapsed ja vanemaealised, ei elaks sageli vaesuses või vaesuse piiril. Asjakohane toetuste süsteem peab inimestele inimväärset toimetulekut ja turvatunnet pakkuma. Sõltumata maailmavaatest ei ole Eestil rahalist ressurssi helikopterilt toetusi külvata. Tegema peab tarku valikuid ning lähtuda tuleb reaalsest abi ja toe vajadusest, mis ei jää deklaratiivsena seaduste sõnastustesse, vaid leiab tee päriselt inimesi toetavate lahendusteni. Programmidest leiab viiteid erinevate toetuste tõstmisele: sotsiaaldemokraadid on toetuste tõstmise fookusesse võtnud puudega vanaduspensioniealised inimesed, lubades tõsta toetusi 3 korda kõrgemaks, EKRE puuduva töövõimega inimesed, lubades neile igakuist toetust miinimumpalga ulatuses, Rohelised puuetega inimestele mõeldud toetused, lubades paari aastaga toetused kahekordistada ning töövõimetoetuse, puudetoetuse, toitjakaotuspensioni ja omastehooldajate tasu tõusu siduda iga-aastase indekseerimisega, Reformierakond lubab kaasajastada tööealiste puuetega inimeste toetuste süsteemi, Keskerakond lubab suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste aluseks olevat sotsiaaltoetuste määra, mille tulemusel suurenevad: puudega lapse toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus ja harvikhaiguse diagnoosiga lapse toetus kaks korda. Toetuste süsteemi laiema vaate on välja toonud Eesti 200, seades eesmärgiks toetuste personaliseerimise ning lubades panna need toimima iga eestimaalase personaalsest vajadusest lähtuvalt, ja Isamaa, seades eesmärgiks parandada sotsiaaltoetuste sihipärast ja vajaduspõhist määramist, rakendades pilootprojektina isikliku sotsiaalteenuste eelarve süsteemi, kus inimene saab ise raha kasutada lähtuvalt kõige tõhusamatest ja ökonoomsematest lahendustest.

Pea kõik erakonnad olid välja toonud ka vaimse tervise fookuse (v.a. EKRE), mis annab kinnituse, et vaimse tervise probleemide ennetamise ja tegelemisega jätkatakse riigi toel ka edaspidi. Tervitame vaimse tervise teemadega tegelemist kahel käel, sest näeme pidevalt, kuidas inimesed murduvad, mh ka puudest või kroonilise haiguse põdemisest tulenevate raskuste tõttu. Samuti võib tähelepanuta jätmisel kujuneda väikesest ja ehk isegi ennetatavast murest välja pikaajaline ja puuet põhjustav terviseprobleem.

Oleme seekordsete valimiste puhul täheldanud inimeste sisulise huvi kasvu ning sagenenud on ka telefonikõned, milles väljendatakse kas rõõmu või muret väljaütlemiste pärast, mida debattidel, programmides, intervjuudes ja ajalehtedes kuuldud, loetud või nähtud on. Jah, kõik inimesed erakondade valimisprogramme ei loe, kuid usun, et see saab järjest tavalisemaks osaks valimistel osalemise juures – oma absoluutselt ainulaadse hääle andmisel vaadata lubadustele ja senistele tegudele otsa ja mõelda, kas need viivad Eesti nii lühikeses kui pikas perspektiivis sinna, kus iga Eesti inimene tunneb ennast hästi, turvaliselt ja hoituna. See tähendab tegusid nii riigi institutsioonide kui iga inimese poolt.

Mine kindlasti valima! Ja tee iga päev midagi sellist, et sul endal ja teistel oleks Eestis hea elada.

15. veebruaril Eesti Puuetega Inimeste Koja korraldatud erakondade valimisdebatt „Puuetega inimeste ja nende lähedaste heaolu ning sotsiaalne turvalisus” on järelevaadatav siit: https://www.youtube.com/watch?v=uPgIdamxyDU

Maarja Krais-Leosk

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Prigul
1 aasta tagasi

Kummaline e-kiri tuli…Kui oled puudega,saad kohe kõik oma õigused sots.töötajale ära anda,hoobilt ja ühe klikiga.Kui märgid teise valiku,et ei soovi,jääd kõigist teenustest ilma.Kes ja mida selle kirjaga taotles?
Teame ju,et kui omavalitsusest korra aastas abi küsid,on ees puhas bürokraatia ja kedagi ei huvita.