Silt: põdrajaht

[caption id="attachment_429345" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimehe Endrik Rauna sõnul on ka ulukeid, kelle arvukus on suurenenud – jäneseid on palju. Foto: Andra Kirna[/caption] Läänemaal on jahiulukitest enim vähenenud sõraliste arvukus, kitsede küttimiseks tänavu alampiiri ei seatagi. „Praegu on meil kits kõige kehvemas seisus, ka põder on jõudnud oma arvukuse allaotsa, neid ei tohiks Eestis vähem ollagi,” ütles MTÜ Läänemaa Jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. „Kui 2017.–2018. aastal küttisime Läänemaal üle 700 põdra, siis eelmisel jahihooajal vaid 267 ning uuel jahihooajal võime küttida ilmselt 240 põtra.” Keskkonnaagentuuri koostatud analüüsi „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024” andmeil on põdra arvukus võrreldes eelmise aastaga veidi langenud ja vähenenud on ka põtrade tekitatud metsakahjustused. Asurkonna üldsuurus jäi 2023/2024 talve lõpus 10 000 ja 11 000 isendi vahele.

Lõppenud jahihooajal kütiti Läänemaal 268 põtra, kuigi jahilimiit lubanuks lasta 284 looma. Üle Eesti kütiti 4037 põtra, mida on 164 võrra vähem, kui jahindusnõukogu ette nägi. Haapsalu jahiseltsi esimehe Olev Peetrise sõnul valitseb sama suund nagu ülejäänud Eestis ka Haapsalu jahiseltsi piirkonnas. „Meie limiit oli 31 ja kütitud on 29 põtra. Loomi lihtsalt ei ole,“ tõdes Peetris. Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun tõdes, et samasugune lugu on pea kogu Läänemaal.

[caption id="attachment_412620" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa jahindusklubi ühine jaht tõi saagiks ühe sea ja ühe põdra. Foto: Andra Kirna[/caption] Läänemaa jahindusklubi alustas laupäeval hooaega ühise põdrajahiga Piirsalu lähistel. Ühisjahi kuulutas sarvepuhumisega avatuks klubi juhatuse esimees Endrik Raun, kelle üks eesmärke on taaselustada ka vanu pidulikke tavasid. Hooaja avajaht tõi Piirsallu kokku Läänemaal tegutsevad jahiseltsid, kes muidu toimetavad oma piirkondades. „Tuleme kokku, räägime natuke, puhume sarve ja läheme koos jahti,“ ütles Raun. „Lõunal sööme ühiselt suppi ja pärast on pidulik õhtusöök. Asja mõte on, et oleksime paremini tuttavad ja ajaksime rohkem ühte asja. Nii saame jahindust vaadata üle Läänemaa, mitte ainult ühe jahipiirkonna kaupa,“ lisas ta.

[caption id="attachment_219205" align="alignnone" width="1272"] Põdrajaht. Foto Tõnis Muuga[/caption] Sel jahihooajal soovitatakse Läänemaa jahimeestel küttida 340 põtra, mida on 40 võrra vähem kui eelmisel hooajal. „Seda on küll mullusest veidike vähem, aga sellegipoolest on seda natuke palju,” ütles Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun.

[caption id="attachment_343640" align="alignnone" width="1024"] Jahimees Meeme Riismaa (vasakul) juhatas ajajad ajuliinil õigesse kohta ja esimene aju võis alata. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Reedel alanud ajujahihooajale andsid Läänemaa jahindusklubi ja Haapsalu jahiselts laupäeval avapaugu ühisjahiga. Hooaja avajaht oli tavapärastest suurejoonelisem, sest Haapsalu jahiseltsi jahimeeste kõrval osalesid seal keskkonnaminister Tõnis Mölder, Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts.

[caption id="attachment_250296" align="aligncenter" width="900"] Põder. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Detsembri keskel lõppenud põdra- jahihooajal kütiti Läänemaal 378 põtra, mida on saja võrra vähem kui kaks aastat tagasi. Põtrade küttimine on aastatega vähenenud kogu Eestis. Kui lõppenud põdrajahihooajal kütiti Eestis kokku 4809 põtra, siis seda on kolmandiku võrra vähem kui kaks aastat tagasi. „Põtrade arvukus väheneb, aga metsaomanike poolt on surve suur,” ütles Läänemaa jahindusklubi eest- vedaja Aarne Taal.

[caption id="attachment_197892" align="alignnone" width="1181"] Põtru on Läänemaal palju, aga sel aastal on metsades leitud ka mitmeid põdrakorjuseid. Foto: Urmas Lauri[/caption] Keskkonnainspektsioon püüab välja selgitada, kas jahihooaja eel metsast leitud põdrakorjuste surmas on süüdi salakütid või mitte. Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhi Jaanus Müüri sõnul on seenelised-marjulised sel sügisel Läänemaa metsades peale sattunud mitmele põdrakorjusele. „Ühe põdra puhul võib väita, et ta on autolt löögi saanud, sest korjus asus suure tee lähedal. Teiste puhul on aga asi kahtlane,” ütles Müür. Müür lisas, et teiste puhul võib olla mängus salaküttide käsi. „Kindlalt midagi väita ei saa ja kuule pole me praegu leida suutnud, aga fotode põhjal on osa eksperte öelnud, et loomad metsas niiviisi  ikka ära ei sure,” ütles ta.