Silt: päikesepark
Päikesepargid on muutunud varaste sihtmärgiks
[caption id="attachment_468634" align="alignnone" width="1920"] Sel suvel valmivast Sunly päikesepargist varastati 5,6 kilomeetrit elektrijuhtmeid. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu politseijaoskond on päikeseparkidest kaablite lõhkumise või varastamise asjus alustanud kaheksat menetlust, viimase neist sel nädalal.
Esmaspäeval alustas politsei kriminaalmenetlust, sest Kuke külas asuvas Sunly päikesepargis lõhuti 25. veebruaril 5,6 kilomeetrit elektrikaableid. „Praegu teadaoleva info kohaselt avastas 25. veebruaril Foruse patrull Lääne-Nigula vallas asuva päikesepargi sissepääsu juurest 5620 meetrit alalisvoolukaableid,” ütles Lääne ringkonnaprokurör Marelle Ulla.
Varguse katse
Läänemaal lõigati läbi enam kui viis kilomeetrit päikesepargi kaableid
9. märtsil alustati menetlust juhtumis, kus Läänemaal asuva päikesepargi territooriumi paigaldistel lõigati läbi ja kahjustati 5620 meetrit alalisvoolukaableid.
Varalõhkumisega tekitatud kahjude ja taastamistööde ulatus on selgitamisel.
Läänemaad tabas päikeseenergiabuum
[caption id="attachment_442720" align="alignnone" width="1920"]
Mullu oktoobris avatud Kirikuküla päikesepark oli siis Baltikumi suurim. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Päikeseenergia tootmine on Läänemaal ja Lääneranna vallas nelja aastaga kasvanud 7,5 korda ning Rehemäele rajatav hiigelsuur Sunly päikesejaam kergitab läänlaste elektritootmise võimekust veel 2,5 korda.
Läänemaa ja Lääneranna valla päikesejaamade koguvõimsus on praegu ligi sada megavatti. 2021. aastal oli sama piirkonna päikesejaamade koguvõimsus 13 MW.
Kõige suurema võimsusega on Eleringi põhivõrku ühendatud Evecon OÜ kuni 77 MW päikesepark Lääneranna vallas Kirikukülas, mis valmis mullu sügisel. Pargi võimsusest on praegu Eleringi andmeil võrguga liidetud umbes kolmveerand. Eveconi juht Karl Kull selgit
Mullu oktoobris avatud Kirikuküla päikesepark oli siis Baltikumi suurim. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Päikeseenergia tootmine on Läänemaal ja Lääneranna vallas nelja aastaga kasvanud 7,5 korda ning Rehemäele rajatav hiigelsuur Sunly päikesejaam kergitab läänlaste elektritootmise võimekust veel 2,5 korda.
Läänemaa ja Lääneranna valla päikesejaamade koguvõimsus on praegu ligi sada megavatti. 2021. aastal oli sama piirkonna päikesejaamade koguvõimsus 13 MW.
Kõige suurema võimsusega on Eleringi põhivõrku ühendatud Evecon OÜ kuni 77 MW päikesepark Lääneranna vallas Kirikukülas, mis valmis mullu sügisel. Pargi võimsusest on praegu Eleringi andmeil võrguga liidetud umbes kolmveerand. Eveconi juht Karl Kull selgit
1
Mikrotootjate panus kasvas aastaga ligi veerandi võrra
Elektrilevi selle aasta kolmanda kvartali andmed kinnitavad, et Eestis kasvab
Lääneranna valda lisandub veel 250 megavatti taastuvenergiat
[caption id="attachment_432454" align="alignnone" width="1920"] Varblasse tuuleparki rajada sooviv ettevõtja Lääneranna vallavolikogu liige Heino Sabiin lubas, et kui ehitusluba käes, läheb kohe ehituseks. Foto Urmas Lauri[/caption]
Varbla külje alla rajatakse 20 tuugeniga tuulepark ning Kirbla lähistele ehitatakse suur päikeseelektrijaam.
Lääneranna volikogu võttis nädal tagasi neljapäeval peetud istungil vastu valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse kahele Varbla lähistel asuvale alale. Sel neljapäeval kehtestas volikogu Kirbla lähedal asuva Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneeringu.
Varblasse tuuleparki rajada sooviv ettevõtja Lääneranna vallavolikogu liige Heino Sabiin lubas, et kui ehitusluba käes, läheb kohe ehituseks. Foto Urmas Lauri[/caption]
Varbla külje alla rajatakse 20 tuugeniga tuulepark ning Kirbla lähistele ehitatakse suur päikeseelektrijaam.
Lääneranna volikogu võttis nädal tagasi neljapäeval peetud istungil vastu valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse kahele Varbla lähistel asuvale alale. Sel neljapäeval kehtestas volikogu Kirbla lähedal asuva Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneeringu. 
Esimesena saab suurima päikesepargi valmis Evecon
[caption id="attachment_428458" align="alignnone" width="1920"]
Lihula külje alla Kirikukülla rajatava hiigelsuure päikeseelektrijaama tulust hakkab natukene pudenema ka valla rahakotti. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lihula külje alla Kirikukülla ehitatakse praegu Baltimaade suurimat päikeseparki võimsusega 77,2 megavatti.
Kirikmäe päikeseelektrijaama rajab WiSo Engineering, mis on Evecon OÜst välja kasvanud taastuvenergia ehitusettevõte. Jaanuaris paigaldati Lihulasse päikesepargi kõrgepinge alajaama jõutrafo, mis on alajaama üks olulisemaid seadmeid. Juuni alguseks oli alajaam valmis.
„Kirikmäe päikesepargi võimsus on 77 megavatti ja alustab tööd 2024. aasta suvel,” teatas WiSo oma veebilehel. „Lisaks rohelisemale energiale on iga täiendav uus energiaallikas oluline, et pakkuda Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerimise järel Eesti, Läti ja Leedu võrgule ka rohkem turvalisust ja stabiilsust,” ütles Eveconi tegevjuht Karl Kull.
Lihula külje alla Kirikukülla rajatava hiigelsuure päikeseelektrijaama tulust hakkab natukene pudenema ka valla rahakotti. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lihula külje alla Kirikukülla ehitatakse praegu Baltimaade suurimat päikeseparki võimsusega 77,2 megavatti.
Kirikmäe päikeseelektrijaama rajab WiSo Engineering, mis on Evecon OÜst välja kasvanud taastuvenergia ehitusettevõte. Jaanuaris paigaldati Lihulasse päikesepargi kõrgepinge alajaama jõutrafo, mis on alajaama üks olulisemaid seadmeid. Juuni alguseks oli alajaam valmis.
„Kirikmäe päikesepargi võimsus on 77 megavatti ja alustab tööd 2024. aasta suvel,” teatas WiSo oma veebilehel. „Lisaks rohelisemale energiale on iga täiendav uus energiaallikas oluline, et pakkuda Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerimise järel Eesti, Läti ja Leedu võrgule ka rohkem turvalisust ja stabiilsust,” ütles Eveconi tegevjuht Karl Kull. 
Roheline elekter: Risti pürib taastuvenergiapealinnaks
[caption id="attachment_421298" align="aligncenter" width="1920"] Sunly päikesejaam Rehemäel rajatakse suures osas kõrgepingeliinist põhja poole, kuid Kuke küla pool on osa pargist ka liini ja maantee vahel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuu aja pärast hakatakse Risti külje alla Rehemäele rajama hiiglaslikku, 260 hektari suurust päikeseparki.
Ligi 350 000 päikesepaneelist koosnev 244megavatine päikesepark suudab katta 55 000 majapidamise aastase elektritarbimise, teatas objekti rajav Sunly, lisades, et sellest tuleb Baltimaade suurim päikesepark. Senistest päikesejaamadest mitu korda suuremast elektritootmisest hakkab püsitulu saama ka Risti osavald.
Sunly päikesejaam Rehemäel rajatakse suures osas kõrgepingeliinist põhja poole, kuid Kuke küla pool on osa pargist ka liini ja maantee vahel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuu aja pärast hakatakse Risti külje alla Rehemäele rajama hiiglaslikku, 260 hektari suurust päikeseparki.
Ligi 350 000 päikesepaneelist koosnev 244megavatine päikesepark suudab katta 55 000 majapidamise aastase elektritarbimise, teatas objekti rajav Sunly, lisades, et sellest tuleb Baltimaade suurim päikesepark. Senistest päikesejaamadest mitu korda suuremast elektritootmisest hakkab püsitulu saama ka Risti osavald. 
Madal elektri hind jahutab päikeseenergia buumi
[caption id="attachment_406645" align="alignnone" width="2000"] Lihula lähistel käivad ettevalmistused päikesepargi rajamiseks. Enne paneelide paigaldamist valmistatakse ala selleks ette ja rajatakse piirded. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lihula ümbruses on projekteerimistingimusi päikeseelektrijaamade rajamiseks küsitud 700-800 hektarile.
See aga ei tähenda, et kogu see pind saaks tihedalt päikesepaneelidega kaetud. „Nad tavaliselt panevad projekteerimistingimustesse sisse terve katastriüksuse pinna, tegelikult kogu pind ei lähe sinna alla,” lausus Lääneranna vallavalitsuse planeeringute spetsialist Margus Källe.
Sellele vaatamata ei tähenda see seda, et Lihulast saaks Eesti päikeseelektripealinn. „Põhjanaabrid [Lääne-Nigula vald – toim.] on kaks korda suurema numbriga projekteerimistingimusi välja andnud,” nentis Källe.
Kui vaadata võrguettevõtte Eleringi täitmisel olevate liitumiste nimistut, tahavad Lihula alajaamaga lähiaastatel suuri päikeseelektrijaamu liita nii Evecon, Enefit Green kui ka KC Energy.
Lihula lähistel käivad ettevalmistused päikesepargi rajamiseks. Enne paneelide paigaldamist valmistatakse ala selleks ette ja rajatakse piirded. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lihula ümbruses on projekteerimistingimusi päikeseelektrijaamade rajamiseks küsitud 700-800 hektarile.
See aga ei tähenda, et kogu see pind saaks tihedalt päikesepaneelidega kaetud. „Nad tavaliselt panevad projekteerimistingimustesse sisse terve katastriüksuse pinna, tegelikult kogu pind ei lähe sinna alla,” lausus Lääneranna vallavalitsuse planeeringute spetsialist Margus Källe.
Sellele vaatamata ei tähenda see seda, et Lihulast saaks Eesti päikeseelektripealinn. „Põhjanaabrid [Lääne-Nigula vald – toim.] on kaks korda suurema numbriga projekteerimistingimusi välja andnud,” nentis Källe.
Kui vaadata võrguettevõtte Eleringi täitmisel olevate liitumiste nimistut, tahavad Lihula alajaamaga lähiaastatel suuri päikeseelektrijaamu liita nii Evecon, Enefit Green kui ka KC Energy. 
Enefit Green hakkab Kirbla külje all päikeseparki arendama
AS Enefit Green ostab OÜ-lt Rääbiste Põllud päikeseenergia arendusprojektid Lihulas ja Pärnu-Jaagupis. 
Lihula mattub päikeseparkidesse
Lihula on muutumas päikeseenergia pealinnaks, sest kolm arendajat plaanivad linna külje alla ehitada päikeseparke kokku 100 hektarile.