Silt: päikesepark
Läänemaad tabas päikeseenergiabuum
[caption id="attachment_442720" align="alignnone" width="1920"]
Mullu oktoobris avatud Kirikuküla päikesepark oli siis Baltikumi suurim. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Päikeseenergia tootmine on Läänemaal ja Lääneranna vallas nelja aastaga kasvanud 7,5 korda ning Rehemäele rajatav hiigelsuur Sunly päikesejaam kergitab läänlaste elektritootmise võimekust veel 2,5 korda.
Läänemaa ja Lääneranna valla päikesejaamade koguvõimsus on praegu ligi sada megavatti. 2021. aastal oli sama piirkonna päikesejaamade koguvõimsus 13 MW.
Kõige suurema võimsusega on Eleringi põhivõrku ühendatud Evecon OÜ kuni 77 MW päikesepark Lääneranna vallas Kirikukülas, mis valmis mullu sügisel. Pargi võimsusest on praegu Eleringi andmeil võrguga liidetud umbes kolmveerand. Eveconi juht Karl Kull selgit
Mullu oktoobris avatud Kirikuküla päikesepark oli siis Baltikumi suurim. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Päikeseenergia tootmine on Läänemaal ja Lääneranna vallas nelja aastaga kasvanud 7,5 korda ning Rehemäele rajatav hiigelsuur Sunly päikesejaam kergitab läänlaste elektritootmise võimekust veel 2,5 korda.
Läänemaa ja Lääneranna valla päikesejaamade koguvõimsus on praegu ligi sada megavatti. 2021. aastal oli sama piirkonna päikesejaamade koguvõimsus 13 MW.
Kõige suurema võimsusega on Eleringi põhivõrku ühendatud Evecon OÜ kuni 77 MW päikesepark Lääneranna vallas Kirikukülas, mis valmis mullu sügisel. Pargi võimsusest on praegu Eleringi andmeil võrguga liidetud umbes kolmveerand. Eveconi juht Karl Kull selgit
1
Mikrotootjate panus kasvas aastaga ligi veerandi võrra
Elektrilevi selle aasta kolmanda kvartali andmed kinnitavad, et Eestis kasvab
Lääneranna valda lisandub veel 250 megavatti taastuvenergiat
[caption id="attachment_432454" align="alignnone" width="1920"]
Varblasse tuuleparki rajada sooviv ettevõtja Lääneranna vallavolikogu liige Heino Sabiin lubas, et kui ehitusluba käes, läheb kohe ehituseks. Foto Urmas Lauri[/caption]
Varbla külje alla rajatakse 20 tuugeniga tuulepark ning Kirbla lähistele ehitatakse suur päikeseelektrijaam.
Lääneranna volikogu võttis nädal tagasi neljapäeval peetud istungil vastu valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse kahele Varbla lähistel asuvale alale. Sel neljapäeval kehtestas volikogu Kirbla lähedal asuva Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneeringu.
Varblasse tuuleparki rajada sooviv ettevõtja Lääneranna vallavolikogu liige Heino Sabiin lubas, et kui ehitusluba käes, läheb kohe ehituseks. Foto Urmas Lauri[/caption]
Varbla külje alla rajatakse 20 tuugeniga tuulepark ning Kirbla lähistele ehitatakse suur päikeseelektrijaam.
Lääneranna volikogu võttis nädal tagasi neljapäeval peetud istungil vastu valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse kahele Varbla lähistel asuvale alale. Sel neljapäeval kehtestas volikogu Kirbla lähedal asuva Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneeringu. 
Esimesena saab suurima päikesepargi valmis Evecon
[caption id="attachment_428458" align="alignnone" width="1920"]
Lihula külje alla Kirikukülla rajatava hiigelsuure päikeseelektrijaama tulust hakkab natukene pudenema ka valla rahakotti. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lihula külje alla Kirikukülla ehitatakse praegu Baltimaade suurimat päikeseparki võimsusega 77,2 megavatti.
Kirikmäe päikeseelektrijaama rajab WiSo Engineering, mis on Evecon OÜst välja kasvanud taastuvenergia ehitusettevõte. Jaanuaris paigaldati Lihulasse päikesepargi kõrgepinge alajaama jõutrafo, mis on alajaama üks olulisemaid seadmeid. Juuni alguseks oli alajaam valmis.
„Kirikmäe päikesepargi võimsus on 77 megavatti ja alustab tööd 2024. aasta suvel,” teatas WiSo oma veebilehel. „Lisaks rohelisemale energiale on iga täiendav uus energiaallikas oluline, et pakkuda Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerimise järel Eesti, Läti ja Leedu võrgule ka rohkem turvalisust ja stabiilsust,” ütles Eveconi tegevjuht Karl Kull.
Lihula külje alla Kirikukülla rajatava hiigelsuure päikeseelektrijaama tulust hakkab natukene pudenema ka valla rahakotti. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lihula külje alla Kirikukülla ehitatakse praegu Baltimaade suurimat päikeseparki võimsusega 77,2 megavatti.
Kirikmäe päikeseelektrijaama rajab WiSo Engineering, mis on Evecon OÜst välja kasvanud taastuvenergia ehitusettevõte. Jaanuaris paigaldati Lihulasse päikesepargi kõrgepinge alajaama jõutrafo, mis on alajaama üks olulisemaid seadmeid. Juuni alguseks oli alajaam valmis.
„Kirikmäe päikesepargi võimsus on 77 megavatti ja alustab tööd 2024. aasta suvel,” teatas WiSo oma veebilehel. „Lisaks rohelisemale energiale on iga täiendav uus energiaallikas oluline, et pakkuda Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerimise järel Eesti, Läti ja Leedu võrgule ka rohkem turvalisust ja stabiilsust,” ütles Eveconi tegevjuht Karl Kull. 
Roheline elekter: Risti pürib taastuvenergiapealinnaks
[caption id="attachment_421298" align="aligncenter" width="1920"]
Sunly päikesejaam Rehemäel rajatakse suures osas kõrgepingeliinist põhja poole, kuid Kuke küla pool on osa pargist ka liini ja maantee vahel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuu aja pärast hakatakse Risti külje alla Rehemäele rajama hiiglaslikku, 260 hektari suurust päikeseparki.
Ligi 350 000 päikesepaneelist koosnev 244megavatine päikesepark suudab katta 55 000 majapidamise aastase elektritarbimise, teatas objekti rajav Sunly, lisades, et sellest tuleb Baltimaade suurim päikesepark. Senistest päikesejaamadest mitu korda suuremast elektritootmisest hakkab püsitulu saama ka Risti osavald.
Sunly päikesejaam Rehemäel rajatakse suures osas kõrgepingeliinist põhja poole, kuid Kuke küla pool on osa pargist ka liini ja maantee vahel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuu aja pärast hakatakse Risti külje alla Rehemäele rajama hiiglaslikku, 260 hektari suurust päikeseparki.
Ligi 350 000 päikesepaneelist koosnev 244megavatine päikesepark suudab katta 55 000 majapidamise aastase elektritarbimise, teatas objekti rajav Sunly, lisades, et sellest tuleb Baltimaade suurim päikesepark. Senistest päikesejaamadest mitu korda suuremast elektritootmisest hakkab püsitulu saama ka Risti osavald. 
Madal elektri hind jahutab päikeseenergia buumi
[caption id="attachment_406645" align="alignnone" width="2000"]
Lihula lähistel käivad ettevalmistused päikesepargi rajamiseks. Enne paneelide paigaldamist valmistatakse ala selleks ette ja rajatakse piirded. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lihula ümbruses on projekteerimistingimusi päikeseelektrijaamade rajamiseks küsitud 700-800 hektarile.
See aga ei tähenda, et kogu see pind saaks tihedalt päikesepaneelidega kaetud. „Nad tavaliselt panevad projekteerimistingimustesse sisse terve katastriüksuse pinna, tegelikult kogu pind ei lähe sinna alla,” lausus Lääneranna vallavalitsuse planeeringute spetsialist Margus Källe.
Sellele vaatamata ei tähenda see seda, et Lihulast saaks Eesti päikeseelektripealinn. „Põhjanaabrid [Lääne-Nigula vald – toim.] on kaks korda suurema numbriga projekteerimistingimusi välja andnud,” nentis Källe.
Kui vaadata võrguettevõtte Eleringi täitmisel olevate liitumiste nimistut, tahavad Lihula alajaamaga lähiaastatel suuri päikeseelektrijaamu liita nii Evecon, Enefit Green kui ka KC Energy.
Lihula lähistel käivad ettevalmistused päikesepargi rajamiseks. Enne paneelide paigaldamist valmistatakse ala selleks ette ja rajatakse piirded. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lihula ümbruses on projekteerimistingimusi päikeseelektrijaamade rajamiseks küsitud 700-800 hektarile.
See aga ei tähenda, et kogu see pind saaks tihedalt päikesepaneelidega kaetud. „Nad tavaliselt panevad projekteerimistingimustesse sisse terve katastriüksuse pinna, tegelikult kogu pind ei lähe sinna alla,” lausus Lääneranna vallavalitsuse planeeringute spetsialist Margus Källe.
Sellele vaatamata ei tähenda see seda, et Lihulast saaks Eesti päikeseelektripealinn. „Põhjanaabrid [Lääne-Nigula vald – toim.] on kaks korda suurema numbriga projekteerimistingimusi välja andnud,” nentis Källe.
Kui vaadata võrguettevõtte Eleringi täitmisel olevate liitumiste nimistut, tahavad Lihula alajaamaga lähiaastatel suuri päikeseelektrijaamu liita nii Evecon, Enefit Green kui ka KC Energy. 
Enefit Green hakkab Kirbla külje all päikeseparki arendama
AS Enefit Green ostab OÜ-lt Rääbiste Põllud päikeseenergia arendusprojektid Lihulas ja Pärnu-Jaagupis. 
Lihula mattub päikeseparkidesse
Lihula on muutumas päikeseenergia pealinnaks, sest kolm arendajat plaanivad linna külje alla ehitada päikeseparke kokku 100 hektarile. 
Kiltsi prügila kinnistud läksid oksjonile
[caption id="attachment_354602" align="alignnone" width="1773"]
Haapsalu linnavara spetsialist Madis raudsepp. Foto Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu linn pani osta.ee oksjonikeskkonnas müüki jäätmejaama kõrval asuva kahe krundi hoonestusõiguse. Linna nägemuses peaks sinna kerkima päikesepark.
Suurema, 106 400 m² suuruse krundi hoonestusõiguse alghind on 12 000, väiksema, 12 524 m² suuruse oma 3000 eurot. Oksjon lõppeb esmaspäeval.
Haapsalu linnavara spetsialist Madis raudsepp. Foto Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu linn pani osta.ee oksjonikeskkonnas müüki jäätmejaama kõrval asuva kahe krundi hoonestusõiguse. Linna nägemuses peaks sinna kerkima päikesepark.
Suurema, 106 400 m² suuruse krundi hoonestusõiguse alghind on 12 000, väiksema, 12 524 m² suuruse oma 3000 eurot. Oksjon lõppeb esmaspäeval.
Arendajad tahavad Lihula külje alla rajada 80 hektaril päikeseparke
[caption id="attachment_267446" align="alignnone" width="1731"]
Päikeseelektrijaam. Foto: erakogu[/caption]
Kaks arendajat plaanivad Lihula külje alla ehitada päikeseparke kokku 80 hektarile.
Kaamos Energy tahab päikesejaama ehitada Lihula külje all Alakülas asuvale 23 hektari suurusele Väljamaa kinnistule, Evecon OÜ tahab päikesepargi ehitada sealsamas kõrval asuvas Kirikukülas neljale, kokku 56 hektari suurusele kinnistule.
Päikeseelektrijaam. Foto: erakogu[/caption]
Kaks arendajat plaanivad Lihula külje alla ehitada päikeseparke kokku 80 hektarile.
Kaamos Energy tahab päikesejaama ehitada Lihula külje all Alakülas asuvale 23 hektari suurusele Väljamaa kinnistule, Evecon OÜ tahab päikesepargi ehitada sealsamas kõrval asuvas Kirikukülas neljale, kokku 56 hektari suurusele kinnistule.