Silt: olavipäev

[gallery ids="431467,431468,431469,431470,431471,431472,431473,431474,431475,431476,431477,431478,431479,431480,431481,431482,431483,431484,431485,431486,431487,431488,431489,431490,431491,431492,431493,431494,431495,431496,431497,431498,431499,431500,431502,431503,431504,431505,431506,431507,431508,431509,431510,431511"]   Selle aasta Vormsi olavipäev möödus kunagiste põliselanike, vormsirootslaste lahkumise 80. aastapäeva meenutuse tähe all. Lisaks jumalateenistusele ja koosolemisele, avati suure põgenemise taastatud mälestusplaat Sviby Kivimäel. Selle pühitses Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan. Juba 34. korda alustas Vormsi olavipäeva tähistamist 29. juulil piduliku jumalateenistusega.

[caption id="attachment_431204" align="alignnone" width="1920"] Olavipäev Vormsis. Kata Varblane[/caption]   Vormsi suve suurim üritus olavipäev kestab tänavu neli päeva – pidustused algasid eile ja lõppevad esmaspäeval, kui on olavipäev. Olavipäev sai alguse juba eile Svibys, kui saare talumuuseumis avati Vormsi kirst. „Seekord on kohtumise teema „Meie lood”,” ütles Vormsi olavipäeva sündmusi koordineeriv kultuuri- ja kogukonnaspetsialist Ülle Juht. Külas oli kirjanik ja loovkirjutamise õpetaja Veronika Kivisilla, kes aitas leida viise, kuidas lugusid alles hoida. Lastele leiab sel ajal talumuuseumis tegevust Iloni Imedemaa oma programmiga. Põhisündmused toimuvad Vormsil täna. Keskpäevast alustab Rälby tuuleveski juures olavipäeva laat. Kell 13 alustab Hullo töökoja platsilt autoorienteerumine, mille finiš on kell neli Hosbys, seal, kus on päkapikumaja ja retrokohvik. Rälby tuuleveski juures saab kella kahest vaadata Mare Hirtentreu kirjutatud ja lavastatud näitemängu „Pink”. Vormsi rahvamajas avab samal ajal oma fotonäituse „Mune veelinnu pesast” Tõnu Seilenthal. Tegemist on keeleteadlase-fennougristi fotodega aastaist 1968–1971. Paljud neist on üles võetud Lennart Meri filmiekspositsioonidel sugulasrahvaste juurde. Näituse avamisel teeb MTÜ Fenno-Ugria projektijuht Janno Zõbin autoriga avaliku intervjuu.

[gallery ids="406466,406468,406470,406472,406474,406476,406478,406480,406482,406484,406486,406488,406490,406492,406494,406496,406498,406502,406504,406506,406508,406510,406512,406514,406516,406518,406520,406522,406524,406526,406528,406530,406532,406534,406536,406538,406540,406542,406544,406546,406548,406550,406552,406554,406556,406558,406562,406564,406566,406568,406570,406572,406574,406576,406580,406582,406584"] Fotod: Kata Varblane ja Kim Vertmann   Vormsi saare suve kulminatsiooniks on juba 1990. aastast olavipäeva tähistamine 29. juulil. Olavipäev toob kokku Vormsiga seotud inimesed lähedalt ja kaugelt ning sel ajal kuuleb saarel eriti rohkesti rootsi keelt. „Oli ilus taaskohtumiste päev. Meid on hoolimata näilisest väiksusest väga palju, oleme saarega seotud väga erineval moel ja erineva tausta kaudu. Ometi on palju ühist neis põhjustes, miks keegi on oma südame saarele andnud, nagu ka väärtustes, mis meid siin hoiavad,” võttis südantsoojendava päeva kokku Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. Olavipäeva keskseks sündmuseks on pidulik jumalateenistus Vormsi Püha Olavi kirikus. Kiriku 33. taaspühitsemise aastapäeva jumalateenistusel teenisid piiskop Tiit Salumäe, Lääne praost Kaido Saak, Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson, Stockholmi eesti koguduse õpetaja Tiit Pädam ja Vormsi koguduse õpetaja Ants Rajando. Piiskop Salumäe soovis oma jutluses kõigile usku ja sihikindlust, nagu oli pühal Norra kuningal Olavil.

Kata Varblane

[caption id="attachment_406188" align="alignnone" width="2000"] Vormsi lapsed tutvusid saare kultuuripärandiga. Kata Varblane.[/caption] Olavipäeva tähistamine Vormsis algas juba üleeile, eile peeti laata ning mõlemal päeval saab kuulata kontserte. „Olavipäeval näeb sellist Vormsit, mida iga päev ei näe,” ütles Vormsi kultuuri- ja kogukonnaspetsialist Angela Mäger Lääne Elule. Kahe päeva jooksul tuleb end kiiresti liigutada, et kõikidest üritustest osa saada. Olavipäev on tema sõnul ülesaareline üritus, kus külalistel on hea võimalus näha Vormsi saart sügavuti – milline ta tegelikult on ja kuidas aja jooksul muutunud.

[caption id="attachment_371220" align="alignnone" width="1138"] Vormsilastel on aeg rahvarõivad välja otsida ja end olavipäeva tähistamiseks valmis seada. Foto: erakogu[/caption] Vormsi saare tähtsaimal pühal, sealse kiriku kaitsepühaku Püha Olavi päeval tähistatakse sel aastal ka kiriku uue katuse valmimist. „Uus kivikatus on juba kirikul peal,” rõõmustas Vormsi kirikuõpetaja Ants Rajando. „Kivide all on tihe tuult ja vett pidav aluskate ja kui nüüd suure saju või tuisuga vesi kivide vahelt sisse pressib, ei pääse see enam katuse konstruktsioone rikkuma.” Vormsi kiriku katuse vahetasid välja Haapsalu restaureerimisfirma Resteh töömehed. Rajando sõnul ei piirdunud tööd pelgalt katusevahetusega, vaid välja tuli vahetada ka osa konstruktsioone, mis olid arvatust kehvemas seisus. Vormsi kiriku senine ühekordsete valtsidega plekk-katus oli kiriku viimasest remondist 1988. aastal. „Ega toonased meistrid halba tööd teinud, aga tol ajal polnud lihtsalt korralikku materjali saada,” ütles Rajando. Vormsi kiriku põrandki on tehtud Kõpu tuletorni tellingu laudadest, sest nõukogude aja lõpuaastatel polnud kuiva puitu kusagilt võtta. Nii lastigi paar aastat Kõpu tuletorni ümber kuivanud tellingute lauad läbi höövelmasina ja pandi Vormsi kiriku põrandale maha.