Silt: Mihkel Tammet

[gallery ids="423918,423919,423923,423920,423917,423921,423922,423924"]   Lihula mõisa viinaaida restaureerimisel tuli selle müüri äärest päevavalgele kaev, mis on teadaolevalt Lihula vanim. Lihula mõisa viinaait, mida praegu Norra riigi toetusega ehitatakse ümber käsitöökojaks ja muinsuskaitse teabekeskuseks, on valminud 19. sajandil. Viinaaida restaureerimise käigus on välja tulnud, et selle üks nurk toetub keskaegse kaevu servale. „Aida ehitamisega on kaevu lõhutud ja kive ringi sätitud,” ütles Lihulas arheoloogilisi kaevamisi läbi viiv arheoloog Mihkel Tammet Keskvere kultuurikojast. Koos arheoloogi Anton Pärnaga hoiab ta restaureerimistöödel silma peal.

[caption id="attachment_406712" align="alignnone" width="2000"] Arheoloog Heikki Pauts tutvustas laupäeval kogukonnapäevale tulnutele sellesuviseid leide Ahli kalmest. Foto: Mihkel Tammet[/caption] Kuu aega kestnud arheoloogilised uuringud Ahli (Kolu) kalmel tõid päevavalgele üle 400 leiu, keraamikat ja mitu kilo põletatud luid. Kalmeala ise osutus aga seni arvatust suuremaks. Kalme varaseima leiu, väikese võrdkülgse sõle 6. sajandi esimesest poolest, leidis aga hoopis 8aastane koolipoiss Aaron Kaarlep, kellele see laupäeval arheoloogide korraldatud kogukonnapäeval mulla sõelumist proovides sõelale jäi. „Sõlg on seni leitud esemetest kõige varasem ja nihutab kalme kasutamise aega veel 100 aastat varasemaks,” ütles Ahli arheoloogilist uurimist juhtinud arheoloog Heikki Pauts. Tema sõnul on leitud sõlg soomepärane. „Päris haruldane leid Eesti kalmetest,” ütles Pauts. Senised varasemad leiud Ahlist olid 7. sajandist ja leitud 1986. aastal, mil kalmet esimest korda uuriti.

[caption id="attachment_379605" align="alignnone" width="2000"] Arheoloog Mihkel Tammet Lääne-Nigula pastoraadi tagant vanu müüre ei leidnud. Foto: Andra Kirna[/caption] Läinud neljapäeval alustas arheoloog Mihkel Tammet Lääne-Nigula pastoraadi ümbruse uurimisega, et selgitada välja, ega rajatav maaküte ohusta arheoloogilisi muistiseid. Lääne-Nigula kogudus tahab vana õlikütte vahetada nüüdisaegsema maakütte vastu. See tähendab, et pastoraadi ümbrusesse pannakse maha ligi kuus kilomeetrit torusid – sellest jagub kiriku ja pastoraadi kütmiseks. Pastor Kristo Hüdsi sõnul tuleb tõenäoliselt pastoraadi tagant maha võtta ka mõned puud. „Kindlasti mitte kõik ja ainult majale lähemad,“ lubas ta.

[caption id="attachment_373906" align="alignnone" width="2000"] Arheoloog Anton Pärna sõnul õnnestus tänavuste kaevamistega kindlaks teha Saastna kabeli altarikoht. Foto Kaire Reiljan[/caption] Kahe augustinädala jooksul uurisid arheoloogid Anton Pärn ja Heiki Valk Saastna püha Olavi kabelit ja selgitasid välja, et kabel on olnud seniarvatust suurem. See, et kabel on olnud 7 meetrit lai ja 16,5 meetrit pikk, sai selgeks pärast seda, kui arheoloogid sel suvel müüre avasid. „Kabel on päris suur, arvestades selle ümber elanud kogukonda. „Ilmselt on kabelil olnud märksa suurem mõjujõud kui ainult lähiümbrus,” ütles Pärn.

Arheloog Mihkel Tammet hansalaeva väljakaevamisel Tallinnas. Foto: Silver Jäger Läinud nädalal Haapsalus äsjaloodud Läänemaa arheoloogiafondi tutvustanud arheoloog ja Läänemaa Keskvere mõisa omanik Mihkel Tammet kaevab ise praegu Tallinnas Lootsi tänaval välja keskaegset kaubalaeva. „Jah, mul on õnn kaevata seda kuulsat või kurikuulsat koget Tallinnas kahe viinapoe vahel,” sõnas Tammet reedel Haapsalus. Praeguseks on osa laevast juba välja kaevatud ja ka üht-teist huvitavat leitud. „Ilmselt on tegu seni kõige suurema ja kõige paremini säilinud keskaegse hansalaevaga 14. sajandist,” ütles arheoloog. Tallinnas Lootsi tänaval ehitatakse praegu palju. Paigas, kuhu planeeriti uusehitus, korraldati geoloogiline uuring. „Sealt lähedalt on üks vrakk leitud ning uuringutulemus viitas võimalusele, et selleltki ehitusplatsilt võib midagi leida,” selgitas Tammet. Märtsi viimasel päeval leidis ehitustöödel silma peal hoidnud arheoloog veidi veisekarvu ja tunnike hiljem jõudis ekskavaatorijuht „mingisuguse tokini”. Tammet ütles, et välja tuli laeva ahtritääv. „Samasugune nagu varem Kadriorust leitud laeval. Kutsusin muinsuskaitsjad kohale ja esialgse hinnangu järgi, sest seal oli ka leide, pakuti, et laev on 19. sajandist, 10-12 meetrit pikk ja laiuseks 5-6 meetrit,” rääkis ta.

[caption id="attachment_358250" align="alignnone" width="2000"] Arheoloogilised väljakaevamised Maidlas. Foto: Mati Mandel[/caption] Läänemaa Keskvere mõisa arheoloogise omaniku Mihkel Tammeti eestvõttel sündis Eesti rahvuskultuuri fondi alla ajaloolise Läänemaa arheoloogia fond. Rahvuskultuuri fondi allfondide hulgas on see esimene, mis mõeldud arheoloogia edendamiseks. „Kuna Läänemaa viikingilaevad koos sõdalastega on veel leidmata, aga tõenäosus, et need leitakse, on suur, sai sõprade mahitusel loodud Eesti rahvuskultuuri fondi manu ajaloolise Läänemaa arheoloogia fond,” ütles Tammet.

/IMG6528.jpg"> Ohtla talunik Kulno Rehkalt on seni hooldanud olematut metsa. Foto Mihkel Puhm[/caption] Läinud aasta lõpus korrastas maa-amet maatükiandmed, mille järgi on paljudest maaomanikest üle öö saanud metsaomanikud. Ühtlasi tähendab see maamaksu tõusu, sest metsamaa on muust maast kallim ja kõrgemini maksustatud. Maa-amet vaatas andmed üle, sest need olid vananenud, kohati isegi 20 aasta tagused. Selle ajaga võib tõepoolest rohumaast saada mets, üllatuslikult aga loetakse metsaks ka mõisapargid. Mõnda metsatükki jälle pole maa-amet aastakümneid märganudki.