28.3 C
Haapsalu
Reede, 1. juuli 2022
Avakülg Tags Mihkel Tammet

Silt: Mihkel Tammet

Mihkel Tammet kaevab Tallinnas välja hansalaeva

Arheloog Mihkel Tammet hansalaeva väljakaevamisel Tallinnas. Foto: Silver Jäger Läinud nädalal Haapsalus äsjaloodud Läänemaa arheoloogiafondi tutvustanud arheoloog ja Läänemaa Keskvere mõisa omanik Mihkel Tammet kaevab ise praegu Tallinnas Lootsi tänaval välja keskaegset kaubalaeva. „Jah, mul on õnn kaevata seda kuulsat või kurikuulsat koget Tallinnas kahe viinapoe vahel,” sõnas Tammet reedel Haapsalus. Praeguseks on osa laevast juba välja kaevatud ja ka üht-teist huvitavat leitud. „Ilmselt on tegu seni kõige suurema ja kõige paremini säilinud keskaegse hansalaevaga 14. sajandist,” ütles arheoloog. Tallinnas Lootsi tänaval ehitatakse praegu palju. Paigas, kuhu planeeriti uusehitus, korraldati geoloogiline uuring. „Sealt lähedalt on üks vrakk leitud ning uuringutulemus viitas võimalusele, et selleltki ehitusplatsilt võib midagi leida,” selgitas Tammet. Märtsi viimasel päeval leidis ehitustöödel silma peal hoidnud arheoloog veidi veisekarvu ja tunnike hiljem jõudis ekskavaatorijuht „mingisuguse tokini”. Tammet ütles, et välja tuli laeva ahtritääv. „Samasugune nagu varem Kadriorust leitud laeval. Kutsusin muinsuskaitsjad kohale ja esialgse hinnangu järgi, sest seal oli ka leide, pakuti, et laev on 19. sajandist, 10-12 meetrit pikk ja laiuseks 5-6 meetrit,” rääkis ta.

Läänemaa arheoloogiline uurimine sai oma fondi

[caption id="attachment_358250" align="alignnone" width="2000"] Arheoloogilised väljakaevamised Maidlas. Foto: Mati Mandel[/caption] Läänemaa Keskvere mõisa arheoloogise omaniku Mihkel Tammeti eestvõttel sündis Eesti rahvuskultuuri fondi alla ajaloolise Läänemaa arheoloogia fond. Rahvuskultuuri fondi allfondide hulgas on see esimene, mis mõeldud arheoloogia edendamiseks. „Kuna Läänemaa viikingilaevad koos sõdalastega on veel leidmata, aga tõenäosus, et need leitakse, on suur, sai sõprade mahitusel loodud Eesti rahvuskultuuri fondi manu ajaloolise Läänemaa arheoloogia fond,” ütles Tammet.

Maa-amet avastas 70aastase lepiku

/IMG6528.jpg"> Ohtla talunik Kulno Rehkalt on seni hooldanud olematut metsa. Foto Mihkel Puhm[/caption] Läinud aasta lõpus korrastas maa-amet maatükiandmed, mille järgi on paljudest maaomanikest üle öö saanud metsaomanikud. Ühtlasi tähendab see maamaksu tõusu, sest metsamaa on muust maast kallim ja kõrgemini maksustatud. Maa-amet vaatas andmed üle, sest need olid vananenud, kohati isegi 20 aasta tagused. Selle ajaga võib tõepoolest rohumaast saada mets, üllatuslikult aga loetakse metsaks ka mõisapargid. Mõnda metsatükki jälle pole maa-amet aastakümneid märganudki.